3-09-2282/15

3-09-2282 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. novembril 2009.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, kaebuse esitaja T. M, tema esindaja Eero Lapp vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti esindaja Silvi Azojan’i osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Kuressaares 12.11.2009 T. M nõuet tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe – töötamine Orissaare vallas Saikla külas asunud endise Kingissepa MEK’i ja Saare KEK’i tootmisbaasis (tööstusbaasis) puittoodete täistööajaga viimistlejana perioodil 01.01.1972 kuni 31.12.1989 [ca 17 aastat] isikuna, kes kasutas vähemalt
2. ohuklassi kuuluvaid kahjulikke aineid. Kaebaja sõnul alustas ta töötamist 17.02.1969 Kingissepa MEK’i Tootmisbaasis (30.06.1976 Kingissepa MEK likvideeriti ja 01.07.1979 sai uueks tööandjaks Saare KEK, 02.01.1990 oli tööandjaks Saare KEK’i Tööstusbaas) abitöölisena. 01.04.1974 aastast kvalifitseeriti tema amet
3. kategooria laudsepaks ja alates 04.04.1987 a
4. järgu ehituslaudsepaks. Kaebaja arvates 01.01.1972 kuni 31.12.1989 on piisav ajavahemik soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Tegemist oli tervistkahjustava tööga, mille eest anti lisapuhkust ja tasuta piima. Kaebaja töötas kogu perioodi ajal täistööajaga (17.02.1969 -30.06.1994) Saikla külas Orissaare vallas paikneva puidutööstuses, kus tehti Kingissepa MEK’i, hiljem Saare KEK’i ehitusobjektidele uksi ja aknaid ning aknalaudu. T. M töö ainsaks sisuks kõikide nimetatud aastate jooksul oli uste, akende ja aknalaudade puitdetailiide liimimine. Liimiks oli karbamiidliim mida segati oblikhappega. Karbamiidliimid on II ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavad sünteesliimid, ka oblikhape on II ohuklassi aine. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kaebusele lisatud Tervisekaitseinspektsiooni 05.10.2009 kiri nr 1-8.3/6096-
5. Nimetatud kirja kohaselt on 26.05.1988.a. peasanitaararsti poolt kinnitatud „Sanitaar-hügieeni eeskirjad ja normid“ nr 4617-88 toodud ohtlike ainete piirväärtused töökeskkonnas määratud järgmiselt: karbamiid- teise (II) ohuklassi kuuluv aine, formaldehüüd- teise (II) ohuklassi kuuluv aine, fenool- teise (II) ohuklassi kuuluv aine. Puidu liimimiseks kasutati tavaliselt NSVL karbamiidformaldehüüdvaigule lisaks ka fenoolformaldehüüdvaiku. Mõlemad vaigud eraldasid töökeskkonda formaldehüüdi, mis on tänapäeval klassifitseeritud juba esimese kategooria kantserogeenseks aineks. Kättesaadav internetist aaderssilt http://monographs.iarc.fr/ENG/Classificatsion/crthgr01.php „Sanitaar-hügieeni eeskirjad ja normid“ nimekirjas ei ole andmeid obikhappe kohta, kuid internetist http://www.chempack.ru/chemistry/details/oxalic_acid.html on leitavad tehnilised 1 tingimused sama aine kohta, mis samuti klassifitseerivad oblikhappe teise (II) ohuklassi kuuluvaks aineks. T. M töötamist puidutöökojas tõendava avaldusele lisatud tunnistajate kirjalikud ütlused. Tunnistaja P. O’i (Saare KEK peainsener 1982-1988) ütluste kohaselt oli T. M puidutöökojas tisler, kelle põhitööks oli elamute siseuste valmistamine, mille ukselehte liimiti kokku puitkiudplaadist ja puitribidest; sama tehnikat kasutati akna aluslaudade tegemisel. Liimiks oli karbamiidvaigu baasil tehtud liim ja kõvendajaks oblikhape. See oli tugevam liim kui looduslik kaseiinliim ja hästi kättesaadav, kuna toodeti Kohtla-Järvel (põlevkivikeemia produkt). Mürgise liimi hais oli ruumis pidev. Ventilatsioon käis avatud akna kaudu, ka korstnajalas oli ventilatsioonirest. Juhul kui liimimist ei olnud, tegi T. M mingit muud tööd – näiteks aknaplokke. Tööd tehti sama tsehhi ruumides Tunnistaja R. M (Saare KEK Saikla puidutsehhi tootmisbaas 1981-1985 laudsepp, 1985-1997 tsehhijuhataja) ütluste kohaselt seisnes T. M töö mööbli ja siseuste liimpuitdetailide tegemises. Detailid liimis ta liimipressi all kokku. Liimiks oli mürgine karbamiidliim, liimi kõvendajana kasutati oblikhapet. Liim lõhnas tugevalt, ventilatsiooni