) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. V V soovil säilib talle abielu ajal kantud nimi V. 9 2-05-20940 M V hagi V V vastu ühisvara jagamise nõudes ning V V vastuhagi M V vastu ühisvara jagamise nõudes M Vsoovib jagada poolte ühisvara V V soovib jagada poolte ühisvara
lg 1 alusel võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.
lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Selleks, et kohus saaks määrata kindlaks poolte ühisvara on vaja eelnevalt tuvastada poolte abielusuhete lõppemise aeg. M V arvates lõppesid poolte abielusuhted täielikult alates 2002.a. veebruarist. Juba 1998.a. tutvus M V teise naisega ning sellest suhtest sündis XXX. neil ühine laps. 1999.a. lõppesid poolte vahel abielu ja perekonnasuhted, kuigi elati ühes korteris. Alates 2000.a. algusest pooltel ei olnud hageja väidete kohaselt ühist majapidamist ega ühist pereeelarvet. Samas hageja tunnistab, et materiaalset toetas ta poolte ühiseid lapsi. 2002.a. veebruarist elab M V täielikult lahus kostjast. V V vaidleb vastu et poolte abielusuhted on lõppenud M V näidatud ajal, tema arvab, et abielusuhted on lõppenud novembris 2004.a. Kohus leiab, et tunnistaja A B ütlustega on tõendatud M V väited, et pooled on lahku läinud juba 2001.a. lõpus, sügisest-talvest ning et sellest ajast hakkas M V majas ööbima, siis palus ka V V teda, et tunnistaja M V räägiks, et ta tuleks perekonda tagasi. Ka tunnistaja Z V ütlustega on tõendatud, et kui poeg M V talt raha laenuks küsis, siis tema juba teadis, et M üksi elab. Laenuleping Z V ja M V vahel sõlmiti 2002.a. märtsis. Tunnistaja V I ütluste kohaselt teadis ka tema laenu andmisel, et M V sel hetkel peret ei olnud. Laenuleping V I ja M V vahel sõlmiti 2002.a. novembris. Seega kohus leiab, et ülaltoodud tunnistajate ütlustega on ümber lükatud V V väide nagu oleks M V majas ööbinud seetõttu, et ehitusmaterjali valvata. Tunnistaja J F ütlustega on tõendatud, et 1999 aastal ja hiljem õppimise ajal instituudis 2001.a. kui tal oli V V konspekte vaja, avas talle korteri ust vahel M V ja 2001.a. nägi tema kuidas V V majas täitis kamina vuukisid. Samas ei oma tunnistaja ütlused 1999.a.-2001.a. kohta asjas tähtsust, sest pooled ei vaidle, et sel abielusuhted sel ajal kestsid. Tunnistaja J Fütlustest on näha, et ta on käinud koos V V maja krundil päevitamas, ja teab et V V koristas krundil lehti, ja et lahku minemisest sai tema teada 2004.a. lõpus. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistaja J F sai teada poolte lahkuminemisest 2004.a. ei välista et poolte abielusuhted võisid varem lõppeda. Tunnistaja ja V V päevitamisega maja juures ei saa kohus lugeda tõendatuks poolte abielusuhete jätkumist. Tunnistaja T R ütlustest on näha, et V V on ta näinud maja juures koristamas ja näeb vahete-vahel siiamaani maja ümbruses territooriumil. Vaidlust ei ole, et maja juures käib V V siiamaani, et seal heakorrastusega tegeleda ja peenraid teha, samas on aga poolte abielusuhted lõppenud. Seega kohus leiab, et seoses asjaoluga, et V V tänase päevani hoiab korras maja ümbrust, ei ole usaldusväärsed tõendid, millega kinnitatakse, et V V maja juues aias viibimisega võiks tõendada abielusuhete jätkumist kuni 2004.a. V V on esitanud kohtule fotod perearhiivist aastatel 1999-2004.a., mis tõendavad, et abielusuhted lõppesid poolte vahel mitte 1999-2000.a., vaid 2004.a. Perefotod M V sõnul tõendavad tema, laste ja vanema vahelisi