3-08-871/95

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-871 Haldusasi L.W kaebus Harku Vallavolikogu 22. veebruari 2001 otsuse nr 17 (otsuse lisa 1 p 10 osas), Harku Vallavalitsuse 21.novembri 1997 korralduste nr 1391 ja 1392, 27. veebruari 1998 korralduste nr 478 ja 479, 13. septembri 2005 korralduse nr 1404, Harju maavanema 23. märtsi 1998 korralduste nr 1016 ja 1017 ning 18. oktoobri 2001 korralduse nr 3075 tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – L.W, esindaja Martin Teder; Vastustaja – Harku Vallavalitsus, esindaja adv Taimar Ehrlich; Vastustaja – Harku Vallavolikogu, esindaja adv T. Ehrlich; Vastustaja – Harju maavanem, esindaja Kaire Vingel; Kolmas isik – Ceres Kinnisvara OÜ; Kolmas isik – Ceres AS Asja läbivaatamine Avalik kohtuistung Tallinnas 15. oktoobril 2009. a Resolutsioon 1. Kinnitada L.W, Harku Vallavalitsuse, Harku Vallavolikogu, Ceres Kinnisvara OÜ ja Ceres AS vahel 14. oktoobril 2009. a sõlmitud kompromiss (määruse p 2). 2. Eraldada omaette haldusasjaks taotlused Harku Vallavolikogu 22. veebruari 2001. a otsuse nr 17 (otsuse lisa 1 p 10 osas) ning Harju maavanema 18. oktoobri 2001. a korralduse nr 3075 ja 23. märtsi 1998 korralduste nr 1016 ja 1017 tühistamiseks. 3. Lõpetada haldusasja menetlus. Määruse punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Selgitus 1. Tallinna Halduskohtu menetluses on L.W kaebus Harku Vallavolikogu 22. veebruari 2001. a otsuse nr 17 (otsuse lisa 1 p 10 osas), Harku Vallavalitsuse 21. novembri 1997. a korralduste nr 1391 ja 1392, 27. veebruari 1998. a korralduste nr 478 ja nr 479, 13. septembri 2005. a korralduse nr 1404, Harju maavanema 23. märtsi 1998. a korralduste nr 1016 ja 1017 ning 18. oktoobri 2001. a korralduse nr 3075 tühistamiseks. 2. 14. oktoobril 2009. a sõlmisid L.W, Harku Vallavalitsus, Harku Vallavolikogu, Ceres Kinnisvara OÜ ja Ceres AS alljärgneva kokkuleppe: „L.W (Kaebaja), Harku Vallavalitsus (Vastustaja 1), Harku Vallavolikogu (Vastustaja 2), Ceres AS (Kolmas Isik 1) ja Ceres Kinnisvara OÜ (Kolmas Isik 2) on, võttes arvesse järgmiseid asjaolusid: (

1. i)R-A.G on Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 24. mai 1996. a. otsusega nr 9630 tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks Harku vallas asuva Järve 16 maaüksuse (endine kinnistu nr 200), pindalaga 50,85 ha, osas. (
2. ii)Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 24. mai 1996. a. otsust nr 9630 on muudetud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Harju maakonnakomisjoni 29. mai 2007. a. otsusega nr 12357, milles on Järve 16 (endine kinnistus nr 200) suurusena määratletud 53,28 ha ning loetud R-A.G omandireformi õigustatud subjektiks ka reaalse repressiooniohu tõttu 1944. a. maha jäetud hooned ja põllumajanduslik inventar. (iii) Kaebaja on 12. septembril 1993. a. surnud R-A.G testamendijärgne pärija, kellele on Tallinna notar Annika Kuimet on 06. novembril 2007. a. väljastanud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse osas Järve 16 maaüksuse maale ning reaalse repressiooniohu tõttu 1944. a. maha jäetud hoonetele ja põllumajandusinventarile vastavalt Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 24. mai 1996. a. otsusele nr 9630 Harju maakonnakomisjoni 29. mai 2007. a. otsusega nr 12357 muudetud kujul; (
3. iv)Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 24. mai 1996. a. otsuses nr 9630 Harju maakonnakomisjoni 29. mai 2007. a. otsusega nr 12357 muudetud kujul on 1944. a. reaalse repressiooniohutõttu maha jäetud vara hulgas praegusel Harkujärve koolimaja kinnistul (kinnistusregistri registriosa nr 6783602) asuv Harkujärve koolimaja (ehitisregistri kood 116045592), mis oli enne õigusvastaselt võõrandamist kasutamisel elumajana, ja endisel Järve 16 maaüksusel, praegusel Ceres kinnisasjal (katastritunnus 19814:001:0512, kinnistusregistri registriosa nr 821602) asuv kabel; (
4. v)Kaebaja taotleb kogu endise „Järve 16“ kinnistu maa ning sellel kinnistul paiknevate hoonete, sh praeguse Harkujärve koolimaja hoone ja kabeli tagastamist. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2009 tehtud 23.05.2009 jõustunud otsusele haldusasjas nr. 3-07-1998 on Harku Vallavalitsust kohustatud lahendama õigustatud subjekti taotlus hoonete tagastamiseks kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning õigustatud subjekti taotlus kogu endise kinnistu nr. 200 („Järve 16“) maa tagastamiseks kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.; (
5. vi)Kaebaja on Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palunud osaliselt tühistada Harku Vallavolikogu 22. veebruari 2001. a. otsus nr 17 (otsus maa munitsipaalomandisse taotlemise kohta), tühistada Harju Maavanema 23. märtsi 1998. a. korralduste nr 1016 ja nr 1017, tühistada Harju Maavanema 18. oktoobri 2001. a. korraldus nr 3075 (korraldus Harkujärve koolimaja katastriüksuse munitsipaalomandisse andmise kohta), tühistada Harku Vallavalitsuse 21. novembri 1997. a. korraldused nr 1391 ja nr 1392 (korraldus AS-ile Ceres ehitiste teenindamiseks teenindusmaa määramise kohta), tühistada 27. veebruari 1998. a. korraldused nr 478 ja nr 479 (korraldus AS-ile Ceres maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta) ja tühistada Harku Vallavalitsuse 13. septembri 2005. a. korralduse nr 1404 (korraldus AS-ile Ceres kuuluva kinnistu Kasvuhoonete kombinaat jagamise kohta); 2 (vii) Kolmas Isik 1 on 2008. a. lõpus jagunenud ning Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-08-871 vaidlustatud haldusaktide alusel Kolmanda Isiku 1 poolt ostueesõigusega erastatud maa on läinud Kolmanda Isiku 2 omandisse; (viii) Kaebaja kaebus on Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjana nr 3-08-871; pidanud haldusasjas nr 3-08-871 kompromissi sõlmimiseks läbirääkimisi ja kohtumisi, kooskõlastanud kompromissi tingimused ja sõlminud käesoleva kompromissilepingu (edaspidi: Leping) alljärgnevas: 1.1. Vastustaja 1 tagastab Kaebajale Harku vallale kuuluva Harkujärve koolimaja kinnistul asuva Harkujärve koolimaja ning selle juurde krundina kinnistatud osa endise „Järve 16“ kinnistu maast ja annab sellega seoses Kaebajale üle Harkujärve koolimaja kinnistu. 