tsehhis ei olnud Suvel olid uksed lahti , talvel sooja hoidmiseks kinni. Detaile liimis T. M igapäev, ehitusmahud olid suured ja töö pingeline. Iga kuu toodeti paarsada ruutmeetrit siseuksi, peale selle väisuksed ja aknad. Teadsime, et tegemist oli tervistkahjustava tööga. T. M sai iga päev 1 liiter piima ja 12 täiendavat puhkusepäeva. Tunnistaja K. P’i (Saare MEK, hiljem Saare KEK tootmisbaasi Saikla puidutsehhi abitööline, saekaatri tööline, katlakütja ja plekksepp aastatel 1968-1990) kirjaliku seletuse kohaselt hakkas T. M kohe pärast tööleasumist tööle puitdetailide liimijana ja tegi seda tööd ka siis, kui K. Pärtel lahkus. Muud tööd ta peale liimimise ei teinud. Liimiks kasutati tugeva lõhnaga karbamiidliime, uksepiitasid antiseptiti vasevitrioliga. Liimimise ruumi uks oli ventileerimise eesmärgil lahti. Liimijad said iga päev piima ja neil oli pikem puhkus. Tunnistaja T. K’i (1977-1994 Saare KEK’i Saikla puidutsehhi laudsepp) kirjaliku tunnistuse kohaselt töötas ta puidutsehhis koos T. Mga, liimides igapäevaselt uste tahvleid ja aknalaudu ning seinakappide kapikilpe. T. M ametinimetus oli laudsepp. Teised laudsepad tegid liimimiseks detailide ettevalmistuse ja montaaži. Liimidega tegelesid ainult tunnistaja T. Kuul ja T. M. Liimid olid vaiguliimid ja karbamiidliimid. Vaiguliimides kasutati lahusena happeid (vees lahustuv valge pulber). Tööruumid lõhnasid tugevalt nende liimide järgi. Liimiruumis tõmbekappe ei olnud, puudus ventilatsioon. Suvel olid aknad lahti, talvel hoiti kinni. Tööpäeva kohta anti pool liitrit piima ja lisaks 12 päeva lisapuhkust. Kaebaja leiab, et Sotsiaalkindlustusameti Kuressaare pensionikomisjon on lähtunud oma otsuse tegemisel sellest, et nimekirjas ei ole otseselt nimetatud „laudsepp“ ja „ehituslaudsepp“ puidutöötluse kutsena. Kaebaja töötamise ajalist kestust tõendavad tööraamatu sissekanded. Kaebaja igapäevase töö sisulist vastavust erialakoodile 16314 „Puittoodete viimistleja, kes töötab vähemalt
6. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega“ tõendavad arhiivimaterjalid ja tunnistajad. Seepärast taotleb ta pensioniõigusliku staaži tõendamist kohtus. 2 Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniamet oma kirjalikus vastuses kaebusele märgib, et tööraamatu kohaselt töötas T. M perioodil 01.04.1974-30.06.1994 laudsepana. Avalduses väidab T. M, et tema tööks oli toodete puitdetailide liimimine. Puidutööstuse kutsealade nimetused ja nende töökirjeldused on antud metsa- ja puidutööstuse ning mööbli tootmise tariifija kvalifikatsiooniteatmikes, kus on toodud nii viimistleja kui ka laudsepa töökirjeldused (lisatud vastusele). Laudsepa tööks on ukse- ja aknadetailide valmistamine, sh liimimine. Vastusele lisatud 1963 aastal välja antud NSVL MN Riikliku töö- ja palgaküsimuste komitee „Tariifi-kvalifikatsiooni teatmiku „Mööbli tootmine“ kutsealade kirjelduse punk 96 on (5 järgu) laudsepa töö iseloomustuses järgi on laudsepa tööks lihtsa konstruktsiooniga mööbli jooniste ja eskiiside järgi valmistamine kogu komplektis. Kõvast ja väärispuidust vineeritud ja massiivsete suurte toodete ning kombinaatide silumine, kaabitsemine ja liivapaberiga puhastamine. Korpusmööbli ja selle üksikute kombinaatide täielik kokkupanek (koos nende valiku, sobitamise ja kontrolliga). Laudsepamööbli kombinaatide ja toodete remont ja restaureerimine. Puidust keerukate laudsepatööriistade valmistamine (koos lõiketerade külgekinnitamisega). Viimistleja kutsekirjelduse kohaselt pidi 5 järgu viimistleja toime tulema kombinaatide ja toodete poleerimisega käsitsi ja mitmesugustel konstruktsioonidega masinatel. Mitmesuguste puiduliikide tekstuuri ja varjundite pealekandmisega kunstilise aerograafia ja imitatsiooni menetlusel. Värvide valmistamise ja värvivarjundite koostamisega. Igasuguse kujuga üle 80mm laiustele dekoorliistudele tekstuuri ja varjundite pealekandmine imitatsioonimenetlusel. Unikaalsete liistude viimistlemine ja kardlõngaga katmine. 