suhteid, samuti laste ema ja laste isa vastastikuseid suhteid, kuid nad ei ole seotud abielusuhtega. Kohus leiab, et fotod, mis on tehtud enne 2002.a. veebruarikuud ei oma 10 2-05-20940 abielusuhete kindlakstegemisel tähtsust ja neid kohus tõenditena ei arvesta, sest poolte vahel ei ole vaidlust, et abielusuhted kestsid vähemalt 2002.a. veebruarikuuni. Kohtu arvates fotod 2002.a. V ja M V sünnipäevadest, fotod 2003.a. 20. maist V V maja ehitusel XXX, foto 2004.a. augustist V V XXX maja ümbruse korrastamisel ja foto 2004..a M V arvuti taga korteris XXX tõendavad, et pooled on suhelnud nendel päevadel, mil fotod on tehtud. Vaidlust ei ole, et maja krundi territooriumil viibib V V aeg-ajalt tänase päevani. Kohus ei saa aga fotode taustal teha järeldust, et poolte abielusuhted oleksid selle aja jooksul jätkunud. M V on veenvalt põhjendanud, et abielusuhete lõppemise all peab tema silmas aega veebruarist 2002.a. mil ta lahkus poolte ühisest korterist elama majja Sillamäel. V V leiab, et saatekiri 08.11.2004.a. kirurgile tõendab abielusuhete lõppemist poolte vahel novembrist 2004.a., mil tema ise lõpetas faktiliselt abielusuhted. Kohus leiab, et saatekirjast krirugile ei nähtu kuidas see on seotud M V ja võimalike abielusuhete lõppemisega poolte vahel. Saatekirjast kirurgile ei nähtu, et M V on V V tekitanud kehavigastusi, samuti ei ole saatekirjaga tõendatud poolte eelnev võimalik abikaasade ühine kooselu ja selle lõpetamine. Samas M V ei vaidle vastu V V väitele, et 2004.a. võis tema V V tekitada kehavigastuse, kuid ta vaidleb vastu et nende abielusuhted lõppesid 2004.a. V V on esitanud kohtule 2002.a. tuludeklaratsiooni, samas ei ole selge, mida 2002.a. abikaasade ühine tuludekalratsioon peab tõendama, samuti ei ole selge mis asjaoludel on pooled 2002.a. esitanud ühiselt tuludeklaratsiooni. M V on kohtule kinnitanud, et ta on kogu aeg toetanud materiaalselt oma lapsi, selle üle pooltel vaidlust ei ole. M V on kinnitanud, et on tasunud osa laste elamispinna kulutustest. Seega V V väidetega, et Ml V on tasunud ühise elukoha – korteri ülalpidamiskulusid kuni 2005.a. sügiseni, saaks tõendada abielusuhete lõppemist 2004.a. lõpus, kohus ei pea usaludsväärseks. M V on veenvalt põhjendanud, et need kulutused on tehtud seoses laste ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kohus leiab, et ühiselt esitatud tuludeklaratsioon iseenesest ei saa tõendada poolte abielusuhete jätkumist peale 2002.a. veebruarit. Kohus leiab, et AS Telefoni kiri 20.11.2002.a., Narva Elektrivõrk kiri 06.03.2003.a., AS Eesti Väärtpaberikeskus kiri 01.03.2006.a. – see on korespondents, mis on saadetud M V aadressile XXX ajavahemikul 2002-2004.a. ei tõenda abielusuhete jätkumist peale 2002.a. veebruarikuud. 2006.a. AS Eesti Väärtpaberikeskuse kirja kohus ei arvesta tõendina, sest pole vaidlust et selleks ajaks olid poolte abielusuhted lõppenud, samas on tähelepanuväärne, et ka 2006.a. s.o. peale seda aega mil pooled ei vaidle, et abielusuhted nende vahel olid kindlasti lõppenud, võidi posti M V saata aadressile XXX. Teised kirjad, mis on saadetud aadressile XXX, on saadetud kolmandate isikute poolt M Vnäidatud aadressile ja ei tõenda poolte abielusuhete jätkumist. Kohtu arvates Z V 31.01.2003.a. joonistus ja M V joonistus 14.03.2004.a. ei tõenda samuti abielusuhete jätkumist. M V sõnul on joonistused saadud pettuse teel. Kohus leiab, et nimetatud joonistusted ei tõenda abielusuhete