3-09-776/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-776 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2009 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Metsatervenduse OÜ kaebus Otepää Vallavalitsuse
2. märtsi 2009.a haldusakti nr 14-4.3/1761-2 „Arvamuse andmine kaevandamise loa väljastamise asjus“ tühistamiseks ja Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks Metsatervenduse OÜ kaevandusloa taotluse alusel maapõueseaduse § 28 lg 3 alusel seisukoha andmiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Metsatervenduse OÜ esindajad Ants Erik ja Indrek Veso; Vastustaja Otepää Vallavalitsuse esindaja Kalju Kutsar Resolutsioon Edasikaebamise kord
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s. o kuni 30.11.2009.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
5. Metsatervenduse OÜ esitas 17.12.2007.a. Valgamaa Keskkonnateenistusele geoloogilise uuringuloa taotluse Väike-Peebo kinnistul (katastriüksus 63601:003:1230) liiva ja kruusa kaevandamiseks (kasutusala ehitus ja teedeehitus). Valgamaa Keskkonnateenistus küsis 16.01.2008.a Otepää Vallavalitsuselt seisukohta Väike-Peebo kinnistul liiva ja kruusa tarbevaru uuringuks. Otepää Vallavalitsuse 23.01.2008.a. korraldusega nr 2-4-22 anti nõusolek Metsatervenduse OÜ-le uuringuloa väljastamiseks. Eesti Maavarade Komisjoni 26.02.2008.a. otsusega nõustuti 1 geoloogilise uuringuloa andmisega liiva ja kruusa uurimiseks Vangja kruusamaardlas Vangja III uuringuruumis. Valgamaa Keskkonnateenistuse 14.03.2008.a. korraldusega nr 42-1-1/688 väljastati geoloogilise uuringu luba nr VALM
6. OÜ Eesti Geoloogiakeskus viis 2008.a suvel läbi Väike-Peebo kinnistul uuringu liiva ja kruusa varude kohta ja vormistas uuringu tulemusena „Vangja kruusamaardla Vangja III uuringuruumi kruusa varu geoloogilise uuring“. Keskkonnaministri 28.10.2008.a. käskkirjaga nr 1539 kinnitati Vangja kruusamaardla Vangja III uuringuruumis ehituskruusa aktiivne tarbevaru 592 000 m3 ja korralduse alusel kandis Maa-amet Vangja III uuringuruumi kruusavaru maavara varude registrisse.
7. Metsatervenduse OÜ esitas Valgamaa Keskkonnateenistusele kaevandamisloa taotluse. Valgamaa Keskkonnateenistus küsis 02.12.2008.a Otepää vallalt arvamust kaevandamisloa väljastamiseks. Otepää Vallavalitsuse 04.03.2009.a kirjaga nr 14-4.3/1761-2 ei nõustutud kaevandamisloa andmisega Metsatervenduse OÜ-le.
