Tsiviilasi nr 2-08-14580 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 7. oktoober 2009, Tartu kohtumaja Ts

) § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 76

lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 7.

§ 416

lõike 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kersti Piir rikkus AS-ga BIGBANK sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenevat kohustust tagastada laenusumma lepingu lisaks olevas maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel, mille tõttu hageja ütles lepingu üles. Seega tuleb lepingu ülesütlemise tagajärjena mõista I kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 20 872,32 krooni. 8. Tulenevalt

§ 397

lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kersti Piir rikkus tarbijakrediidilepingu põhitingimustest ja lepingu lisaks olevate üldtingimuste p-st 2.1 tulenevat kohustust tasuda intressi, seega tuleb I kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata intress 6318,90 krooni. 9. Hageja taotleb kostjatelt üldtingimuste p-i 6.3 alusel leppetrahvi 6954,46 krooni väljamõistmist.

§ 421

sätestab, et tarbijakrediidilepingus on seaduses sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna

§ 415

lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Osutatud säte näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostjalt leppetrahvi 6954,46 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. 10.

§ 113

lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kersti 3

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

1. Arvestades eeltoodut tuleb Kersti Piirilt ja Sirje Veskilt solidaarselt AS-i BIGBANK kasuks välja mõista 31 866,65 krooni ning veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam kui 16 196,89 krooni (s.o kokku mitte üle põhinõude suuruse). Seisuga 10.09.2008 veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis tuleb kostjatelt välja mõista alates 11.09.2008, kuna 10.09.2008 eest arvestatud viivis sisaldub juba sissenõutavaks muutunud viivise hulgas.
2. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (79% algsest nõudest), jätab hageja menetluskulud 79% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda. Kohtunik 4