2-09-14111/2

2-09-14111 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-14111 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank hagi NA’i ja NA vastu võlgnevuse 49 729,79 krooni, intressi, viivise, leppetrahvi ja lepingu alusel osutatud teenuste väljamõistmiseks 50 329,79 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise kuupäev - hageja: Aktsiaselts Eesti Krediidipank hageja lepinguline esindaja: A Luik kostja I: NA (isikukood XXX; elukoht XXX) kostja II: NA (ka Anušova; isikukood XXX; elukoht XXX)
2. september 2009.a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Mõista kostjatelt NA ja NA hageja Aktsiaselts Eesti Krediidipank kasuks solidaarselt välja väikelaenulepingust nr 20507 tulenev põhivõlgnevus 49 729,79 krooni (nelikümmend üheksa tuhat seitsesada kakskümmend üheksa krooni ja 79 senti), intress 4 413,14 krooni (neli tuhat nelisada kolmteist krooni ja 14 senti) ja viivis ajavahemiku
5. jaanuar 2008.a kuni
6. märts 2009.a eest 15 461,24 krooni (viisteist tuhat nelisada kuuskümmend üks krooni ja 24 senti).
7. Mõista kostjalt NA hageja Aktsiaselts Eesti Krediidipank kasuks välja lepingu alusel osutatud teenuste eest 105,86 krooni (ükssada viis krooni ja 86 senti).
8. Mõista kostjalt NA hageja Aktsiaselts Eesti Krediidipank kasuks välja viivis 0,1% põhivõlgnevusest (49 729,79 krooni) päevas alates
9. märtsist 2009.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 1
10. Kostjalt NA käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 alusel sissenõutava summa suurus ei tohi kokku ületada käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni.
11. Jätta rahuldamata hageja nõue 600 krooni suuruse leppetrahvi väljamõistmiseks kostjatelt. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 99% ulatuses kostjate kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt. Edasikaebamise kord Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
12. TsMS § 444 lg 1 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt TsMS § 448 lg-le
13. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 99% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 165 lg-ga 3 vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele 2 2-09-14111 lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist (vt: Riigikohtu 14.01.2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 15). Indrek Parrest kohtunik 3