1.2. Tulenevalt maareformi seaduse § 25 lõikest 3 on maavanema korraldusega munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa võõrandamiseks ja kasutusvaldusega koormamiseks formaalselt vajalik keskkonnaministri luba. See tähendab, et ehkki tegelikult on tegu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisega, peab Harku vald pärast kokkuleppe jõustumist kinnistu võõrandamiseks ja kasutusvaldusega koormamiseks pöörduma vastava taotlusega keskkonnaministri poole. 1.3. Tulenevalt p. 1.2. sätestatust taotlevad pooled ühiselt haldusasja nr. 3-08-871 menetluse peatamist Kaebaja taotluse osas tühistada Harku Vallavolikogu 22.02.2001 otsus nr. 17 (lisa 1 p. 10 osas) ning Harju maavanema 18.10.2001 korraldus nr. 3075 kolmeks kuuks arvates kompromissi kinnitamisest. Kui kolme kuu jooksul on sõlmitud notariaalne asjaõigusleping ja esitatud kinnistamisavaldus Harkujärve koolimaja kinnistu Kaebajale võõrandamiseks ja selle koormamiseks kasutusvaldusega Harku valla kasuks (mis on kompromissi jõustumise tingimuseks selles osas), siis paluvad pooled haldusasja menetluse ka nendele haldusaktidele esitatud kaebuse osas lõpetada. Kui asjaõiguslepingut pole selle aja jooksul sõlmitud põhjusel, et keskkonnaminister ei ole andnud selleks nõusolekut, siis paluvad pooled menetluse uuendada, Kaebaja kaebuse rahuldada ning kaevatavad haldusaktid tühistada. Vajadusel tunnistab Vastustaja 2 uuendatud menetluse ajal ise kehtetuks oma 22.02.2001 otsuse Kaebaja poolt taotletud osas. Pärast haldusaktide tühistamist ja kinnistusregistriosa sulgemist, tagastab Vastustaja 1 Kaebajale vastuvaidlematult Harkujärve koolimaja kinnistul asuva endise Järve talu peahoone (praeguse koolihoone) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ette nähtud üldkorras. Vastustaja 1 kinnitab, et nimetatud hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning ka muid selle tagastamist takistavaid asjaolusid ei esine. Hoone tagastatakse sellisel juhul tingimusel, et Kaebaja nõustub selle kasutamisega koolimajana käesolevas kokkuleppes toodud tingimustel ja tähtaja jooksul, mille kohta sõlmitakse vara tagastamisel lihtkirjalik kasutusleping. Tasu vara kasutamise eest arvestatakse sellisel juhul tagasiulatuvalt arvates 01.01.2010 ning tagasiulatuvalt arvestatud tasu makstakse Kaebajale välja vara tagastatud vara omandiõiguse üleandmisega üheaegselt. 1.4. Harkujärve koolimaja ja selle juurde kinnistatud endise „Järve 16“ kinnistu maa Kaebajale tagastamiseks ja Harkujärve koolimaja kinnistu Kaebajale üleandmiseks sõlmib Vastustaja 1 Kaebajaga 90 päeva jooksul arvates Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-08-871 käesoleva Lepingu tingimustele vastava kompromissi kinnitamisest, Kaebajaga notariaalse asjaõiguslepingu ja esitab ühiselt Kaebajaga kinnistamisavalduse Harkujärve kinnistu ja Harkujärve koolimaja Kaebajale tasuta üleandmiseks ning selle koormamises tähtajalise kasutusvaldusega Harku valla kasuks. Võlaõiguslik kokkulepe kinnisomandi üleandmise ning kasutusvaldusega koormamise tingimuste kohta sisaldub täielikult käesolevas kokkuleppes ning kompromissi kinnitamisel käesolevas kokkuleppes ette nähtud tingimustel ei esita kumbki pool mingeid muid nõudeid ega tingimusi asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Harkujärve koolimaja kinnistu Kaebajale üleandmisel käesolevas Lepingus kokkulepitud tingimustel ei 3 1.5. 1.6. 1.7. 1.8. 1.9. 1.10. ole Kaebajal Vastustaja 1 ja Vastustaja 2 suhtes mistahes nõudeid seoses omandireformi läbiviimisega reaalse repressiooniohu tõttu 1944. a. maha jäetud elumaja osas. Juhul, kui Vastustaja 1 ei teata punktis 1.4. nimetatud tähtaja jooksul Kaebaja esindajale notariaalse lepingu sõlmimise aega (va põhjusel, et keskkonnaminister ei anna lepingu sõlmimiseks nõusolekut, millisel juhul toimitakse vastavalt p. 1.3. sätestatule), on Vastustaja 1 kohustatud Kaebajale tasuma hüvitust 20 000 krooni esimese viivituses oldud 30 päeva eest. Iga järgneva viivituses oldud 30 päeva eest tasub Vastustaja 1 Kaebajale hüvitist 75 000 krooni kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni. Hüvitis makstakse välja igakuiselt, iga kalendrikuu viimasel päeval. Punktis 1.4 nimetatud tasuta üleandmise lepingu sõlmimisel koormatakse Harkujärve koolimaja kinnistut õppetöö järjepidevuse tagamiseks tasulise kasutusvaldusega Harku valla kasuks p. 1.7.-1.10 toodud tingimustel; kõik nimetatud lepingute sõlmimise ning kasutusvalduse teostamisega seotud kulud kannab Harku vald. Vastustajad kinnitavad, et p. 1.4. nimetatud lepingu sõlmimisel ei ole Harkujärve kinnistu koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega, nagu nt üüri-, rendi- vm kasutuslepingud. Harkujärve koolimaja kinnistu kasutusvaldus on kehtiv kuni Harku vallas Harkujärve piirkonnas uue põhikooli hoone valmimiseni ja kasutuselevõtmiseni ning selleks kooli Harkujärve koolimaja praegusest hoonest uude hoonesse ümberkolimiseni, kuid lõppeb igal juhul hiljemalt 15. augustil 2012. a. Kokkuleppel Kaebajaga on võimalik kasutusvalduse tähtaega pikendada, sellekohasest soovist tuleb Kaebajat informeerida vähemalt kolm kuud enne kasutusvalduse perioodi lõppu. Kui kasutusvalduse tähtaja pikendamises kokkuleppele ei jõuta, annab Harku vald kinnistu ja sellel asuva hoone valduse kaebajale vastuvaidlematult üle 15.08.2012. Harkujärve koolimaja kinnistu kasutusvalduse eest tasub Harku vald Kaebajale kuni 31.08.2010 tasu 10 000 krooni kuus ning alates 01.09.2010 kuni kasutusvalduse lõppemiseni 15 000 krooni kuus. Kasutusvalduse tasu makstakse välja igakuiselt, jooksva kalendrikuu viimaseks päevaks kinnistu omaniku poolt näidatud pangaarvele. Eesti krooni devalveerimisel euro suhtes üle 10% suurendatakse devalveerimisele järgnevast kuust kasutusvalduse tasu võrdeliselt devalveerimisega. Kasutusvalduse tähtaja pikendamisel poolte eraldi kokkuleppel, selgub kasutusvalduse kuutasu suurus Kaebajaga peetavate läbirääkimiste käigus. Enne käesoleva kokkuleppe sõlmimist on Vastustaja 1 ja Kaebaja poolt allkirjastatud kahepoolse aktiga fikseeritud Harkujärve koolimaja ja kinnistu, sealhulgas ka selle tehnosüsteemide, seisukord. Aktis fikseeritakse ka kinnistul ja hoones paiknev vara, mis ei ole kinnistu oluliseks osaks ega päraldiseks ning mis jääb kinnistu omandi üleandmisel Harku valla omandisse. Kasutusvalduse lõppemisel peab Harkujärve koolimaja olema käesolevas punktis nimetatud aktis fikseeritud seisukorras, võttes arvesse tavapärast kulumist. Harku valla omandisse jääva vara viib vald kasutusvalduse lõppemisel omal kulul hoonest