jätkumist. Pooled ei vaidle et nimetatud ajal olid tehtud joonistused, samas on ebaselge mis asjaoludel need tehtud olid või miks peaks arvama, et V V koolitööde raames piltide joonistamine tõendab abielusuhete jätkumist. V V on esitanud Sillamäe linnavalitsuse “Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse andmise leping asjast huvitatud isikule” tõendamaks, et V V isiklikult tegeles elumaja aadressil XXX dokumentide vormistamisega. Kohus leiab, et selle üle pooled ei vaidle. Kohus leiab, et iga-aastane maja ehitamise maksumus, V V koostatud maja ehitamiseks koostatud maja dokumendid ajavahemikul 1997-2004.a. ei selgu kuidas need on seotud poolte abielusuhete kestmise tõendamisega. Ei ole selge, millal ja mis asjaoludel on need plaanid koostatud. Kohus ei arvesta Herbert Allikase kirjalikku teatist poolte abielusuhete tõendamiseks, sest see ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendi vormis esitatud, samuti on Herbert Allikase tunnistajana ülekuulamise taotlusest V V loobunud. 11 2-05-20940 Seega kohus leiab hinnates tõendeid, et poolte abielusuhete lõppemise ajaks tuleb lugeda veebruar 2002.a.
M V palub jagada ühisvara korterit aadressil XXX hinnaga 200 000 krooni ja elamu karpi asukohaga XXX hinnaga 220 159 krooni. V V hagi kohaselt moodustub ühisvara järgmistest asjadest: korteriomand asukohaga XXX turuväärtusega 370 000 krooni, hoonestatud kinnistu asukohaga XXX turuväärtusega 1 680 000 krooni. Korteris XXX asuv vara: külmik turuväärtusega 1000 krooni, videomakk turuväärtusega 500 krooni pesumasin turuväärtusega 500 krooni, mööbel (kapp, voodi, diivan, laud, sektsioon) turuväärtusega 1 500 krooni, laelamp/lühter turuväärtusega 200 krooni, muusikakeskus turuväärtusega 500 krooni. Kinnistul XXX asuvas elamus asuv vara: boiler turuväärtusega 500 krooni, esiku mööblikomplekt turuväärtusega 1 500 krooni, köögi divan turuväärtusega 2 500 krooni, televiisor turuväärtusega 8 000 krooni, postament turuväärtusega 1 000 krooni, köögi mööblikomplekt turuväärtusega 25 000 krooni, köögilaud turuväärtusega 1 000 krooni, magamistoa kapp turuväärtusega 1 500 krooni, diivan turuväärtusega 5 000 krooni. Kokku on V V arvestuste kohaselt ühisvara 2 092 200 krooni. Kohus leiab, et V V toodud ühisvara nimekirjast tuleb välja jätta esemed, mis on soetatud peale abielusuhete lõppemist s.o. peale 2002.a. veebruarikuud. Seega ei kuulu ühisvara hulka kinnistul XXX asuvad esiku mööblikomplekt, köögi divan, postament, köögi mööblikomplekt, köögilaud, magamistoa kapp, divan. Kohus leiab, et V V hagi M V vastu esiku mööblikomplekt, köögidivani, postamendi, köögi mööblikomplekt, köögilaua, magamistoa kapi ja divani jagamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. V V poolt on 09.05.2000.a. sõlmitud Eesti Ühispangas õppelaenuleping nr S000000737, millise alusel on talle väljastatud laen summas 45 000 krooni, millele lisandub intress. V V leiab seoses asjaoluga, et laen on ärakasutatud poolte ühise ehitustegevuse käigus siis kuulub nimetatud kohustus arvestamisele poolte ühisvara jagamisel. Kohus tuvastas, et abielusuhete lõppemise aja seisuga õppelaenu tagasimaksmise graaafiku kohaselt, mis on koostatud 05.04.2002.a. tuleb õppealenu koos intressidega tagastada kokku summas 55 141.49 krooni. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07 märkinud, kuna