1974 aasta Tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmiku kutsekirjelduse järgi kuulus 5 järgu viimistleja tööde hulka Detailide ja toodete poleerimine käsitsi, seadmetel, liinidel ja mitmesugustel masinatel. Lakitud, emailitud ja pihustatud pindade lihvimine mitmesugustel laialindilistel masinatel . Detailide, sõlmede ja toodete lakkimine valamismeetodil ja … mitmesuguste seadmetega. Detailide kujundite ning…. Pealekandmine ja väärispuiduliikide tekstuuri käsitsi…. Mööblitoodete poleeritud pindade remont. Peitside, … ja värvikujundite koostamine. Poleeritud pindade värskendamine…. Viimistleja pidi tundma laia lindiga lihvpinke, lakivalamismasinate ja kasutatavate seadmete, tehnilist iseloomust ja ekspluatatsiooni eeskirju, poleerimis- ja lihvimismaterjale ning nende põhilisi omadusi. Tisleri (laudsepp) töö seisnes keeruliste tisleritööde tegemises. Seega lisaks tööraamatu kandele nähtub ka T. M avaldusest ja tunnistajate kirjalikest seletustest, et T. M tegi terve tööpäeva ulatuses ka tegelikult laudsepa tööd. Peab tundma tugevate puiduliikide omadusi ja nende töötlemismeetodeid, keeruliste tisleritoodete valmistamise, sobitamise ja külgepanemise viise. Seadusandja on sidunud soodustingimustel vanaduspensioni määramise Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjadega, milles on loetletud ametid, tööd ja tegevused, mille puhul kaasnevad alati ja igal juhul rasked ja/või tervistkahjustavad töötingimused. Laudsepp ei ole kantud soodustingimustel vanaduspensionile õigustandvate ametite (tööde) nimekirja. Seega on seadusandja seisukohal, et laudsepa tööga ei kaasne vältimatule töötingimused, mis võivad kahjustada töötaja tervist. 3 Kohtuistungil, pärast kaebaja ja tunnistajate ärakuulamist asust vastustaja seisukohale, et tegelikult T. Mle olid tööandja poolt pandud mitte laudsepa vaid uste, aknalaudade ja mõnede mööblidetailide kokkuliimimise töökohustused ning selline töö on samastatav viimistleja kutsega nimekirjast nr
7. Küll märkis Sotsiaalkindlustusameti esindaja, et soodusstaaži ei saa hakata arvestama varem kui 01.04.1974, seda põhjusel, et õpilasena töötatud aega reeglina soodusstaaži hulka ei arvestata. Kohtu seisukoht Vastavalt Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Loetelu nr 2 osa XII koodi 16314 all on märgitud Puittoodete viimistleja, kes töötab vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. RPKS § 7 lõikes 1 sätestatud vanus on 63 aastat. Seega on SVPS § 1 punkti 2 alusel nimekirjas nr 2 toodud kutsealadel vähemalt 12 aastat ja kuus kuud töötanud ning 25-aastast üldist pensionistaaži omaval mehel õigus soodustingimustel vanaduspensionile 58-aastaselt. T. M sai 58- aastaseks 14.07.
8. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaźi või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaźi tõendamiseks kohtu poole. Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 viimase lõigu ja § 11 teise lause kohaselt arvestatakse soodusstaaži hulka ainult aeg, mil isik töötas täistööajaga soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel tööaladel. Nimetatud tööalal osalise tööajaga töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. T. M Tööraamatu (tl 11-15) kande nr 1 järgi on T. M
9. veebruaril 1969.a. võetud tööle Kingissepa MEK Tootmisbaasi I kategooria abitööliseks. Seoses Kingissepa MEK’i Tootmisbaasi reorganiseerimisega paigutati T. M 01.04.1969 aastal ümber Kingissepa Mehhaniseeritud Ehituskolonni ehitus- tootmisjaoskonda II kategooria abitööliseks (kanne nr 2). Kanne nr 3 alusel on T. M’le 01.04.1974 a. omistatud laudsepa 4 kategooria. Seoses ettevõtte likvideerimisega vabastatud 30.06.1976.a. töölt üleviimisega Saare KEK’i (kanne nr 4) ja ületoomise korras Saare KEK’i võetud 01.07.1976.a. tööle tootmiskompl.baasi 4 kategooria laudsepaks (kanne nr 5) 4 04.05.1987 omistatud ja üle viidud tootmisbaasi 5 kvalifikatsioonijärgi ehituslaudsepaks (kanne nr 6). Tööraamatu kande nr 7 järgi anti T. Mle seoses üldise ümbertarifitseerimisega 01.08.