ja kinnistult minema. Harkujärve koolimaja jm kinnistul asuva vara säilimise eest vastutab ning seda hoiab punktis 1.9 nimetatud aktis fikseeritud seisukorras Harku vald. Harku vald tasub kasutusvalduse kestvusajal ka kõik kinnistu ja hoonega seotud maksud ja koormatised ning korrashoiu, pisiremondi ja muud kulud. Kui Harkujärve koolimaja enne kasutusvalduse lõppemist ja Kaebaja valdusse üleandmist hävib või kahjustub, korraldab Vastustaja 1 selle aktis fikseeritud seisukorda taastamise. Käesolevast punktist tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud kannab Harku vald ning need ei kuulu ühelgi tingimusel Kaebaja poolt hüvitamisele. Vastustaja 1 avaldab tagasivõtmatult, et Vastustaja 1 on nõus pärast kasutusvalduse lõppemist Harkujärve koolimaja ümbritseva, u 5000 ruutmeetri suuruse maa-ala piiramisega piirdeaiaga ning Harkujärve koolimaja kasutamise otstarbe muutmisega elu- ja ärihooneks ning sellele järgnevalt maa sihtotstarbe muutmisega elamu - ja ärimaaks. Kaebaja esitab vastavad taotlused Vas- 4 tustajale 1 pärast kasutusvalduse lõppemist, ning siis lahendatakse ka piirdeaia täpse paiknemise ja ehitusliku lahendusega seotud küsimused. Vastustaja 1 kohustub andma pärast kasutusvalduse lõppemist kinnistul asuvale hoonele kasutusloa kasutamiseks elamuna ja/või büroohoonena, nõudmata selleks ümberehituste teostamist ja kontrollimata ehitise vastavust ettenähtud nõuetele (ehitusseaduse § 72 lg. 3 alusel) vms. Hoone on ehitatud elamuks ning on olnud kasutusel nii elamuna kui ka büroohoonena. Hetkel toimub Harku valla uue üldplaneeringu koostamine. Üldplaneeringu kehtestamisel on Harkujärve koolimaja kinnisasi üldplaneeringu maakasutusplaanil tsoneeritud elamu- ja ärimaana. 1.11. Kaebaja kinnitab oma teadlikkust asjaolust, et Vastustaja 2 17. juuni 2004 otsusega nr 53 kehtestatud Seeme maaüksuse detailplaneering näeb ette juurdepääsu Seeme kinnisasjale üle Harkujärve koolimaja kinnistu (Seeme kinnisasja ja juurdepääsu ala paiknemine nähtub käesoleva Lepingu lisast 1). 2.1. Kolmas Isik 2 tagastab tema valduses oleva õigusvastaselt võõrandatud hoone (matmiskabel) selliselt, et sõlmib nelja kuu jooksul arvates Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-08-871 käesoleva Lepingu tingimustele vastava kompromissi jõustumisest notariaalse võla- ja asjaõigusliku lepingu ning kinnistamisavalduse Ceres kinnisasja jagamisel sellel asuva kabeli juurde moodustava minimaalselt 650 m2 suuruse kinnisasja tasuta üleandmiseks Kaebajale. Kolmas Isik 2 kinnitab, et Kaebajale omandi üleandmisel ei ole kabeli juurde moodustatav kinnisasi koormatud kolmandate isikute õigustega, sh. kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi vm kasutuslepingud. Kabeli ehituslik-tehniline seisukord on fikseeritud enne käesolevale kokkuleppele alla kirjutamist aktiga ning kabel peab üleandmisel olema aktis sätestatud seisundis. 2.2. Ceres kinnisasja jagamisel kabeli juurde moodustatava kinnisasja ligikaudne asukoht ja piirid on näidatud käesoleva kompromissi lisaks 3 oleval skeemil. Krundi moodustamisel arvestatakse nii maakorralduse nõuetega kui ka piiridega, mis näha 1937. aastal koostatud J.V perekonna matmispaiga plaanil. Kõnealuse moodustatava kinnisasja piirid ja konfiguratsioon täpsustatakse koostöös Kaebaja esindajaga pärast Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-08-871 käesoleva Lepingu tingimustele vastava kompromissi jõustumist Vastustaja 1 ja Kolmanda Isiku 2 poolt. 2.3. Kaebaja ja Kolmas Isik 2 on kokkuleppinud, et juurdepääs Ceres kinnistu jagamisel kabeli juurde moodustatavale kinnistule hakkab toimuma läbi Ceres kinnistu ja läbi Kaebajale tagastatava maa; juurdepääsu teostamise koht kinnistul nr. 821602 on näidatud käesoleva Lepingu lisaks 3 oleval skeemil. Kabeli juurde moodustatava kinnistu igakordsel omanikul on tähtajatu ja tasuta õigus ööpäevaringseks juurdepääsuks oma kinnistule jala ja mootorsõidukitega üle kinnistu nr. 821602, skeemil näidatud kohas. Juurdepääsuõiguse teostamiseks antakse Kaebaja valdusse piirdeaias asuva värava võti. Juurdepääsuõiguse teostamisel arvestab kabeli juurde moodustatava kinnisasja igakordne omanik Cerese kinnistul toimuva tootmistegevusega seotud mõistlikke vajadusi ja piiranguid ning hoidub Cerese kinnistu omaniku vara kahjustamisest. Ceres kinnisasja piirdes oleva värava ja Ventri tee vahelise Kaebajale tagastatava maaüksuse ala, sõidukiga läbitavaks muutmiseks vajalike tööde ja toimingute tegemise korraldab kolme kuu jooksul kompromissi jõustumisest omal kulul Vastustaja 1 kooskõlastatult Kaebajaga. 2.4. Punktis 2.1. nimetatud notariaalse lepingu sõlmimisega seotud kulud kannab Vastustaja 1, kes korraldab ka Ceres kinnisasja jagamise ja notariaalse lepingu sõlmimise. Vastustaja 1 kinnitab käesolevaga, et on nõus Ceres kinnisasja jagamisplaani alusel kolmeks kinnisasjaks jagamisega, kandes ka jagamisega seotud kulud. 2.5. Kui Kolmanda Isiku 2 taotluse alusel algatatakse ja koostatakse Ceres kinnisasja osaliselt või tervikuna hõlmav detailplaneering, nähes selles muuhulgas ette ka lõpliku juurdepääsutee praegusel Ceres kinnistul asuva kabelini, siis kohustub Vastustaja 1 pärast detailplaneeringu kehtestamist korraldama omal kulul kõnealuse juurdepääsutee kruusa- või killustikkatteni väljaehitamise, kui Kaebaja, Vastustaja 1 ja Kolmas Isik 2 ei lepi kokku teisiti. 5 2.6. P. 2.1.-2.3. tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks kantakse Kolmandale isikule 2 kuuluva kinnistu (registriosa nr. 821602, katastritunnus 19814:001:0512) kohta avatud registriosa kolmandasse jakku Kaebaja kasuks märked esimesele järjekohale kinnisomandi Kaebajale üleandmise tagamiseks ja esimesele vabale järjekohale kabeli juurde avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks kabeli juurde moodustatava kinnistu igakordsele omanikule käesolevas kokkuleppes toodud tingimustel. Ceres Kinnisvara OÜ, registrikood 11546506, asukoht Järvekalda tee 33, Harkujärve küla, Harku vald, Harjumaa, annab käesolevaga oma tagasivõtmatu nõusoleku nimetatud märgete kandmiseks Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. 821602 kolmandasse jakku. Ceres Kinnisvara OÜ lubab ja L.W avaldab käesolevaga soovi kanda Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 821602 kolmandasse jakku esimesele järjekohale omandiõiguse üleandmise nõuet tagav (eel)märge L.W, sündinud xx.xx.xxxx kasuks. Ceres Kinnisvara OÜ lubab ja L.W avaldab soovi kanda Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. 