8. Metsatervenduse OÜ esitas 09.04.2009.a Tartu Halduskohtule kaebuse Otepää Vallavalitsuse 04.03.2009.a haldusakti nr 14-4.3/1761-2 „Arvamuse andmine kaevandamise loa väljastamise asjus“ tühistamiseks ja Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks Metsatervenduse OÜ kaevandusloa taotluse alusel maapõueseaduse § 28 lg 3 alusel seisukoha andmiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused
9. Kaebaja on seisukohal, et kaevandamisloa nõusoleku andmisest keeldumine on põhjendamatu. Kaebaja märgib, et Vangja III kruusamaardla geoloogilise uuringu kokkuvõtte kohaselt on keskkonna- ja mäetehnilised tingimused karjääri avamiseks soodsad, sest kattekiht on õhuke ja juurdepääs hea. Kogu varu asub veetasemest kõrgemal. Vastustaja on keeldunud kaevandamiseloa nõusoleku andmisest, kuna kohalike inimeste arvates võib karjäär tekitada müra ja tolmu ning ei sobi asukoha poolest ning üldplaneering ei näe selles asukohas ette kruusakarjääri. Pühajärve valla (Otepää vald)
10. a koostatud üldplaneeringu seletuskirjas on juba 11 aastat tagasi toodud välja kasutamata liiva ja kruusa maardlad, mis on oluliselt lähemal tihedale asustusele, kui kaebaja kinnistu. Kaebaja ei tuvastanud ühtegi piirangut, mis Otepää valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt takistaks kruusakarjääri rajamist. Kinnistu ei asu Otepää valla üldplaneeringust nähtuvalt mingis piiranguvööndis. Valga maakonna teemaplaneeringu kohaselt on peetud rohealana oluliseks just Vidrike, Voki, Lambahänna, Nahajärve, Sinikajärve, Lubjaahju ja Liinujärve ümbrust. Kaebaja kavandatav karjäär asub Vidrike järvest linnulennult 3 km kaugusel. Kui vaadelda 2 Valga maakonna teemaplaneeringu kaarti, siis jääb kaebaja kinnistu rohevõrgustiku koridori piirile. Kaardi järgi on rohekoridori piiriks just Sangaste-Otepää maantee, mille ääres kaebaja kinnistu asubki. Seega ei tekita kaebaja kinnistule karjääri rajamine märgatavat negatiivset mõju. Vastustaja keeldumine võiks kaebaja arvates olla põhjendatud, kui kaebaja tegevus alluks keskkonnamõjude hindamise kohustusele ning hindamise tulemusena tuvastatakse, et kaevandustegevus võib kahjustada oluliselt keskkonda. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses on sätestatud, et väikeste karjääride rajamisega ei kaasne suurt keskkonnamõju. Kaebaja kavandatav karjäär saaks olema 5,35 ha suurune, kuigi uuringuloa kohaselt oleks kaebajal võimalik rajada 6,73 ha suurune karjäär. Arvestades üksikute majapidamiste lähedust, on kaebaja isegi vähendanud rajatava karjääri suurust, et võimalikud mõjutused oleksid väiksemad. Kaebaja märgib, et lähim puhkeala majapidamine kavandatavast karjäärist jääb ca 325 m kaugusele, mida eraldab veel mägi ja mets. Seega ei saa lähimale puhkeala majapidamisele kaevandamistegevusest tekkiv müra olla häiriv, arvestades et kaevandamisest tekkivat vähest müra summutab mägi ja mets. Suurimaks müra allikaks kruusakarjääris töötamisel on purustussorteerimissõlm. Karjääris hakkab kaevandama Geoforce OÜ, kes on ostnud
11. aastal uue kaasaegse karjääritehnika (mobiilse purustus-sorteerimissõlme, laaduri ja ekskavaatori). Kaasaegse purustussorteerimissõlme tootlikkus vahetuses on ligikaudu 1000 t. Karjäärides kasutatakse praktikat, kus purustatakse 10-15 tuhat tonni kruusa (st 10-15 tööpäeva) ja peale seda viiakse tehnika teise karjääri, mis tähendab seda, et aasta jooksul (sõltuvalt kruusa tarbimisest) töötab purustussorteerimissõlm karjääris kuu kuni poolteist. Ülejäänud ajavahemikul (vastavalt materjali nõudlusele) töötab karjääris kas laadur või ekskavaator, mille poolt tekitatud müra on väga madal, seda enam, et karjäär asub metsas ja lisaks metsale piiravad müra levikut ka 6-10 m kõrgused karjääri seinad. Mingil juhul ei ületa kaevandamisega kaasnev müra tase seda tavaliikluses tekkivat müra, mis ulatub Inni järve ääres asuvate suvilateni üle järve Sangaste-Otepää maanteelt. Vastustaja on keeldumises viidanud, et karjäär hakkab segama ka naabruses oleva kämpingu tegevust. Andrus Kõo, kes peab seda kämpingut on kaebajale kinnitanud, et tema ei ole kaebaja karjääri rajamise vastu. Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole sisuliselt kaalunud karjääri rajamise võimalust, vaid on pealiskaudselt otsitud viiteid, millele saaks formaalselt tugineda keeldumise vormistamisel. Vastustaja on oma otsitud põhjustega ülepaisutanud karjääri väidetavad negatiivsed keskkonnamõjud. Kui 17.11.
