lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-09-49510 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summa 500 /viissada/ krooni KÜ Rakvere Laada 4 pangaarvele 4278646643206 Krediidipank, märkides “Tsiviilasi nr 2-09-49510, riigilõivu osaline tagastamine“. Edasikaebe kord Vastavalt poolte kokkuleppele on pooled
lg 4 tulenevalt loobunud käesolevale kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamisest, mistõttu määrus jõustub selle kättesaamisest alates. Määrus riigilõivu osalise tagastuse osas saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele (Lai tn 11/13, 51005 Tartu). Määruse aluseks olevad asjaolud ja põhjendus. 01.10.2009 esitas KÜ Rakvere Laada 4 Viru Maakohtule hagi U S`i vastu eluasemekulude võlgnevuse ja kõrvalnõuete hüvitamiseks kokku summas 3553.67 krooni, millest hageja väitel põhivõlgnevuse moodustasid kaks 2009.a. ühistu poolt kostjale tasumiseks esitatud ja kostja poolt tasumata eluasemekulude arvet (arve nr 29402 ja arve nr 29462). Kohtumenetluse käik Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja oma vastuses hagile soovis asja lahendamist kohtuistungil, teatades, et tal on hagile vastuväiteid ja ka vastunõudeid, mida vastuses ei täpsustatud. Kompromissi võimalus selguvat kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus otstarbekaks asja läbivaatamist kohtuistungil. Eelistungil 10.11.2009 väitis kostja, et ta on hagis nõutud arved tasunud. 2 Kohus tegi pooltele ettepaneku kontrollida kostja poolt väidetavalt toimunud arvete maksmist ning võimaluse korral sõlmida poolte vahel asja lahendamiseks kompromiss. 23.11.2009 teatas hageja kohtule kirjalikult, et kostja on kohtumenetluse ajal mõlema arve järgi esinenud põhivõlgnevuse täielikult tasunud, samas on kostja keeldunud tasumast hageja esitatud kõrvalnõudeid. Kostja teatas kohtule 01.12.2009 esitatud avalduses, et ta ei nõustu hageja esitatud kõrvalnõuetega, s.o. läbi OÜ CassaDatum ja OÜ Interbüroo võlgade sissenõudmise kulude hüvitamisega (seoses ühistu poolt vastavate otsuste puudumisega) ja soovib jätakata asja arutamist kohtuistungil. 09.12.2009 kohtuistungil esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu, mille kohaselt hageja nõudeks jääb kostja vastu menetluskuludest kokku summa 600 krooni hüvitamine, s.o. ½ osa hagi esitamisel tasutud riigilõivust, 24 krooni kinnistusraamatust väljavõtte saamisel tasutud riigilõiv ning ülejäänud osas osaliselt hagiavalduse koostamise tasu. Hagi esitamisel tasutud riigilõivust (1000 krooni) soovib hageja vastavalt
Pooled paluvad kompromiss kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetluse asjas lõpetada, kinnitades, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Samuti on pooled kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamisest. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-49510 materjalidest nähtub, et hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud 29.09.2009 maksekorralduse nr.29215 alusel riigilõivu vastavalt hagihinnale rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 summas 1000 krooni. 3
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa suuruse – 500 krooni. Kompromissi sõlmimisel on pooled kokku leppinud
Määruse tegemisel tugines kohus
lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 10. detsembril 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.