821602 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkus kabeli juurde avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks kabeli juurde moodustatava kinnistu igakordsele omaniku kasuks käesolevas kokkuleppes toodud tingimustel, tuginedes asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-le 1. 3. Ülejäänud Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 24. mai 1996. a. otsuses nr 9630 Harju maakonnakomisjoni 29. mai 2007. a. otsusega nr 12357 muudetud kujul nimetatud 1944. a. reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud vara osas, peale praegusel Harkujärve koolimaja kinnistul asuva praeguse koolimaja ja praegusel Cerese kinnistul asuva kabeli, viib Vastustaja 1 koostöös Kaebajaga viivitamata läbi kompenseerimise menetluse. Kompenseeritavate hoonete ja vara koosseisu määramisel võetakse aluseks 1944. aastal vahetult pärast vara mahajätmist reaalse repressiooniohu tõttu koostatud akt „Harku-Järve sovhoosi“ varade koosseisu kohta, kuivõrd Vastustaja 1 möönab, et tegelikult kuulus kogu nimetatud vara J.V-le. 4. Vastustaja 1 kohustub nelja kuu jooksul arvates Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-08-871 käesoleva Lepingu tingimustele vastava kompromissi jõustumisest: 4.1.korraldama endise „Järve 16“ kinnistu maal asuva, hetkel Harku vallale kuuluva Harkujärve külas, asuva Ventri tee kinnisasja (katastritunnus 19814:001:0486) jagamise kaheks, eraldades lõunapoolse, ca 280 m pikkuse ja ca 3000 m2 suuruse lõigu, mille kohanimeks ja aadressiks määratakse J.V tee (kõnealune lõik on tähistatud käesoleva Lepingu lisas 2); ja 4.2.tagastama Kaebajale p. 4.1. nimetatud osa endise kinnistu nr. 200 maast, sõlmides selleks notariaalse lepingu punktis 4.1. nimetatud ca 3000 m2 suuruse kinnisasja omandi tasuta üle andmiseks Kaebajale. Kõik lepingu sõlmimisega seotud kulud kannab Vastustaja 1. Kui eraldi kinnisasja moodustamine on takistatud kolmandate isikute tegevuse tõttu (nt. moodustatava katastriüksuse registreerimisest keeldumine , vms), siis antakse Kaebaja omandisse ½ suurune mõtteline osa kogu praegusest Ventri tee kinnisasjast, kusjuures sellisel juhul sõlmitakse omandi üleandmisel ka kinnistusraamatusse kantav kaasomanike kokkulepe vara valdamise ja kasutamise kohta, mille kohaselt Kaebaja ja tema õigusjärglaste ainuvaldusesse ja -kasutusse jääb käesoleva lepingu Lisas 2 piiritletud osa nimetatud kinnisasjast. Tee kinnisasja üleandmisel sõlmitakse ühtlasi tee kergliikluseks kasutamise võimaldamiseks tähtajatu avaliku kasutamise leping, mille kõik olulised tingimused on käesolevaga kokku lepitud, need on järgmised: 1) kuni Harkujärve koolimaja kinnistu kasutusvalduse (p. 1.6.) lõppemiseni määrab tee avaliku kasutamise ulatuse, korra ja tingimused omal äranägemisel Vastustaja 1. 2) Alates Harkujärve koolimaja kinnistu kasutusvalduse lõppemisest, kuid hiljemalt alates 15.08.2012, võivad avaliku kasutuse raames teel kella 07.00-22.00 vabalt liikuda jalakäijad ja jalgratturid. 3) Alates Harkujärve koolimaja kinnistu kasutusvalduse lõppemisest, kuid hiljemalt alates 15.08.2012 otsustab mootor- ja maastikusõidukite liikluse lubamise/piiramise/mittelubamise tee omanik või Kaebaja kui kaasomanik 4) Harku vald 6 kannab kõik tee nõuetekohase hooldamise, lumest puhastamise ja avalikuks kasutuseks vajaliku remondiga seotud kulud ning korraldab teel nimetatud tegevusi kokkuleppel tee omanikuga 5) seoses avaliku kasutuse lubamisega vabastatakse tee maamaksust ning kõigist muudest tulevikus kehtestatavatest tee kinnistu omamisega seotud maksudest, selle võimatusel hüvitab Harku vald vastavate maksudega seotud kulud tee omanikule täies ulatuses. Harkujärve koolimaja kinnistu kasutusvalduse lõppemise ajaks rajab Vastustaja 1 Kolmandale Isikule 2 kuuluva Klubi kinnistu hoovi sissesõiduks uue tee, kui ei lepita Kolmanda Isikuga 2 kokku teisiti. Kuni nimetatud uue tee valmimiseni lubab Kaebaja Klubi kinnistu hoovi sissesõiduks tasuta kasutada olemasolevat sissesõidu teed. 4.3.P. 4.1. ja 4.2. nimetatud kohustuste p. 4 nimetatud tähtaja jooksul mittetäitmisel maksab Vastustaja 1 Kaebajale hüvitist 250 krooni päevas kuni kõigi oma kohustuste täieliku ja kohase täitmiseni . 5. Kaebaja kinnitab, et 5.1.tal ei ole menetluse lõpetamisel Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-08-871 kompromissi kinnitamisega käesoleva Lepingu tingimustel Vastustaja 1, Vastustaja 2, Kolmanda isiku 1, Kolmanda isiku 2 või Harku valla (sealjuures kollegiaalselt või ka konkreetsete ametnike) suhtes kokkuleppe kinnitamise seisuga mistahes pretensioone ega nõudeid seoses reaalse repressiooniohu tõttu 1944. a. maha jäetud elumaja ja kabeli tagastamise ning muu vara kompenseerimisega ning ta loobub lisaks sellele käesolevaga mistahes taoliste nõuete ja pretensioonide esitamisest käesoleval ajal ja tulevikus. See kinnitus ei hõlma Vastustajate tegevust/tegevusetust käesoleva kokkuleppe mittenõuetekohasel täitmisel ning ülejäänud hoonete ja vara kompenseerimise läbiviimisel pärast käesoleva kokkuleppe kinnitamist; 5.2.ta on teadlik ja kinnitab oma täielikku nõustumist asjaoluga, et õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine sõltub lisaks Harku valla ja Harku valla ametnike (sealhulgas ka Vastustaja 1 ja Vastustaja 2 ning nende ametnike) tegevusele ka riigiorganite tegevusest, mille suhtes Vastustaja 1 ja Vastustaja 2 ei saa anda mistahes garantiisid ega kanda mistahes vastutust; 5.3.õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel probleemide ilmnemisel, mida ei lahenda Vastustaja 1 või Vastustaja 2 ja mis on väljaspool Vastustaja 1 ja Vastustaja 2 otsustuspädevusest, või selliste probleemide tõttu õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise võimatuks osutumise korral, ei ole Kaebajal mistahes nõudeid või pretensioone Vastustaja 1, Vastustaja 2 või Harku valla (sealjuures kollegiaalselt või ka konkreetsete ametnike) suhtes ning ta loobub lisaks sellele käesolevaga mistahes taoliste nõuete ja pretensioonide esitamisest. 