3-09-1426/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. november 2009, Jõhvi 3-09-1426 A. L kaebus Viru Vangla 18.03.2009 käskkirja nr. 6-3/647-D tühistamiseks
2. oktoober 2009 A. L ja Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon 1.Jätta A. L kaebus täies ulatuses rahuldamata 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 18.03.2009 andis Viru Vangla direktor käskkirja nr. 6.3/647-D (tl. 21), millega karistas kinnipeetav A. L vangistusseaduse § 67 p 1 ja § 46 lg 1 ning Viru Vangla kodukorra punktide 8.1.1 ja 4.6 sätestatud nõude rikkumise eest ühe pikaajalise kokkusaamise keeluga. Käskkirjas märgiti, et 24.02.2009 kella 8.30 paiku S8-9 eluosakonna kambrist 8210 väljudes ei kandnud A. L riietusel nimesilti ja keeldus täitmast vanglaametniku korraldust see kaela panna. 12.06.2009 koostatud vaideotsusega (tl. 4) jäeti A. L vaie (tl. 29) käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. 02.07.2009 esitas A. L Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajja kaudu kaebuse (tl. 2) ning palus, et käskkiri tema karistamise kohta tühistataks. Kaebaja märkis, et tema pole korda rikkunud ega seletuskirjast keeldunud. Viru Vangla kirjalikus vastustes (tl. 20) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ja leiti, et distsiplinaarkaristus on kaebajale määratud õiguspäraselt. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja taotluste juurde. A. L väitis, et tema karistamine oli ajendatud isiklikust vihast, kuna valvur ajas ta segamini teda ähvardanud isikuga. Jaanika Kõrgmaa leidis, et vanglaametnikul puudub põhjus kinnipeetavate vastu isikliku viha pidamiseks ja lisas, et pole ähvardustest kuulnud. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetava kohustus kanda riietusel nimesilti sisaldub vangistusseaduse § 46 lg
3. Täpsemalt on see reguleeritud Viru Vangla kodukorra punktis 4.6, kus on kehtestatud, et väljaspool talle määratud 1 1 elukambrit viibides peab kinnipeetav kandma kaelas nähtavalt ning loetavalt vangla poolt talle väljastatud kahepoolset nimesilti. Vangistusseaduse § 67 lg 1 ja Viru Vangla kodukorra punkt 8.1.1 panevad kinnipeetavale kohustuse täita vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja ja kodukorda ning alluda vanglaametnike- ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest (tl. 23-28) nähtuvalt on menetluse A. L rikkumise kohta põhjustanud vanemvalvur Piret Arge poolt 24.02.2009 koostatud ettekanne (tl. 24). Kinnipeetavat on teavitatud selle algatamisest (tl. 25), ta on saanud anda selgitusi (tl. 26) ning menetluse läbi viinud vanglaametnik on esilekerkinud vastuolud üle kontrollinud (tl. 27). Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud (tl. 23), karistus on määratud seaduses ettenähtud tähtaegade piires ja selleks pädeva ametiisiku poolt ning selle kohta on vormistatud asjakohaseid põhjendusi sisaldav käskkiri, kus põhjendatakse muuhulgas ka karistuse valikut. Vangistusseaduse § 63 lg 1 p 1 kohaselt on pikaajalise kokkusaamise keelamine üks leebematest kinnipeetavatele kohaldatavatest võimalikest karistustest. Seega on A. L distsiplinaarkorras karistamisel järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg 1, 2, 3, 4 ja 4’ kehtestatud nõudeid ja talle määratud karistus pole maksimaalne võimalik. Halduskohtul puudub vähimgi põhjus mitte uskuda vanglaametniku ettekannet ja menetlejale antud kinnitusi. Kaebaja enda väited menetluse algatamisest teadasaamise aja (tl. (tl. 29) ja isikute segiajamisest tingitud isikliku vihavaenu (tl. 44) kohta on aga kas lausa valed või ebausutavad ning viitavad ilmselgelt vastutusest vabanemise soovile. Eeltoodust tulenevalt jääb A. L kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata. Kuna Viru Vangla esindaja menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente ei esitanud (tl. 45), jääb kaebuse esitamisel tasutud 250 krooni suurune riigilõiv (tl. 10) ja muud poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2