lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
jõustunud redaktsioonis) kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12. 2007.a. määrusega nr 254 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.jaanuarist 2008.a. 4350 krooni. Hageja nõuab elatist seaduses kehtestatud alammäärast suuremas ulatuses. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tõendatud kostja omaksvõtu ja hagile lisatud tõendiga ( lapse sünnistunnistuse koopia tl 6). Kostja ei ole kohtule mingeid vastuväiteid elatise suuruse kohta esitanud. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kostja tervislikust seisundist või muudest asjaoludest tulenevalt poleks võimeline hageja nõutud ulatuses elatist maksma. Seega tuleb
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on elatisehagi kohtule esitanud 05.10.2009.a. Hagiavalduses on hageja märkinud, et soovib elatist alates 2008.a. oktoobrist. Seega on hageja esitanud sisuliselt taotluse elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt.
lg 1 kohaselt mõistetakse elatis reeglina välja alates elatisehagi esitamisest.
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja on hagile vastamata jätmisega sisuliselt omaks võtnud ka asjaolu, et esineb
§-s 70 lg 2 sätestatud alus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmiseks, mistõttu kohus mõistab elatise välja alates 05.10.2008.a. Elatise võla hagi esitamisele eelnenud aasta eest peab kohus vajalikuks välja mõista ühekordse maksena. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 26 010 krooni (9 x 2890 ). Kohtunik Rita Kulberg 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.