10. a. ehituslaudsepa 5 järk. Kande nr 8 kohaselt on 18.04.1988.a. omistatud T. Mle PM-liigi traktoristi kutse. Saare KEK’i reorganiseerimisega 02.01.1990 .a. vabastatud töölt seoses üleviimisega Saare Kooperatiivse Ehituskoondise Tööstusbaasi (kanne nr 9) ja 03.01.1990 aastal tööle võetud 5 kvalifikatsiooni järgu ehituslaudsepaks (kanne nr 10) kus töötas kuni 17.05.1990 kui talle omistati troppija 2 kv järk (kanne nr 11). Rahvusarhiivi Saare Maa-arhiiv (tl 22) tõendab, et T. M võeti tööle Kingissepa MEK’i abitöölisena alates
11. veebruarist
12. a. ning viidi üle laudsepaks alates 01.aprillist
13. a. T. M vabastati töölt üleviimisega Saare Kolhooside ehituskontorisse alates
14. juunist 1976.a. ja võeti Saare KEK’i tööle ületoomise korras
15. kvalifikatsiooni järgu laudsepaks alates
16. juulist
17. a. Alates
18. jaanuarist 1990 seoses Saare KEK’i reorganiseerimisega võetud tööle ületoomise korras Saare Kooperatiivse Ehituskoondise Tööstusbaasi 5 kvalifikatsiooni järgu ehituslaudsepaks. Tööleping lõpetati alates
19. juunist 1994.a. Eelpool nimetatud perioodil laudsepa kutsealal töötamisega seoses on T. M’le antud lisapuhkust tervistkahjustava töö eest (laudsepp, kes alaliselt töötab ainult bakeliit- ja karbamiidliimidega) 12 päeva aasta eest samuti kuulus nimetatud kutseala loetellu, mis andis õiguse saada töökohal tasuta piima (1975.a. kollektiivlepingu lisa nr 6 punkt 6 (tl 18) ja lisa nr 8 punkt 28 (tl 21) ning isiklikud kaardid). T. M enda seletuse kohaselt töötas ta puittoodete liimijana Saikla tootmisbaasi selleks eraldatud ruumis koos paarimehega, kasutades oma töös mürgised karbamiidvaikudel põhinevaid liime. Liimijaks määrati ta meistri korraldusega tõstmaks tootmise efektiivsust tsehhis. Kaebaja töötamist Kingissepa MEK’i ja Saare KEK’i Saikla tootmisbaasis (tööstusbaasis) puittoodete täistööajaga liimijana vaadeldaval perioodil kinnitavad oma ütlustega tunnistajad R. M (endine laudsepp ja tsehhijuhataja), P. O (endine Saare KEK peainsener), K. P (endine puidutsehhi abitööline, saekaatri tööline ja plekksepp) ja T. K (endine laudsepp) ja Tõnu Toompuu (endine Saare KEK töödejuhataja ja peainsener). Kogutud materjalide põhjal kasutas T. M töötamisel karbamiid-formaldehüüdvaikudel põhinevaid Eesti põlevkivikeemiaettevõtetes toodetud liime, kusjuures nii karbamiid kui formaldeüüd olid 1988.a. kinnitatud kogumiku „Sanitaar-hügieeni eeskirjad normid“ nr 4617-88 järgi teise ohuklassi ained, tänapäeva aga loetakse formaldehüüdi juba esimese kategooria kantserogeenseks aineks. T. M töö kõrgesse ohuklassi kuuluvate liimidega lõppes 31.12.1989.a. kui võeti kasutusele vähem ohtlikud PVA liimid. T. M Saikla tsehhis puittoodete (aknad, uksed, mööblidetailid) liimijana töötamine ajavahemikul 01.04.1972 kuni 31.12.1989.a. on samastatav viimistleja elukutsega, kelle tööülesannete hulka samuti kuulus detailide katmine vajaliku lakkide ja peitsidega valamismeetodil. 5 Kuivõrd vastustaja arvates T. M töötamist liimija õpilasena soodusstaaži hulka lugeda ei saa ning avaldaja loobus selle seisukoha vaidlustamisest, loeb kohus soodusstaaži arvestamise alguseks 01.04.
20. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5 kohus otsustas:
21. Tuvastada juriidiline fakti – T. M töötamine Kingissepa MEK ja Saare KEK Saikla tootmisbaasis puittoodete täistööajaga viimistlejana (kood 16314) perioodil 01.04.1974 kuni 31.12.1989 isikuna, kes töötas vähemalt
22. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Aivar Koppel, halduskohtunik 6