6. Käesolev Leping ning sellest tulenevad kohustused, välja arvatud punktist 7 tulenev kohustus kompromissi kinnitamiseks ja haldusasja nr 3-08-871 menetluse lõpetamiseks Vastustaja 1 ja Vastustaja 2 haldusaktide peale esitatud kaebuse osas (va Vastustaja 2 22.02.2001 otsuse nr. 17, selle lisa 1p. 10 sätestatu osas) ühise taotluse esitamiseks Tallinna Halduskohtule, jõustuvad Tallinna Halduskohtu kompromissi kinnitava määruse jõustumisega. Punktist 7 tulenev kohustus Tallinna Halduskohtule ühise taotluse esitamiseks kompromissi kinnitamiseks ja haldusasja nr 308-871 menetluse lõpetamiseks Vastustaja 1 ja Vastustaja 2 haldusaktide peale esitatud kaebuse osas jõustub käesoleva Lepingu allkirjastamisel mõlema Poole poolt. 7. Pooled esitavad Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-08-871 hiljemalt 3 tööpäeva jooksul käesoleva Lepingu allkirjastamisest ühise kirjaliku tahteavalduse kohtuvaidluse lõpetamiseks Vastustaja 1 ja Vastustaja 2 haldusaktide peale esitatud kaebuse osas kompromissiga, millele on lisatud üks eksemplar käesolevast Lepingust. Seejuures paluvad pooled lõpetada menetluse Vastustaja 1 ja Vastustaja 2 haldusaktide (va Vastustaja 2 22.02.2001 otsuse nr. 17 selle lisa 1 p. 10 sätestatu osas) ning peatada kohtumenetluse kolmeks kuuks viimatinimetatud haldusakti peale esitatud kaebuse osas. Ühtlasi loobub Kaebaja oma kaebusest Harju maavanema haldusaktide peale, välja arvatud kaebus Harju maavanema 18.10.2001 korralduse nr. 3075 tühistamiseks, mille osas Kaebaja ja Vastustajad taotlevad menetluse peatamist kolmeks kuuks. 8. Kõik Pooled kannavad ise oma menetluskulud Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-08-871. 7 9. Pooled lepivad kokku, et ei vaidlusta Tallinna Halduskohtu määrust haldusasja nr 3-08-871 menetluse lõpetamise kohta käesolevas Lepingus kokkulepitud tingimustel kompromissi kinnitamisega. 10. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud halduskohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest Tallinna Halduskohtu poolt kompromissi kinnitamisel. 11. Kaebaja esindaja Martin Teder kinnitab, et 11.1. Martin Tederile 28. veebruaril 2006. a. Austraalias väljastatud notariaalsest volikirjast tulenev volitus hõlmab volitust käesoleva Lepingu sõlmimiseks ning puuduvad Martin Tederi volituse ulatusega seotud takistused käesoleva Lepingu sõlmimiseks; 11.2. käesoleva Lepingu tingimusi on Martin Teder Kaebajaga arutanud ja need enne käesoleva Lepingu sõlmimist Kaebajaga kooskõlastanud; 11.3. Lepingu sõlmimise ja kompromissi kinnitamisega haldusasja nr 3-08-871 menetluse lõpetamise mõju ja tagajärgi Kaebaja õigustele ja kohustustele on Martin Teder enne käesoleva Lepingu sõlmimist selgitanud; 11.4. haldusasja nr 3-08-871 kompromissiga lõpetamine käesolevas Lepingus kokkulepitud tingimustel vastab täielikult Kaebaja tahtele ning puudub mistahes informatsioon, mis lubaks selles kahelda. 12. Vastustajad ning Kolmandad isikud kinnitavad, et neil on olemas kõik vajalikud load, kooskõlastused ning pädevate kollektiivsete organite (vallavalitsus ja vallavolikogu, äriühingute juhatused, nõukogud, üldkoosolekud) otsused käesoleva kokkuleppe sõlmimiseks ja sellega võetud kohustuste täitmiseks. Vastustajad ja Kolmandad isikud täidavad oma kohustused heas usus, asuvad neid täitma viivitamatult ning teevad kõik vajaliku võimalikult kiiresti, ootamata tingimata ära kokkuleppes ette nähtud lõpptähtaegu. Käesolev kokkulepe sisaldab kõigis kokku lepitud küsimustes kõiki osaliste poolt oluliseks peetavaid tingimusi ning kui käesoleva kokkuleppega on osalised võtnud kohustuse teatud täiendavate lepingute sõlmimiseks vm toimingute tegemiseks, ei esita keegi nende lepingute sõlmimise ja/või oma kohustuste täitmisega seoses mingeid ettepanekuid, nõudeid ega (eel)tingimusi, mis ei tulene otseselt ja selgelt käesolevast kokkuleppest. Lepingute jm. kahepoolsete tehingutega seonduv (tehingute sõlmimise aeg, koht jms) lepitakse eelnevalt kokku Kaebaja esindajaga, arvestades viimase ettepanekuid nendes küsimustes. 13. Käesolev Leping on sõlmitud viies eksemplaris, millest iga Pool saab ühe ja viies esitatakse koos punktis 6 nimetatud Poolte ühise taotlusega Tallinna Halduskohtule.“ 3. 15. oktoobri 2009. a kohtuistungil esitasid L.W, Harku Vallavalitsus, Harku Vallavolikogu, Ceres Kinnisvara OÜ ja Ceres AS kohtule taotluse 14. oktoobril 2009. a sõlmitud kompromissi kinnitamiseks, kaebusest osaliselt loobumiseks, haldusasja menetluse osaliselt lõpetamiseks ja osaliselt peatamiseks. Taotluse kohaselt: „Käesolevas haldusasjas on menetluses L.W kaebus Harku Vallavalitsuse 21. novembri 1997. a. korralduste nr 1391 ja nr 1392, 27. veebruari 1998. a. korralduste nr 478 ja nr 479 ja 13. septembri 2005. a. korralduse nr 1404 peale; Harku Vallavolikogu 22. veebruari 2001. a. otsuse nr 17 peale ja Harju Maavanema Harju Maavanema 23. märtsi 1998. a. korralduste nr 1016 ja nr 1017 ning 18. oktoobri 2001. a. korralduse nr 3075 peale. L.W, Harku Vallavalitsus, Harku Vallavolikogu, AS Ceres ja Ceres Kinnisvara OÜ on saavutanud kompromissi vaidluse osaliseks lõpetamiseks käesolevas haldusasjas, vastavasisulise kompromissilepingu tekst on käesolevale taotlusele lisatud. Tulenevalt kompromissi saavutamisest ja käesolevale taotlusele lisatud kompromissilepingu sõlmimisest paluvad L.W, Harku Vallavalitsus, Harku Vallavolikogu, AS Ceres ja Ceres Kinnisvara OÜ kompromissi kinnitada ja lõpetada käesoleva haldusasja menetluse Harku Vallavalitsuse 21. novembri 1997. a. korralduste nr 1391 ja nr 1392, 27. veebruari 1998. a. korralduste nr 478 ja nr 479 ja 13. septembri 2005. a. korralduse nr 1404 peale esitatud kaebuse osas. 8 Täiendavalt avaldab L.W, et ta loobub käesolevaga oma kaebusest Harju Maavanema 23. märtsi 1998. a. korralduste nr 1016 ja nr 1017 peale ja palub ka antud osas käesoleva haldusasja menetluse lõpetada. Kaebusest loobumine kõnealuses osas on tingitud käesolevale taotlusele lisatud kompromissilepingu sõlmimisest, millest tulenevalt ei pea L.W kõnealuses oma kaebuse edasist menetlemist vaidlustatud Harju Maavanema osade vaidlustatud haldusaktide puhul enam vajalikuks. Vastavalt kompromissilepingu punktile 7 paluvad L.W, Harku Vallavalitsus, Harku Vallavolikogu, AS Ceres ja Ceres Kinnisvara OÜ kohtul peatada käesoleva haldusasja menetluse Harju Maavanema 18. oktoobri 2001. a. korralduse nr 3075 ja Harku Vallavolikogu 22. veebruari 2001. a. otsuse nr 17 suhtes toimuva vaidluse osas kolmeks kuuks alates käesolevas asjas saavutatud kompromissi kinnitava määruse tegemise kuupäevast alates. Menetluse peatamine oleks vajalik käesolevale taotlusele lisatud kompromissilepingu punktis 1.3. ettenähtud toimingute tegemiseks kompromissi realiseerimiseks. L.W, Harku Vallavalitsus, Harku Vallavolikogu, AS Ceres ja Ceres Kinnisvara OÜ kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamisega menetluse lõpetamise menetluslikest tagajärgedest vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 3 ja lg 2. L.W kinnitab täiendavalt oma teadlikkust kaebusest loobumise menetluslikest tagajärgedest vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 2 ja lg 2 ning § 92 lg 6. L.W, Harku Vallavalitsus, Harku Vallavolikogu, AS Ceres ja Ceres Kinnisvara OÜ paluvad jätta kompromissi kinnitamisega lõpetatava osaga seotud menetluskulud käesolevas haldusasjas nende enda kanda.