Obsah (4)

§ 180§ 176§ 136§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-34356 Tsiviilasi OÜG S avaldu

§ 180

lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Võlgnik ei esitanud küll 20 päeva möödumisel pankrotiavaldust, vaid mõned nädalad hiljem, kuid seda ei saa lugeda pahatahtlikuks, kuna võlgniku juhatuse liige on venerahvusest inim E ning seetõttu võtab asjaajamine kauem aega (dokumentide tõlkimine jne). Kokkuvõtvalt ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt kui ei ilmne mingeid täiendavaid andmeid ega asjaolusid, mis ei ole ajutisele haldurile momendil 4 2-09-34356 teada, siis lõppkokkuvõttes ei saa käesoleval hetkel väita, et võlgniku esindaja (juhatuse liige) oleks toime pannud pankrotikuriteo ja teinud juhtimisvigu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse. III Kohtuistung 21.10.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Kohus, hinnates asjas kogunud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Osaühing (edaspidi OÜ) G S juhatuse liige on esitanud 15.07.2009 Harju Maakohtule avalduse OÜ G S pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku kasutuses olnud ruumide rendileping on lõpetatud ja seega puuduvad võlgnikul ruumid, kus tegutseda. Võlgnik on rendivõla katteks võõrandanud kogu oma vara. Võlgnikul on kohustusi kokku 216 107.49 krooni, vara on võlgnikul 45.50 krooni, millega võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 200 000 5 2-09-34356 krooni võrra. Võlgniku omakapital ei vasta äriseadustiku (edaspidi

) § 136 nõuetele, seisuga 07.06.2009 oli võlgniku omakapital – 200 945 krooni. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus paremaks muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on käesolevaks ajaks lõppenud, võlgnikul puudub arvestatav vara ning kohustused ületavad võlgniku vara, siis puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, ajutise pankrotihalduri aruanne, järelepärimiste vastused registritest ja krediidiasutustest, bilanss ja kasumiaruanne seisuga 07.06.2009 – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

§ 180

lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab OÜ juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.

§ 136kohaselt peab OÜ osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.

Võlgnik on kantud äriregistrisse 01.07.2008. Võlgniku omakapital ei vasta seisuga 07.06.2009

§ 136

nõuetele, kuna võlgniku omakapital oli -200 945 krooni.

§ 171

lg 2 p 1 kohaselt peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks täitnud

§ 171lg 2 p 1 tuleneva osanike koosoleku kokkukutsumise kohustust.

Kuna võlgniku juhatuse liige on samaaegselt võlgniku ainuosanik, siis pidi ainuosanik teadlik olema võlgniku omakapitali nõuetele mittevastavusest. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, kas võlgniku osanik on tarvitusele võtnud

§ 176

nimetatud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Olenemata sellest, kas võlgniku osanik on otsustanud

§ 176tulenevate abinõude tarvituselevõtmise, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 36 ja

§ 180

lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 07.06.2009 – 200 945 krooni, siis järelikult läks võlgniku omakapital vastuollu

§ 136nõuetega 2009.

a esimesel poolel. Sellest tulenevalt oleks pidanud võlgniku juhatus esitama pankrotiavalduse esitama kohtule juba

1. a algul, kuid pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 15.07.
2. Juhatuse liime poolt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu ka tähtaegse pankrotiavalduse tähtaegse esitamata jätmise tõttu on suurenenud ettevõtte kohustused, siis on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks klientide arvu drastilisest vähenemisest tingitud tulubaasi katastroofiline alanemine ning kulude vähendamise ebaõnnestumine tingituna rendileandja soovimatusest renditasu vähendada. Võlgniku esindaja ütluste kohaselt puudusid võlgnikul endal vajalikud ruumid, mistõttu tuli need rentida kolmandatelt isikutelt. Võlgnikul õnnestus leida sobivad ruumid grillbaariks Tallinnas, XXX , mille renditasu oli 30 000 krooni ning kommunaalkulud 15 000 krooni kuus. Võlgniku juhatuse liige leiab, et võlgniku tegevuse algperioodi kahjum oli seletatav ettevõtte käivitamisega ning klientide arvu põhjal oli põhjust arvata, et tegevuse jätkamisel majandustulemused paranevad ja suudetakse klientuuri juurde võita. 6 2-09-34356 Majanduskliima üldine halvenemine aga kahandas klientuuri. Poole tegutsemisaasta jooksul sai selgeks, et kujunenud olukorras, kus klientuur ja seega ka käive on suurenemise asemel hoopis poole võrra langenud, ei suuda võlgnik jätkusuutlikult edasi majandada, hoolimata seejuures ka võlgniku omaniku poolsetest täiendavatest investeeringutest (ca 130 000 krooni ulatuses). Samuti jooksid liiva läbirääkimised rendileandjaga rendimaksete vähendamiseks, misjärel rendileping hoopis lõpetati. Kohus leiab, et võlgniku põhjendused maksejõuetuse põhjuste kohta ei ole õiged. Võlgnik on alustanud majandustegevust
3. a augustis, s.o majanduslanguse olukorras. Nimetatust tulenevalt oleks pidanud võlgniku juhatus majanduslikku olukorda äriühingu tegevuse planeerimisel arvestama, kuid asjaolu, et võlgnik ei suutnud ca poole aastase tegevuse järel täita oma kohustusi ja muutus maksejõuetuks, näitab, et võlgniku tegevus ei ole nõuetekohaselt planeeritud. Samuti ei ole võlgniku juhatus pidanud arvestust äriühingu kulude üle, mida näitab asjaolu, et võlgniku kulud ületasid oluliselt võlgniku tulusid, mille tulemusel võlgnik muutus maksejõuetuks. Võlgniku juhatuse seisukoht, et kulude vähendamine ei õnnestunud, kuna rendileandja ei nõustunud vähendama renti, ei ole õige, kuna võlgniku juhatus pidi arvestama rendilepingust tulenevate kohustustega ja tal puudus alus arvata, et rendileandja peab rendi suurust vähendama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuks muutumise ja pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu on võlgnik muutunud rahatuks, mistõttu võlausaldajate nõudeid ei ole võimalik rahuldada, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Puuduvad andmed vara tagasivõitmise ja –nõudmise kohta. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on teavitanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Teised võlausaldajad, võlgnik ja muud isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti maksnud. Kohus leiab, et kuna osaühingul G S puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜG S pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 7