lg-st 2 tulenevalt vastutavad abikaasad perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest abikaasade ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga, tuleb ka abikaasade ühisvara jagamisel ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda ühisvara hulka kuuluvate kohustuste tuvastamisel
Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale, on perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Kohus leiab, et V V konto väljavõte, V V õppelaenu maksegraafik, AS Jõhvi Resteuraator tõend, AS Vant tõend 133 12.02.1998.a., AS Vant tõend nr 133 12.01.1999.a., AS Rannila Profiil saateleht nr 405726 23.04.2004.a. ei tõenda, et V V kasutas elumaja ehitamiseks aadressil XXX just õppelaenu rahalisi vahendeid, kuid arvesse võttes, et õppealaen võeti ajal, mil kohus tuvastas, et poolte vahel ei olnud veel lõppenud abielusuhted, samuti on tunnistaja J F ütlustega tõendatud, et V V võttis õppelaenu maja ehitamiseks, siis on V V kohtule veenvalt põhjendanud, et õppelaen võeti perekonna huvides ja et seda kasutati pere huvides, seega kuulub nimetatud laen ühisvara hulka, mis tuleb jagada. Seega tuleb kohtul jagada järgmine abikaasade ühisvara: korteriomand asukohaga XXX, hoonestatud kinnistu asukohaga XXX, korteris XXX asuvad külmik, videomakk, pesumasin, mööbel, laelamp ja muusikakeskus ning elamus XXX asuv boiler. Samuti tuleb jagada V V poolt 12 2-05-20940 võetud õppealenu tagstamise kohustus. Kohus tuvastas, et Ida-Viru kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonnas registriosa nr 1067308 kinnistu asukohaga XXX omanikuna on märgitud M V ja Ida-Viru kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonnas registriosa nr 2931508 korteriomandi asukohaga XXX omanikuna on märgitud V V. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand ja hoonestatud kinnistu on abikaasade ühisvara. Vaieldakse selle üle, millise hetke seisuga tuleb kindlaks määrata korteriomandi ja hoonestatud kinnistu väärtus. Samuti vaidlevad pooled valalsvara hindade üle. M V on seisukohal, et vara tuleb jagada abielusuhete lõppemise aja maskumust arvesse võtttes, korteri hinnaks peab olema 200 000 krooni ja elamu karbi hinnaks 220 159 krooni (krunt hinnaga 24 778 krooni, ehitusmaterjalid 21 319 krooni, uus vundament 50 512 krooni, elamu osaline soojustamine 2001.a. 95 270 krooni). Ei ole vaidlust, et 03.10.1998.a. tõendi kohaselt on M V ehitusmaterjali eest tasunud 31 000 krooni eest, et 01.10.1997.a.ostu-müügi lepingu kohaselt on ostetud vundament ja 01.10.1997.a. tõendi kohaselt on M V vundamendi eest tasutud 25 000 krooni. Ei ole vaidlust, et Ida-Viru Päästeteenistuse kokkuvõtte nr 43 kohaselt tuleb elamus asukohaga XXX teha täiendavaid töid. Riigkohus tsiviilasjas nr 3-2-12-07 on selgitanud, et kui abikaasad jagavad ühisvara pärast abielusuhete lõppemist, määratakse
Viidatud sättest tuleneb, et abielusuhete lõppemise aja seisuga määratakse kindlaks ühisvara koosseis, s.o millised esemed kuuluvad abikaasade ühisvarasse ja millised mitte. See aga ei tähenda, et sama ajahetke seisuga määratakse alati kindlaks ka ühisvara hulka kuuluvate esemete väärtus. Perekonnaseadus ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaksmääramise aluseid otseselt ei reguleeri. Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Viidatud sättest ei tulene siiski, millise ajahetke seisuga tuleb eseme väärtus kindlaks määrata. Korteriomandi väärtuse kindlaksmääramise küsimuses asus kolleegium
lg 1, abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.
lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Elamu seinte püstitamiseks ja katuse alla viimiseks võttis M V võlgu 2002.a. märtsis oma emalt Z V 150 000 krooni. Novembris 2002.a. laenas M V raha V I 425 000 krooni. Tunnistajate Z V ja V I ütlustega ja M V selgitustega on tõendatud, et nimetatud raha kasutati maja ehitamiseks. Kohtu arvates puudub alus kahelda, et laenatud raha kasutati maja ehitamiseks, sest ei ole esitatud tõendeid, et maja oleks ehitatud muudest vahenditest ja on üldteada ja mõistlik eeldadda et maja ehitamiseks vajalike materjalide eest tuleb tasuda. Kohus leiab, et peale abielusuhete lõppemist on M V kasutanud maja ehituseks 150 000 krooni pluss 425 000 krooni laenuraha, milliste summade arvelt on ühisvara parendatud tema rahaliste vahendite arvelt. Seega kohus arvab, et asjaolu, et M V on asja algusest peale rõhutanud, et maja on ehitatud laenu rahadest ja kuigi V V on väitnud, et pole selge et M V tahaks kõrvale kalduda ühisvra osade võrdsest jagamisest, on kohtule selge, et M V on avaldanud, et selline ühisvara võrdne jagamine ei ole õige. Kohus leiab, et on mõistlik aru saada, et M V tahab kõrvale kalduda ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest seoses asjaoluga, et tema on peale abielusuhete lõppemist võtnud laenud, et ehitada maja lõpuni ning et nende rahade eest ongi maja ehitatud ja et need laenukohustused on tema 14 2-05-20940 kohustused, millised on tal veel võlausaldajate ees täitmata. Kohus leaib, et on põhjendatud laenusumma 575 000 krooni arvelt kalduda kõrvale ühisvara jagamise võrdsusest kõrvale. Lähtuvalt
lg 3 ja lg 4, abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Mõlemad abikaasad on avaldanud soovi, et hoonestatud kinnistu asukohaga XXX jagatakse temale. Vaidlust ei ole, et elamus kinnistul XXX elab M V. V V leiab, et asjaolu, et elamut kasutab M V tuleb jätta tähelepanuta, sest V V ei saa asja kasutada seoses füüsilise takistamisega. Kohus leiab, et on tuvastatud, et elamus on selle elamiskõlblikkuseks muutumise päevast ja varemgi elanud ainult M V, siis kohus leiab, et on põhjendatud jätta hoonestatud kinnistu asukohaga XXX M V omandisse. Kuna kohus jaab hoonestatud kinnistu M V omandisse, siis tuleb korteriomand asukohaga XXX jagada V V omandisse. Kuigi kumbki pool pole avaldanud soovi saada enda omandisse korteriomandit on mõistlik see jagada V V omandisse, sest korterit on võimalik ka edaspidi nagu siiamaani V V kasutada elamiseks. V V on kohtule esitanud hagi ka vallasvara jagamiseks. Kohus leiab, et vallasvara tuleb jagada vallasvara praeguse asukoha järgi. Seega esemed mis asuvad kinnistul XXX tuleb jagada M V ja korteris asukohaga XXX olevad asjad tuleb jagada V V. Kuna kumbki pool pole avaldanud erilist huvi jagamisele kuuluvate asjade omandiõiguse saamiseks, siis ei ole kohtu arvates põhjust muuta vallasvara senist asukohta ja kasutuskorda isiku suhtes, kes on ka seni neid asju kasutanud. Seega tuleb jagada hoonestatud kinnistul XXX asuv boiler M V omandisse ja korteris XXX asuvad külmik, videomakk, pesumasin, mööbel, laelamp ja muusikakeskus V V omandisse. Seega oleks M V omandisse jääva vara väärtus on 1 680 500 krooni (kinnistu XXX 1 680 000 krooni + boiler 500 krooni) ja V V omandisse jääva vara väärtus 374 200 krooni (korteriomand XXX 370 000 krooni + külmik 1000 krooni + videomakk 500 krooni + pesumasin 500 krooni + mööbel – kapp, voodi, diivan, laud sektsioon – 1 500 krooni + laelamp 200 krooni ja muusikakeskus 500 krooni). Ühisvara koguväärtus on 2 054 700, millest M V kasuks tuleb kõrvale kalduda 575 000 krooni, seega võrdselt jagamisele kuuluva ühisvara väärtuseks oleks 1 479 700 krooni, mis pooleks oleks 739 850 krooni. Kuna V V jääva ühisvara väärtus on väiksem kui M V, siis tuleb M V maksta V V enamsaadud ühisvara arvelt hüvitist 739 850 – 374 200 = 365 650 krooni, millele tuleb juurde arvata M V osa V V õppelaenu maksekohustusest 55 141.49 krooni jagatud pooleks s.o. 27 570.75. Seega tuleb M V tasuda V V kasuks rahalist hüvitist kokku 393 220.75 krooni. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab osaliselt M V hagi V V vastu ühisvara jagamise nõudes ja V V vastuhagi M V vastu ühisvara jagamise nõudes. V V on esitanud kohtule taotluse otsuse täitmise tähtaja kindalksmääramiseks V V kui temalt oleks välja mõistetud rahaline hüvitis abikaasale. Kuna kohus mõistab rahalise hüvitise välja M V V V kasuks enamsaadud ühisvara arvelt, siis jtuleb esitatud taotlus jätta rahuldata. Ml V hagi V V vastu laste elukoha kindlaksmääramise nõudes M V palub määrata lste D V ja D V elukohaks lste isa M V elukoht. Kohus tuvastas, et poolte abielust on sündinud XXX. tütar D V (sünnitunnistus nr CL 0034742) 15 2-05-20940 ja XXX. tütar D V (sünnitunnistus nr CL 0141098).
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus. Kohus on tuvastanud, et pooled elavad lahus ja poolte ühised lapsed elavad kord ema kord isa juures Poolte vahel ei ole kokkulepet kumma vanema juures lapsed elavad, ja seetõttu tuleb pooltevaheline vaidlus laste elukoha kindlaksmääramiseks lahendada kohtul.
lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
lg 4 kohaselt ei või vanem õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige lapse huvidest. M V sõnul lapsed suhtlevad temaga pidevalt, nad veedavad kõik koos õhtuid ja vaba aega. Laste sõnul M V teab, et nad sooviksid elada koos temaga. M V juures on kõik vajalikud tingimused laste kasvatamiseks ja ülalpidamiseks ning ta soovib seda teha. V V leiab, et peale abielulahutust poolte alaealised tütred D V ja D V peavad elama koos V V, kuna siiani tegeleb ta nende kasvatamisega, nende igapäevaste vajaduste tagamisega ja hoolitsemisega ning emana mõistab paremini ka tütarde vajadusi. On mõeldamatu ka tütarde lahutamine üksteisest. Leiab, et tema ja tütarde ühiseks elukohaks on mõistlik jätta elamu asukohaga XXX. Selle põhjuseks on asjaolu, et kõik abielusuhete aegsed jõupingutused ja vahendid olid suunatud eeltoodud elamu püstitamisele ja sisustamisele. 14.07.2008.a on Sillamäe Linnavalitsus esitanud arvamuse laste elukoha määramiseks, kus märkis, et faktiliselt on lastel kaks kodu. Laste enda sõnul meeldib neile rohkem elada majas ja väga tihti, viimasel ajal praktiliselt alati ööbivad nad M V majas. Nii isa juures majas kui ema juures korteris on laste elu hästi korraldatud. Isa juures majas on laste elukeskkond parem, sest tehtud on korralik remont ja ruumi on rohkem, mõlemal tüdrukul on omaette tuba. Toad on hästi sisustatud, on olemas kõik vajalik arenguks, õppimiseks ja puhkuseks. Maja õu on heakorrastatud ja puhas, on võimalused aktiivseks ja rahulikuks puhkuseks. V V korteris on tingimused tagasihoidlikumad, sest korter ei ole suur. Mõlemad vanemad osalevad laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel, pööravad lastele tähelepanu, tegelevad nende tervise ja õpetamisega. V V töö on vahetustega. Ta ei ole vastu, et tütred jääksid ööbima või elama isa juurde. Psühholoogi järelduse kohaselt tüdrukud soovivad, et vanemad elaksid koos. Õed tahavad elada kindlasti koos, et neid ei lahutataks, nad on teineteisele emotsionaalselt väga tähtsaks. Lastel on mõlema vanemaga head ja usalduslikud suhted. Tüdrukud on harjunud, et tuleb elada majas