“ 4. Kohus nõudis 27. oktoobril 2009. a kaebajalt ja vastustajatelt selgitusi alljärgnevatele küsimustele: 1. Kas Harku Vallavalitsus ja Harku Vallavolikogu tunnistavad nende vastuvõetud haldusaktide õigusvastasust? 2. Esitada faktilised asjaolud ja viited omandireformi aluste seadusele, mis võimaldavad L.W-le tagastada koolimaja hoone ja selle aluse maa. 3. Kas ja miks Harku vald ei pea otstarbekaks jätta ORAS § 12 lg 3 p 5 alusel koolimaja hoone sotsiaalobjektina tagastamata? 4. Millistele tõenditele tugineb hinnang, et koolimaja hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul? 5. Milline õigusnorm võimaldab seada hoone tagastamise korral tingimusi hoone edasise kasutamise kohta, miks on selliste tingimuste kehtestamine praegusel juhul vältimatu? 6. Millisel õiguslikul alusel andnud kompromissi p 1.10 sätestatud tagasivõtmatu kinnituse, et kasutusvalduse lõppemise korral on õigus hoone kasutusotstarve muuta elu- ja ärihooneks ja maa sihtotstarve muuta elamu- ja ärimaaks? Kas see tähendab, et kohast haldusmenetlust nendes küsimustes läbi ei viida? 7. Millisel õiguslikul alusel ja miks antakse lubadus tuleviku taotletava haldusakti väljaandmise kohta koos lubadusega mitte nõuda ümberehituste teostamist ja kontrollimata ehitise vastavust ettenähtud nõuetele? 8. Kas kabelit puudutavas osas soovitakse sõlmitud kompromissi alusel teha kinnistusraamatusse mingisuguseid kandeid, märkeid vms (vt ka p 2.6) – või võib eeldada täiendavate notariaalsete asjaõiguslepingute sõlmimist? Mis on märgete kinnistusraamatusse kandmise õiguslikuks aluseks? 9. Millisel õiguslikul alusel annab vald nõusoleku Cerese kinnisasja jagamiseks kolmeks? 10. Millisel õiguslikul alusel viiakse läbi tagastamisele mittekuuluva vara kompenseerimise menetlus? 11. Millisel õiguslikul alusel ja miks jagab vald Ventri tee kinnisasja kaheks? Millisel õiguslikul alusel tagastatakse munitsipaalomandis olev (?) tee õigustatud subjektile? Millisel alusel sõlmitakse tee tähtajatu avaliku kasutamise leping ja millised normid lubavad kehtestada lepingu tingimused selliselt, nagu need on kokku lepitud. 9 5. Harku Vallavolikogu, Harku Vallavalitsus (edaspidi: Vastustajad) ja L.W (edaspidi: Kaebaja) esitasid 2. novembril 2009. a vastuseks kohtu 27. oktoobri 2009. a. nõudele alljärgnevad selgitused: 1. Käesolevas haldusasjas menetletavas kaebuses on L.W vaidlustanud Vastustajate haldusaktide õiguspärasuse. Kaebaja on seisukohal, et Vastustajate vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased. Vastustajad L.W kaebuses avaldatud seisukohtadega haldusaktide õigusvastasuse kohta ei nõustu, kuid küsimus on vaieldav. Vastustajad on veendumusel, et antud küsimuses pika õigusvaidluse läbimise asemel on otstarbekam vaidlus lahendada kompromissiga mõlemale poolele ning ka kolmandatele isikutele vastuvõetavatel tingimustel. Vaidluse lõpetamine kompromissiga tagab vaidluse kiirema lõppemise ning sellega ühtlasi isikute õiguste ja kohustuste osas kiiremini selgusele jõudmise, mis võimaldab omakorda lahendada küsimusi, mis muidu võiksid jääda võib olla aastaid kestva kohtuvaidluse ajaks lahenduseta; samuti aitab kompromissi sõlmimine kindlamini tagada õigusrahu, kuivõrd sellisel juhul on tegemist asjaosalistele vastuvõetavatel tingimustel sõlmitud kokkuleppega ning menetlusosaliste soov kompromissi kinnitava kohtulahendi vaidlustamiseks on vähetõenäoline. Käesolevas haldusasjas sõlmitud kompromiss koos Tallinna Halduskohtu haldusasjas nr 3-09-528 sõlmitud ja kohtu poolt kinnitatud kompromissiga lahendab kõik J.V-lt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimisega seotud küsimused viisil, mis lõpetab käimasolevad vaidlused ja väldib uute vaidluste teket. Nendel kaalutlustel on Vastustajad nõustunud käesolevas haldusasjas toimuva vaidluse lõpetama kompromissiga, kuid valmisolek kompromissi sõlmimiseks ei tähenda seda, et Vastustajad peaksid oma haldusakte vaieldamatult õigusvastaseks. Kaebaja omalt poolt märgib, et ehkki ta peab vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks, on otstarbekas lõpetada õigusrahu huvides vaidlused kompromissiga. Antud haldusasjas sõlmitud kompromissileping on sõlmitud samaaegselt kompromissilepinguga haldusasjas nr. 3-09-528, mis on Tallinna Halduskohtu poolt 21.10.2009 ka kinnitatud. Need kaks kompromissilepingut koostoimes lahendavad kõik J.V-lt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimisega seotud küsimused ning võimaldavad viia väga pikka aega kestnud ning palju vaidlusi põhjustanud tagastamis-ja kompenseerimismenetluse lõpule. Harku valla haldusorganitega sõlmitud kokkuleppe tingimused on paralleelselt toimunud kohtuvaidluste sisu jm asjaolusid arvestades jagatud kahte kompromissilepingusse, kuid kaebaja ei oleks olnud nõus sõlmima üht kokkulepet ilma teiseta. Kaebaja loobus muu hulgas kahjunõudest haldusasjas 3-09-528 vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti kokkulepped kõigi vaidlusküsimuste lahendamiseks pooli rahuldaval viisil. 2. Kaebaja on kõnealuse hoone ning Harkujärve koolimaja kinnistu maa osas omandireformi õigustatud subjekt ning nii vastav hoone kui ka maa on omandireformi objektid. Koolimajana kasutatava õigusvastaselt võõrandatud hoone ja selle aluse maa tagastamist Kaebajale võimaldavad vastavalt Omandireformi aluste seaduse (edaspidi: ORAS) § 3 lg 1, § 11 lg 1, § 12 lg 1 ja lg 5 ning Maareformi seaduse § 6. Koolimajana kasutatava hoone ning hetkel selle juurde kinnistatud omandireformi objektiks oleva maa Kaebajale tagastamisest tulenevalt oleks muuhulgas HMS § 5 lg 2 tulenevalt otstarbekas anda Kaebajale üle koolimajana kasutatav õigusvastaselt võõrandatud hoone olulise osana kinnistust, mis on hoone juurde õigusvastaselt võõrandatud maale moodustatud. See võimaldab ühekorraga lahendada nii hoone kui ka selle juurde kinnistatud maa tagastamise küsimuse, mitte asuda esmalt kinnistusraamatu registriosa sulgema ning seejärel seda tulenevalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest uuesti avama. 