12. a Ametlikes Teadaannetes avaldatud kaevandamisloa taotlemisteates taotles kaebaja 6,73 ha suurust mäeeraldist kaevandamiseks, siis tulenevalt 20.02.
13. a Otepää Vallavalitsuses korraldatud koosolekust avaldati 06.03.
14. a Ametlikes Teadaannetes kaevandamisloa taotlemisteates, et kaebaja soovib 5,35 ha suurust mäeeraldist. Seega on kaebaja, kavandatava karjääri pindala vähendanud, tulenevalt inimeste palvetest, kuigi ka suurem karjäär ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud adekvaatselt. Vastustaja on kategooriliselt keeldunud karjääri rajamisest, ilma et oleks sisuliselt kaalunud karjääri 3 rajamise poolt ja vastu argumente. Nagu eelpool öeldud, vähendas kaebaja kavandatava karjääri mahtu, kuid ka seda ei võtnud vastustaja arvesse. Alusetu ja kaalutlusõigust rikkuv on kaebaja arvates vastustaja väide, et võimalik kruusahinna langus ei kaalu üles kohalike elanike heaolu ja looduskeskkonna säilitamise eesmärki. Vastustaja 04.03.
15. a haldusaktist ei nähtu kaalutletud sisulist põhjendust selle kohta, kuidas võiks kruusa hind muutuda karjääri rajamisel. Samuti ei ole vastustaja välja toonud võimalike mõjutuste ulatust, mis võiks põhjendada otsustuse õigsust. Kuna vastustaja ei ole toonud keeldumises välja võimalike mõjutuste ulatust, siis ei ole võimalik vastustajal väita, et taotletav karjäär rikuks elu- ja looduskeskkonda, arvestades et Vangja II karjäär töötab kaebusteta. Vabariigi Valitsus töötab hetkel välja maavarade arengukava, mis näitab kui palju võiks olla mingi piirkonna tuleviku maavarade vajadus. Kaebaja märgib, et Põhiseaduse § 32 kohaselt igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Kaebaja märgib, et eelpool on välja toodud uuringud ja keskkonnamõju hindamised, mis kinnitavad, et nii väikse karjääri rajamisega suure maantee äärde ei tekitata märkimisväärset keskkonnamõju. Vastustaja keeldumise aluseks ei ole avaliku huvi kaitsmine. Kaebaja arvates on vastustaja keeldumise aluseks poliitilised eesmärgid, so sügisel toimuvad kohaliku omavalituse valimised. Antud juhul on kaebajal õigus rajada oma kinnistule karjäär, kuna sellise tegevusega ei rikuta olulist avalikku huvi ega tekitata keskkonnakahju. Kaebaja eesmärk on kasutada oma omandit kooskõlas keskkonnaalaste nõuetega ning majandada oma kinnistut sihtotstarbe kohaselt. Kaebaja kinnistu puhul on tegemist maatulundusmaaga, mis tähendabki, et maa kasutamisest on võimalik saada tulu. Kaebaja on avastanud oma kinnistult liiva ja kruusa, mida on võimalik kaevandada. Kaebaja karjäär tekitaks piirkonnas liiva ja kruusa pakkumise osas konkurentsi ning seetõttu saaks pakkuda avalikkusele sh Otepää vallale odavamalt vajalikku ehitusmaterjali teede ehitamiseks ja muuks ehitustegevuseks. Arvestades praegust majanduslikku seisu peaks vastustaja tegema kõik endast oleneva valda uute investeeringute saamisel ja majandustegevuse edendamisel, mida kaebaja püüabki teha. Vastustaja väljastas 23.01.