ja korteris. Noorem tütar D V avaldas vestlusel arvamust, et talle meeldiks rohkem elada majas. Isaga on tal head suhted. Vanem tütar on vastu, et elada koos isa uue perega. Noorem tütar suhtub sellesse sallivamalt, kuid soovib elada vaid koos vanema õega. Praegu ei ela M V uue perega. Eestkosteasutus teeb järelduse, et laste eraldamine teineteisest ei ole laste huvides ja ei ole soovitav ja laste elukohaks võib olla isa elukoht ja võib olla ka ema elukoht. Elamistingimused on paremad isa elukohas. Sillamäe Linnavalitsuse esindaja kohtuistungil
lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Pooled ei vaidle, et M V on teinud kulutusi ühistele lastele, kuid oma arvestust tehtud kulutuste kohta ei ole esitanud. Vaidlust ei ole, et M V ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud. Kuna M V ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust seaduses sätestatud miinimummääras, on lastele ülalpidamist andnud ebapiisavalt, siis on tuvastatud, et ta on rikkunud laste ülalpidamiskohustuse täitmist ja seega on V V õigus nõuda M V elatist laste D ja D V ülalpidamiseks. Vastavalt
lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna V V soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kohus tuvastas, et M V ülalpidamisel on ka tema alaealine tütar A V, sündinud XXX. (sünnitunnistus nr CL 0238543). Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-21-07 leidnud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt.
lg 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sama paragrahvi lõige 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et M V kolmas tütar A V osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui kohus mõistaks M V välja elatise tütarde D V ja D V ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. 18 2-05-20940 Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks kohus teha järeldusi, et kostja ei ole võimeline maksma elatist hageja nõutud lapse vajdustest lähtuvas ulatuses. Elatise väljamõistmisel teeb kohus otsuse eelkõige lapse huvides lähtudes, et lapse ei jääks ilma elatisvahenditest. Seega ei pea kohus mõistlikuks hinnata tõendeid selliselt, et kostja muud laenukohustused on primaarsed laste ülalpidamiskohustuste täitmise ees. Kostja on töövõimeline ja arvesse võttes mõlema lapsevanema varanduslikku olukorda, peab kohus võimalikuks kostjalt välja mõista elatis laste sesduses sätestatud minimaalsetest vajadustest lähtuvalt. Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Poolte vahel ei ole vaidlust, et osaliselt on M V laste ülalpidamiskohustust täitnud, kuna aga kohtule ei ole esitatud tõendeid ega arvestust missugusel määral M V on oma laste ülalpidamiskohustust täitnud, siis ei saa kohus arvesse võtta elatise väljamõistmisel juba tasutud elatise suurust, et selle võrra vähendada väljamõistmisele kuuluvat elatist. Elatise nõude hagi esitamise ajal 22.12.2005.a. oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 2 690 krooni, pool sellest moodustas 1 345 krooni ja alates 01.01.2006.a. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, pool sellest moodustas 1 500 krooni. Alates 01.01.2007.a oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3 600 krooni, pool sellest moodustas 1 800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool millest moodustab 2 175 krooni.
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Seega kohus leiab, et V V hagi M V vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes tuleb rahuldada ja M V tuleb välja mõista V V kasuks elatis igakuiselt tütre D V ülalpidamiseks alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.