3. Koolimaja hoone sotsiaalobjektina tagastamata jätmine võiks olla võimalik, kuid Vastustajad on otsustanud seda mitte teha. Hetkel koolimajana kasutatav hoone ei ole ehitatud koolimajaks ega ka avalikuks kasutamiseks. Seetõttu pole hoone koolina kasutamiseks sobivaim. 10 Hoone on amortiseerunud ning vajaks koolimajana kasutamise jätkamiseks ulatuslike remonditööde ning eelmises lõigus nimetatut arvesse võttes ka ümberehitustööde tegemist. Vastustajad on võtnud vastu otsustuse uue koolimaja rajamiseks, tellitud on ka vastav projekt ning koostatud detailplaneering. Uue koolimaja hoone rajamine on seega kavas ning käesoleval ajal on see takerdunud ajutiste finantseerimisraskuste tõttu. Kuivõrd kavas on uue ja selleks spetsiaalselt ehitatud koolimaja rajamine, siis ei oleks tarvidust taotleda koolimaja hoone sotsiaalobjektina mittetagastamist, eriti olukorras, kus säilib võimalus pärast tagastamist hoone kasutamist senisel otstarbel teatud aja jooksul jätkata. 4. Koolimajana kasutatava hoone endisel individualiseeritaval kujul säilimise osas tuginevad Vastustajad asjaolule, et neile teadaolevalt pole hoones peale õigusvastast võõrandamist põhikonstruktsioone asendatud ega ümber-, juurde-, peale- ega allaehitusi tehtud ning hoones on tehtud üksnes sisetöid. Seda on kinnitanud ka Kaebaja esindaja, kes on koos Harku valla esindajaga hoone üle vaadanud. Hoones tehtud sisetööde puhul tuleb täiendavalt võtta arvesse ORAS § 12 lg 10 sätestatud piirangut – enne ORAS-e jõustumist tehtud tööde kohta Vastustajatel andmed puuduvad. ORAS § 12 lg 11 ja Vabariigi Valitsuse 05. veebruari 1993. a. määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra” p 27 ja Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a. määrusega nr 220 kinnitatud „Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise ja hindamise korra ja metoodika” p 5 sätestatust tulenevalt oleks ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta eksperthinnangu tellimine vajalik üksnes juhul, kui kohalikul omavalitsusel oleks ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes kahtlused. Antud juhul Vastustajatel selliseid kahtluseid ei ole. 5. Hoone tagastamisjärgset kasutamist selle senisel otstarbel teatud perioodi jooksul pärast selle tagastamist õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektile võimaldab ORAS § 12 lg 6. Põhjuseid, miks antud juhul oli selle võimaluse kasutamine koolimajana kasutatava hoone puhul vajalik, on mõnevõrra käsitletud vastates küsimusele 3. Harku vallas Harkujärve külas on kavas uue koolimaja hoone rajamine, kuid kuivõrd selle kava realiseerimine võib finantsküsimustest tulenevalt võtta teatud aja, siis on samal ajal vajalik tagada võimalus hetkel koolimajana kasutatava hoone kasutamise ajutiseks jätkamiseks vältimaks probleeme õppetöö läbiviimises. 6. Vastustajate pädevus ja õiguslikud alused kompromissilepingu punktis 1.10 kajastatud küsimuses tulenevad hoone kasutusotstarbe muutmise osas Ehitusseadusest ning maa sihtotstarbe muutmise osas Planeerimisseadusest. Kompromissilepingu punktis 1.10 kajastatu ei tähenda, et kohast haldusmenetlust läbi ei viida. Maa planeeritav sihtotstarbe muutmine toimub käimasolevas üldplaneeringu menetluses ning hoone kasutusotstarbe muutmine toimub Ehitusseadusele vastava haldusmenetluse kaudu (kompromissilepingu punktis 1.10 sisaldub kokkulepe, et Kaebaja esitab selleks taotluse). Kompromissilepingu punktis 1.10 sätestatu mõtteks on pigem kajastada seda, et Vastustajad on juba enne kompromissilepingu sõlmimist ja kompromissilepingu jõustumise järgselt selle alusel tegutsema asumist punktis kajastatud küsimusi kaalunud ja jõudnud otsustusele, et kasutusotstarvete muutmine vastavalt punktis märgitule on võimalik. 7. Kompromissilepingu punktis 1.10 kajastatu kasutusloa välja andmise ning selleks ümberehituste mittenõudmise kohta on antud Ehitusseaduse § 72 lg 3 alusel ning lähtuvalt ehitise otstarbest selle püstitamisel ja varasematest kasutusviisidest (hoone on ehitatud ja olnud algselt kasutusel kui elamu, kuid on olnud Nõukogude ajal pikka aega kasutusel ka büroohoonena). Kompromissilepingu punktis 1.10 kokkulepitu kasutusloa väljastamise kohta oli Kaebaja poolt soovitud tingimus ning võttes arvesse Ehitusseaduse § 72 lg 3 regulatsiooni ning faktilisi asjaolusid pidasid Vastustajad võimalikuks Kaebaja poolt soovitud tingimusega nõustuda. 8. Kinnitatud kompromissilepingu alusel on kavas kinnistusraamatusse märgete tegemine omandiõiguse üleandmise tagamiseks Ceres Kinnisvara OÜ poolt ja Ceres kinnisasja jagamisele tekkiva- 11 le kinnisasjale avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks vastavalt kompromissilepingu punktis 2.6. kokkulepitule. Täiendavate asjaõiguslepingute sõlmimine nimetatud küsimustes toimuks juhul, kui see oleks kinnistusosakonna hinnangul kinnistusraamatusse kannete tegemiseks vajalik. Kuna kompromissilepingu kinnitamine kohtu poolt on võrdsustatud notariaalse tõestamisega, peaks menetlusosaliste hinnangul olema võimalik vastavad märked kinnistusraamatusse teha kohtu poolt kinnitatud kompromissilepingu alusel. Notariaalsed asjaõiguslepingud on kavas sõlmida omandi üleandmiste kohta eraldi, vastavalt kompromissilepingu punktidele 1.4, 2.1 ja 4.2. Märgete kinnistusraamatusse kandmise õiguslikuks aluseks on Asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p 1 ja p 4, § 631 lg 1, § 156 lg 1 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lg 6; juurdepääsu tagamise kohta tehtava märke kinnistusraamatusse kandmise küsimust on käsitletud näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 09. märtsi 2009. a. määruses tsiviilasjas nr 2-08-81416. 