16. a korralduse nr 2-4-22, millega andis nõusoleku Metsatervenduse OÜ-le uuringuloa väljastamiseks. Sellise sammuga pidi vastustaja teadvustama, et nõusoleku andmisega loob vastustaja kaebajale õiguspärase ootuse, et pärast geoloogilise uuringu teostamist ei ole vastustaja poolt takistusi karjääri avamiseks. Vastustaja andis geoloogilise uuringu teostamise nõusoleku ilma mingi lisatingimuseta. Olukord, kus vastustaja annab nõusoleku geoloogilise uuringu teostamiseks, mille eesmärk on maavarade varu kinnitamisel rajada karjäär ning kavandamisloa andmisest keeldub, ei ole põhjendatud. Seda võiks võrrelda olukorraga, kus vald väljastab projekteerimistingimused, mille järgi isik koostab ehitusprojekti, kuid ehitama asudes keeldub vald projekteerimistingimuste alusel koostatud projekti alusel ehitusluba väljastamast. Antud juhul ei ole põhjendatud vastustaja kaevandamisloa nõusoleku andmisest keeldumine, kuna geoloogilise uuringu jaoks nõusolek anti, peale mida viidi läbi vaid geoloogiline uuring, millega tehti kindlaks kruusa ja liiva varu maardlas. Kui vastustaja tõsikindlalt oleks leidud, et võimalik rajatav karjäär tekitab olulise negatiivse mõju ümbritsevale keskkonnale, siis oleks keeldutud juba geoloogilise uuringuloa tarvis nõusoleku andmisest. Antud juhul on vastustaja geoloogilise uuringuloa nõusoleku ja kaevandamisloa keeldumise vahel ainult geoloogiline uuring, millega tuvastati maavarade maht. Kuna vastustaja andis 4 nõusoleku geoloogilise uuringu tarvis, siis ei ole tegelikkuses vastustajal mõjuvaid põhjuseid, miks kaebaja ei tohiks karjääri rajada. Vastustaja praegused juhid püüavad kasvatada poliitilist kapitali enne kohalikke omavalitsuste valimisi. Kaebaja on seisukohal, et kaevandamisloa nõusoleku andmiseks korraldati poliitilistel põhjustel näilik avalik arutelu, kuhu oli valikuliselt kutsutud osalejaid. Kaebaja leiab, et vastustaja taotles avaliku arutelu korraldamisega poliitilist kapitali. Kaebaja juhib tähelepanu, et haldusmenetluse seaduse kohaselt ei olnud tegemist avaliku aruteluga, kuna koosoleku korraldamine ei toimunud HMS-s avalikku menetlust reguleerivate sätete alusel. Kui uuel arutamisel vastustaja keeldub nõusolekut andmast kaebajale kaevandusloa väljastamiseks, siis tekib kaebajal kahju hüvitamise nõue vastustaja vastu. Seda seetõttu, et vastustaja on andnud nõusoleku geoloogilise uuringu teostamiseks, mis tuvastas, et keskkonna- ja mäetehnilised tingimused on karjääri avamiseks soodsad. Kaebaja tellimisel teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus 184 012,95 krooni maksva geoloogilise uuringu kinnistul ning tuvastas, et ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 592 tuh m
17. Geoloogilise uuringu teostamiseks koheselt nõusoleku andmisega kinnitas vastustaja, et nad peavad võimalikuks kaebajale kuuluval kinnistul karjääri rajamist. Teada oli ka, et uurima asutakse kruusa ja liiva mahtu kinnistul. Geoloogilise uuringuga nõustumisel kinnitas vastustaja oma positiivset seisukohta karjääri rajamiseks. Kuna keegi uuringu teostamisele vastu ei vaielnud, siis oli kaebajal kindlus tellida 184 012,95 krooni maksev geoloogiline uuring, eesmärgiga uuringu tulemuste kinnitamisel keskkonnaministri poolt asuda kinnistul kaevandama. Vastustaja seisukohad
18. Otepää Vallavalitsus vaidleb Metsatervenduse OÜ kaebusele vastu ja peab seda põhjendamatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Otepää Vallavalitsuse 23.01.
