Rahuldada hagi. Välja mõista D.L.lt elatis poja A.L., sünd. xx xx xxxx.a., ülalpidamiseks alates 01.04.2009 kuni 30.09.2009.a 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni ning alates 01.10.2009.a. igakuiselt 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni xx xx xxxx.a.V.Š kasuks. 1
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused. Hagiavaldus on esitatud 01.04.2009.a ja parandatud kujul 06.07.2009.a Poolte kooselust on xx xx xxxx.a sündinud poeg A.L.. Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada. Lapse kasvatamiseks kulub ühes kalendrikuus keskmiselt 4100 krooni. Kostja toetab last ebakorrapäraselt, mille tulemusena on hagejani jõudnud lapse ülalpidamiseks perioodil 22.12.2008-02.07.2009.a kokku 5000 krooni. Hageja palub mõista kostjalt välja elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 01.04.2009.a. 2200 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja tunnistab elatise saamist alates 01.04.2009.a. summas 8500.krooni (juuni, juuli august, september 2009.a.). Kostja 24.09.2009.a esitatud kirjalikus vastuses hagiavaldusele võttis hagi õigeks ning esitas arved, et on 2009.a tasunud lapse ülalpidamiseks kokku 8500 krooni. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Xx xx xxxx.a. sündinud A.L. vanemateks on V.Š hagi D.L. (tl 3). Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus rahuldab hagi, sest kostja võttis hagi õigeks. Kohus mõistab kostjalt D.L.lt välja elatise perioodi 01.04.2009–30.09.2009.a eest summas 4700 krooni (kuue kuu elatise summa 13 200 krooni – 8500 krooni = 4700.- krooni) ning alates 01.10.2009.a. igakuiselt 2200 krooni A.L. ülalpidamiseks V.Š kasuks. Menetluskulude jaotus.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse seoses kostja poolt lapse ülalpidamiseks elatise piisavas ulatuses mitteandmisega. Pooled kohtuväliselt omavahel kokkuleppele ei saanud. Seega hagi esitamise kohtusse on põhjustatud kostjapoolsest käitumisest ja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Maili Tartu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.