TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-1361 Otsuse kuupäev 30.10.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Suurap Räägel´i kaebus Tartu Vangla direktori 02.04.2009 käskkirja nr. 1-4/456 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2009, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Suurap Räägel; Tartu Vangla esindaja jurist Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Suurap Räägel´i kaebus haldusasjas 3-09-1361 rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 30.10.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Suurap Räägel on pöördunud Tartu Halduskohtu poole taotlusega tühistada Tartu Vangla direktori käskkiri 02.04.2009 nr. 1-4/
- Tartu Vangla direktori käskkirja „Distsiplinaarkaristuse määramine“ kohaselt on kinnipeetav Suurap Räägel 02.03.2009 kella 22.40 kambris 1069 toime pannud järgmise distsipliinirikkumise: omas keelatud esemeid – teravat plekist riba pikkusega 3 cm ja laiusega 2 mm ning ühte žiletitera. Käskkirjaga on otsustatud karistada kinnipeetav Suurap Räägelit kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks Vangla sisekorraeeskirja § 641 lg 1 ja Tartu Vangla direktori käskkirja 01.03.2007 nr. 1-3/17 p. 1.1 nõuete rikkumise eest. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramine on ebaõiglane ja piirab otseselt kaebaja vabadusi. Kaebaja väidete kohaselt ei ole ta käskkirjas väidetud distsipliinirikkumist toime pannud. Kaebaja väidete kohaselt nii vaidemenetluses kui kohtuistungil on vanglaametniku ettekanne ja esemete võetuse akt läbiotsimise käigus kambris leitud esemete koha ja kellaaja suhtes vastuolulised ning kaebajale ei ole näidatud tema kambrist leitud esemeid. Kaebaja on väitnud, et ta ei viibinud läbiotsimise ajal kambris ja ei ole teadlik tema kambrist äravõetud esemete olemasolust ega tunnista neid omaks. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud esemeid tulnuks fotografeerida või säilitada menetluse ajaks. Samas väidab kaebuse esitaja, et kartseris viibimine rikub oluliselt tema õigusi, kuna kartseris on täiendavad piirangud kinnipeetavate suhtes. Tartu Vangla on seisukohal, et kaebus on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on tema kambris toimunud läbiotsimise ajal viibinud kambris , mistõttu on ta teadlik tema kambrist leitud esemetest. Äravõetud esemete kohta on vormistatud akt, mida on tutvustatud kaebajale. Vastuolu vanglaametniku poolt koostatud ettekandes ja võetuse aktis fikseeritud sündmuse kellaaja ja esemete leidmise asukoha suhtes on inimlik eksitus , mis ei muuda asjaolu, et keelatud esemed leiti kaebaja kambrist. Vanglal puudub alus kahelda vanglaametniku poolt koostatud dokumentide suhtes keelatud esemete leidmise kohta kaebaja kambrist. Vangla esindaja väidab kohtuistungil, et kaebaja üle teostatakse järelevalvet sagedamini kui teiste kinnipeetavate üle, kuna kaebaja vigastab ennast süstemaatiliselt ja kasutab selleks kõikvõimalikke vahendeid ning toob näite, et kaebaja on alla neelanud ka žiletitera. Tartu Vangla esindaja väidete kohaselt on kaebaja kambrist äravõetud keelatud esemed ära visatud. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS)§ 63 lg 1 alusel võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristust kui kinnipeetav rikub Vangistusseaduse, Vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõudeid süüliselt. VangS § 63 lg 1 p. 4 alusel võib distsiplinaarkaristusena kohaldada kuni 45 ööpäeva kartserisse paigutamist. Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Tulenevalt VangS § 64 viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus ning selgitab välja distsipliinirikkumise asjaolud. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ning distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarmenetluse protokolli nõuded tulenevad Vangla Sisekorraeeskirja sätetest. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana, mida tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast. Distsiplinaarkaristus on määratud Suurap Räägelile Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 14/456 02.04.2009, mille kohaselt on Vangistusseaduse § 63 lg 1 p. 4 ja § 64 lg 41 alusel karistatud kinnipeetav Suurap Räägelit 10 ööpäevase kartserisse paigutamisega. Kaebuse esitaja on taotlenud Tartu Vangla direktori käskkirja nr. 1-4/456 „Distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamist. Kaebaja on vaidlustanud nimetatud käskkirja ka vaidemenetluse korras. Vaideotsusega nr. 11-7/3412 01.06.2009 on jäetud Suurap Räägeli vaie rahuldamata. Asja materjalide kohaselt on määratud kinnipeetav Suurap Räägelile distsiplinaarkaristus ning otsustatud teda karistada kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. Kaevatava käskkirja kohaselt on kinnipeetav Suurap Räägel 02.03.2009 kella 22.40 ajal kambris nr. 1069 toime pannud järgmise distsipliinirikkumise: omas keelatud esemeid (teravast plekist riba pikkusega 3 cm ja laiusega 2 mm ning ühte žiletitera).Käskkirjas on sätestatud, et nimetatuga on kaebaja rikkunud Vangla sisekorraeeskirja § 641 lg 1 ja Tartu Vangla direktori käskkirja 01.03.2007 nr. 1-3/17 p. 1.1 nõudeid. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p. 1 kohaselt (kaevatavas käskkirjas märgitud lg 1)on kinnipeetavale keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Tartu Vangla direktori käskkirja 01.03.2007 nr. 1-3/17 p. 1.1 kohaselt on keelatud Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, sealhulgas relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelvad ja neid imiteerivad esemed , samuti nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied, traadid, juhtmed, v.a. elektriseadme toitejuhe, lisaseadme olemasolul seadme ühendusjuhe televiisoriga, paelad jalanõude sidumiseks, pael usulise sümboolika kandmiseks, pael nimesildi kandmiseks ja vangla vahendusel soetatud antennikaabel. Kaebaja väidete kohaselt ei ole ta omanud keelatud esemeid ega ole seega käskkirjas kirjeldatavat tegu toime pannud, mistõttu on distsiplinaarkaristus määratud alusetult. Asja materjalide kohaselt on vanglaametnik Peeter Fomin koostanud ettekande nr. 285, mille kohaselt 02.03.2009 kell 22.40 kambris 1069 läbiotsimisel tuvastati kambris keelatud esemed – žiletitera ja metallist ese 3 cm pikk ja 2 mm lai., mis asetsesid WC valamus. Esemete võetuse aktis nr. A-1145 on märgitud esemete leidmise kellaajaks kell 22.50 ning on märgitud, et esemed – plekiriba pikkusega 3 cm ja laiusega 2 mm ja žiletitera on leitud läbiotsimise käigus kambrist 1069 alumise voodi teki pealt. Asjaolu, et nimetatud dokumentidel märgitud erinevused on olemas, on vangla möönnud, et tegemist on inimliku eksitusega. Kohus asub seisukohale, et eelnimetatud eksimus ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes vorminõuete rikkumise tõttu, kui see ei mõjutanud asja otsustamist. Tõendatud on eelnimetatud dokumentidega asjaolu, et kinnipeetava Suurap Räägeli kambrist nr. 1069 läbiotsimise käigus 02.03.2009 on leitud keelatud esemed – žiletitera ja metallist ese pikkusega 3 cm ja laiusega 2 mm. Kohtul puudub alus kahtluse alla seada vanglaametnike poolt koostatud dokumente ning kuna S. Räägel viibib kambris üksinda, siis ei saanud nimetatud esemed kuuluda ka kellelegi teisele. Asja materjalidest nähtuvalt on S. Räägel viibinud ise kambris läbiotsimise juures ning ei ole avaldanud soovi nimetatud esemeid näha., kuigi kohtuistungil väidab kaebaja vastupidist. Samuti on keeldunud kaebaja kirjutamast omapoolset seletust (tl25) Ettekandest nähtuvalt on ettekande koostamisest teavitatud kinnipeetavat ning võetuse aktil on märge, et kinnipeetav viibis ise läbiotsimise ajal kambris nr.
- Tartu Vangla kodukord p. 7.2.5 kohaselt on kinnipeetaval keelatud muretseda, valmistada, tarvitada , hoida või edasi anda esemeid, mille omamine on vanglas keelatud Vangla sisekorraeeskirja, Vangla kodukord sätete või Tartu Vangla direktori käskkirjaga. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud kaebaja distsiplinaarsüütegu - Vangla Sisekorraeeskirja § 641 p. 1 ja Tartu Vangla direktori käskkirja 01.03.2007 nr. 1-3/17 p. 1.1 nõuete süüline rikkumine. Kaebaja on pannud toime distsipliinirikkumise tahtlikult , olles teadlik selle õigusvastasusest, mistõttu on kaebaja distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud. Käskkirjast nähtuvalt on distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse võetud asjaolu, et kaebaja omab neli kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kaks on määratud samalaadse distsipliinirikkumise eest. Seega on S. Räägel teadlik teo õigusvastasusest ning hoolimata varasematest distsiplinaarkaristustest on toime pannud uue distsipliinirikkumise. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kaebaja on tegelenud süstemaatiliste enesevigastustega, kes on selleks kasutanud kõikvõimalikke vahendeid, mistõttu on kaebaja suhtes vajalik läbi viia järjepidevalt kontrolle ja läbiotsimisi, et kaebaja ei omaks teravaid esemeid, millega on võimalik enesevigastusi teostada. Tartu Vangla on kohtuistungil esitanud ka väljavõtte kaebaja osalusest intsidentides, mille kohaselt on kaebaja 02.03.2009 kella 22.40 ajal omanud žiletitera ning väljavõttel kajastub informatsioon enesevigastuste kohta. Nimetatud väljavõttel puudub küll märge selle kohta, et intsidentides on osalenud S. Räägel, kuid kohus peab usaldusväärseks vastustaja poolt esitatud sellekohast dokumenti. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja kirjalikus kaebuses toodud väite, et kartseris kehtivad teatud piirangud, mille tõttu on kaebaja vabadust piiratud, kuna nimetatu ei ole käesolevas asjas kaebuse esemeks. Kaebaja sooviks on olnud distsiplinaarkaristuse vaidlustamine , kuna kaebaja väidete kohaselt ei ole ta käskkirjas kirjeldatavat tegu toime pannud. Kokkuvõttes ei ole Tartu Vangla asja menetlemisel rikkunud S. Räägeli suhtes Vangistusseaduse, Vangla sisekorraeeskirjade sätteid ega muid õigusaktide nõudeid ega kaebaja subjektiivseid õigusi. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kaevatav haldusakt on õiguspärane, haldusakt on antud selleks pädeva haldusorgani poolt kehtiva seaduse alusel, karistus on proportsionaalne arvestades ülaltoodud asjaolusid ning haldusaktis on viited faktilistele ja õiguslikele alustele. Kohtunik Mare Priks