19. a korraldusega nr 2-4-22 anti nõusolek Metsatervenduse OÜ-le uuringuloa väljastamiseks. Eeltoodud haldusakti väljastamine ei saanud kaebajas tekitada õigustatud ootust, et tal on võimalik tulevikus ka vastav kaevandus avada. Samuti ei kohusta uuringuteks loa andmine vastustajat ega ka teisi riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kõiki kaebuse esitaja järgnevaid taotlusi rahuldama. Põhiseaduse § 32 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas on aga ka märgitud, et omandit ei või kasutada üldiste huvide vastaselt. Käesoleval juhul on Otepää Vallavalitsus haldusakti andmisel lähtunud üldistest huvidest, mida väljendasid kohalikud elanikud 20.02.
20. a toimunud rahvakoosolekul. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 p 4 kohaselt rajaneb kohalik omavalitsus muu hulgas valla- ja linnaelanike õigusel osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. Seega on vastustaja hinnangul põhjendatud kohalike elanike arvamuse ärakuulamine ning sellega arvestamine küsimustes, mis võivad oluliselt mõjutada nende elukeskkonda. Asjaolu, et Metsatervenduse OÜ poolt kavandatav kaevandus ei asu piiranguvööndis, ei oma asja lahendamise suhtes tähtsust, sest haldusakti väljaandmisel on vastustaja lähtunud eelkõige kohalike elanike huvidest ning nende soovist säilitada müra ning tolmuvaba elukeskkond ning vältida oma kinnisvara väärtuse langust. 5 Põhjendamatud on kaebaja väited, et Otepää Vallavalitsus on eiranud haldusmenetluse seaduse sätteid. Otepää Vallavalitsus teatas 09.02.
21. a Metsatervenduse OÜ-le koosoleku toimumise aja ning seega on asjakohatud kaebaja viited nagu poleks üldsust teavitatud koosoleku toimumisest ettenähtud korras. Metsatervenduse OÜ kaevandusega seotud küsimuste arutamiseks korraldatud rahvakoosolekul osalesid ka Metsatervenduse OÜ esindajad, kes said anda ettevõtte plaanide kohta selgitusi ning vastata küsimustele. Seega olid nad koosoleku toimumisest teadlikud ning neile oli tagatud võimalus olla ära kuulatud. Arusaamatu ja põhjendamatu on kaebaja väide nagu olnuks rahvakoosoleku puhul tegemist vallavalitsuse poolt poliitilistel kaalutlustel korraldatud üritusega, millele olid kutsutud vaid valitud isikud. Koosoleku protokollist nähtub, et osalesid kavandatava kaevanduse vahetusse naabrusesse jäävate kinnistute omanikud, kelle õigusi ja huve küsimus kõige enam mõjutab. Samas olid kohal ka kaebaja esindajad ning spetsialistid, kellelt oli võimalik saada igakülgset informatsiooni. Asjaolu, et koosolekul osalenute koosseis ja nende poolt avaldatud arvamused kaebajale ei meeldi, ei saa vastustaja arvates käsitleda haldusmenetluse normide rikkumisena. Riigikohus on 14.10.
22. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03 märkinud, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Vastustaja ei ole rikkunud menetlus- ega vorminõudeid, vallavalitsuse otsustus on tehtud talle antud volituste piires, see tugineb seaduslikule alusele ning on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega. Kohtu põhjendused ja otsus
23. Halduskohus on seisukohal, et Otepää Vallavalitsuse 04.03.2009.a kirjaliku arvamuse puhul (tl 33) on tegemist menetlustoiminguga, millega ei ole iseseisvalt antud kellelegi õigusi ega pandud kohustusi. Kohus ei jaga seega kaebaja seisukohta, et tegemist on haldusaktiga, mille saaks tühistada selles sisalduva kaalutlusvea tõttu ning, et vastustajale saaks teha ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks. Riigikohus on haldusasjades nr 3-3-1-8-02 ja nr 3-3-1-38-03 märkinud, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel aga ka lähtuvalt protsessiökonoomia põhimõttest, mida võimaldab ka HMS §
24. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebaja poolt vaidlustatud menetlustoiming ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi sõltumatult menetluse lõpptulemusest ja pole ka tegemist olukorraga, kus menetluse käigus oleks tegemist sellise menetlusveaga, mille tulemusena ei saa lõplik haldusakt 6 olla sisult õiguspärane. Nõusoleku andmisega või sellest keeldumisega ei ole otsustatud kaebajale kaevandamisloa andmist või mitteandmist. Juhul kui loa andja teeb keelduva otsuse, on loa taotlejal õigus esitada kaebus loa andja vastu loa andmisest keeldumise tühistamiseks ja loa andmiseks kohustamiseks. Sellise kaebuse raames on võimalik hinnata ka vastustaja nõusoleku andmisest keeldumise kui menetlustoimingu õigsust.