9. Cerese kinnisasja kolmeks jagamisega seonduvalt tuleb esmajärjekorras märkida, et selleks on eeskätt andnud oma nõusoleku kinnistu omanik Ceres Kinnisvara OÜ. Cerese kinnisasja jagamine kompromissilepingus kokkulepitud viisil kuulub Maakorraldusseaduse § 3 lg 1 kohaselt Vastustajate pädevusse. Vastustajad ei näe Ceres kinnisasja jagamisele kompromissilepingus kokkulepitud viisil Maakorraldusseadusest tulenevaid takistusi ning nagu juba märgitud toimuks kinnisasja jagamine kinnisasja omaniku nõusolekul. Kompromissileping sisaldab ka kokkuleppeid jagamisel tekkivale kinnisasjale juurdepääsu tagamise kohta (kompromissilepingu punktid 2.3. ja 2.5.). Osundatud asjaolude tõttu ei ole Vastustajatel Cerese kinnisasja jagamisele vastuväiteid. 10. Tagastamisele mittekuuluva vara kompenseerimise menetlus viiakse läbi ORAS § 13 lg 1 alusel, mille kohaselt mittetagastav õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseeritakse. Kaebaja on avaldanud, et ta nõustub kompromissi kinnitamisel talle mittetagastatava vara kompenseerimisega ning sellest lähtuvalt viiaksegi läbi mittetagastatava vara kompenseerimine. 11. Ventri tee kinnisasja kaheks jagamisega teostab Harku vald oma omandiõigust antud kinnisasja üle. Ventri tee asub endisel Järve 16 kinnistu maal, mille tagastamist Kaebaja nõuab ning on osaliselt rajatud enne õigusvastast võõrandamist. Seetõttu on tee osaline üleandmine osa J.V-lt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse lahendusest. Kompromissi sõlmimisega kokkulepitud viisil välditakse uue kohtuvaidluse tekkimist Kaebajaga küsimuses, kas tagastamisele peaks kuuluma ka Ventri tee alune maa (Maareformi seaduse § 6 lg. 31 ning maareformi praktika järgi ei pruugi kohalik tee olla rajatis, mis takistaks maa tagastamist; samuti oli kõnealusel juhul tee osaliselt olemas juba enne õigusvastast võõrandamist) – kokkuleppe kohaselt jääb Ventri tee Harku valla omandisse osas, mille puhul on vajalik säilitada piiramatu avalik kasutamine kolmandate isikute poolt, ning Kaebajale antakse üle see osa teest (juba enne õigusvastast võõrandamist osaliselt rajatud endise Järve talu sissesõidutee), mis on eeskätt vajalik juurdepääsuks Kaebajale tagastatavatele hoonetele ja kus piiramatu avalik kasutus pole seetõttu vajalik. Jagamisel tekkiva kinnisasja Kaebajale üleandmine toimub omandireformi käigus ja seoses õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisega. Tee tähtajatu avaliku kasutamise lepingu sõlmimise aluseks on Teeseaduse § 3 ja § 4 lg 3. Tee avalikuks kasutamiseks määramise kohta sõlmitud lepingu tingimuste osas Teeseadusest konkreetseid nõudeid või piiranguid ei tulene. Tingimused on poolte hinnangul mõistlikud ning tagavad era-ja avalike huvide tasakaalustatud arvessevõtmise. 6. 20. oktoobril 2009. a Tallinna Halduskohtule esitatud avalduses märgib L.W esindaja: „15.10. toimunud kohtuistungil esitasid kaebaja, osad vastustajad ning kolmandad isikud kohtule tutvumiseks kompromissilepingu ning taotluse selle kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks kompromissiga hõlmatud osas. Taotlus sisaldas ka kaebaja avaldust kaebusest loobumiseks teatud osas ning selles osas menetluse lõpetamiseks kaebusest loobumise tõttu. 12 Ehkki see peaks nimetatud taotluse ning kompromissilepingu tekstist olema arusaadav, täpsustan käesolevaga kaebaja avaldust ning rõhutan, et kaebaja loobumine Harju maavanema 23.03.1998 korralduse nr. 1016 ja 1017 peale esitatud kaebustest on tingimuslik, st vastav soov ja tahe on kaebajal vaid juhul, kui kompromiss kinnitatakse ning vastav kohtumäärus jõustub. Vastavatest kaebustest loobumine on üks kompromissilepingust tulenev kaebaja kohustus, mitte aga kaebaja eraldiseisev soov. Seega täpsustan ka taotluse p. 3 esitatud kaebaja taotlust ja sõnastan selle ümber järgnevalt. Kaebaja palub pärast käesolevale taotlusele lisatud kompromissilepingule vastava kompromissi kinnitamist ja vastava kohtumääruse jõustumist lõpetada kaebusest loobumise tõttu menetlus Harju maavanema 23.03.1998 korralduste nr. 1016 ja nr 1017 peale esitatud kaebuste osas. Arvestades 15.10. kohtuistungil tõstatatud küsimusi on võimalik, et vastavate haldusaktide peale esitatud kaebus tuleb koos Harju maavanema 18.10.2001 korralduse nr. 3075 ning Harku Vallavolikogu 22.02.2001 otsuse nr. 17 peale esitatud kaebustega eraldada eraldi menetlusse ning kaebusest loobumine tuleb samuti lahendada eraldatud menetluses.“ KOHTU PÕHJENDUSED 7. Kohtu käsutuses olevaid andmeid arvestades on sõlmitud kompromiss õigussuhete osas, mida reguleerivad kaevatavad haldusaktid, seaduslik, pole vastuolus heade kommetega, ei riku olulisi avalikke huve ning on täidetav. Kohus peab oluliseks, et kohaliku omavalitsuse üksikaktide üle järelevalvet teostava Harju maavanema 27. oktoobril 2009. a kohtusse jõudnud arvamuse kohaselt on kompromiss seaduslik ja tuleks kinnitada. Kohus arvestab sedagi, et käesolevas haldusasjas sõlmitud kompromissileping on sõlmitud samaaegselt kompromissilepinguga haldusasjas nr. 3-09-528, mis on Tallinna Halduskohtu poolt 21. oktoobril 2009, a seaduslikuks tunnistatud ja kinnitatud. L.W-l kui omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud isikul on õigus taotleda tagasi koolimajana kasutatavat hoonet ning hoone tagastamine kuulub Harku Vallavalitsuse pädevusse – arvestades hoonealuse maa munitsipaliseerimise ja kinnistusraamatuse kandmise tagajärjel tekkinud olukorda on ökonoone lahendada õigusvastaste haldusaktide tagajärgede kõrvaldamine sellisel moel, et õigustatud subjekti omandisse antakse kinnisasi. Kui võõrandamiseks ei saada keskkonnaministri nõusolekut, tuleb tagastamismenetlus läbi viia kompromissi p 1.3 kohaselt ORAS alusel ja korras. Kohus selgitab, et juhul kui kompromissi mõni tingimus rikub kolmanda isiku huve, on viimasel õigus see vaidlustada vaatamata asjaolule, et kohus on kompromissi määrusega kinnitanud. 8. Haldusasja menetlus tuleb HKMS § 21 ja § 24 lg 1 p 3 alusel lõpetada järgmiste nõuete osas: L.W kaebus Harku Vallavalitsuse 21.novembri 1997 korralduste nr 1391 ja 1392, 27. veebruari 1998 korralduste nr 478 ja 479 ning 13. septembri 2005 korralduse nr 1404 tühistamiseks. 9. Vastavalt poolte taotlusele menetluse osaliseks lõpetamiseks ja osaliseks peatamiseks ning L.W 20. oktoobri 2009. a tahte täpsustamise avaldusele tuleb kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise saavutamise huvides eraldada TsMS § 375 lg 1 alusel omaette menetlusse nõuded Harku Vallavolikogu 22. veebruari 2001 otsuse nr 17 (otsuse lisa 1 p 10 osas), Harju maavanema 23. märtsi 1998 korralduste nr 1016 ja 1017 ning 18. oktoobri 2001 korralduse nr 3075 tühistamiseks. Villem Lapimaa 13