25. Vastuseks kaebajale osundab halduskohus Tartu Ringkonnakohtu lahendile haldusasjas nr 3-08-2100, kus ringkonnakohus selgitab, et haldusorgani toimingu või otsustuse haldusaktiks kvalifitseerimiseks ei piisa sellest, et haldusorgan järgib haldusaktidele esitatavaid vorminõudeid. Haldusakte ja toiminguid piiritletakse nende sisu alusel (HMS § 51 lg 1). Ringkonnakohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele.
26. MaaPS § 28 lõige 3 sätestab, et loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult. Keskkonnaamet ongi edastanud vastustajale seaduses nimetatud materjalid ja vastustaja on vaidlusaluse kirjaga teatanud oma arvamuse kaebaja taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu suhtes. MaaPS § 34 lõike 1 punkti 16 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustud. Halduskohus märgib vastuseks pooltele, et ei kaevandamisloa andmisega nõustumine ega mittenõustumine ei ole üldjuhul iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavad, sest kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine ei too kaasa igal juhul kaevandamisloa andmist. Samuti ei välista kohaliku omavalitsuse mittenõustumine loa andmist, sest MaaPS § 34 lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud juhul tohib kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Halduskohus märgib vastuseks pooltele, et Keskkonnaamet ei saa samas kaevandamisluba anda ilma Vabariigi Valitsuse nõusolekuta ka siis, kui nõusoleku andmisest on keeldutud õigusvastaselt. Samas ei võta kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumine Keskkonnaametilt kohustust kaaluda loa andmist, taotledes selleks Vabariigi Valitsuse nõusolekut. Seega puudub vastustaja vaidlusalusel arvamusel kokkuvõttes regulatiivne tähendus lõpliku otsustuse suhtes kaevandamisloa andmisel. Regulatiivne tähendus aga on nii HMS § 51 lõike 1 kui ka HKMS § 4 lõike 1 kohaselt haldusakti tunnuseks.
27. Menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva eelhaldusakti iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise õigusvastasuse või menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Enne haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub menetlusosalise subjektiivseid õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (vt näit Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-96-08). 7 Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu seisukohad kehtivad ka haldusmenetluses teise haldusorgani poolt antud arvamuste ja kooskõlastuste suhtes. Seega ei olnud vastustaja arvamusel Keskkonnaameti poolt tehtava otsuse suhtes siduvat tähendust. Samuti ei lõppe kaebaja kaevandamisloa taotluse suhtes algatatud haldusmenetlus vastustaja arvamusega. Seega ei saa see arvamus tuua kaasa igal juhul Keskkonnaameti õigusvastast otsust ega muuta selle õiguspärasuse hindamist võimatuks. Halduskohus peab vajalikuks osundada, et nõusoleku andmata jätmine on omanud teatud mõju kaebajale, sest menetlus kaevandamisloa väljaandmise otsustamisel on mõnevõrra pikenenud. See aga ei tähenda kaebaja õiguste iseseisvat rikkumist (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-96-08).
28. Seega tuleb kaebus HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta hindamata vastustaja vaidlustatud otsustuse õiguspärasust, sh selle õiguslikku alust, õiguspärase ootuse arvestamist ning põhjenduste piisavust ja asjakohasust. Menetlustoimingud, sh teise haldusorgani kooskõlastusotsused on hõlmatud lõpliku haldusakti peale esitatava kaebusega. Kaebetähtaega arvestatakse alates lõpliku haldusakti teatavakstegemisest (HKMS § 9 lg 1).
29. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega peaks kohtukulud kandma kaebaja, kuna aga vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Roby Koik kohtunik 8