sätteid, mille kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18 – aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18 – aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.
lg.1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab.
Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui tühine tehing vastab mõne teise tehingu tunnustele, mis ei ole tühine, kehtib viimane, kui võib eeldada, et pooled oleksid teinud sellise tehingu, kui nad oleksid teadnud algselt soovitud tehingu tühisusest. Kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust (kinnitamine). Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled. Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.
Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool 6 teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kui
lg.2 p.2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse §94 lg.1 sätestatud suuruses.
Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Kui ehitise puuduse on põhjustanud eesmärgipäraselt ehitise valmistamiseks kasutatud toorme või materjali puudused, on selle toorme või materjali puudustest tuleneva nõude aegumistähtaeg viis aastat.
lg.1 – 3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat.
kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 7 Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Aktiva Finants hagi piiratud teovõimega isiku, V.B.´i (isikukood: xxx) vastu on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsi Elisa Eesti ja V.B.´i (isikukood: xxx) nimelt sõlmitud liitumisleping on tühine, kuna V.B. (isikukood: xxx) ei ole isiklikult nimetatud lepingut sõlminud, mis leidis tõendamist ID kaardil oleva allkirja ja liitumislepingul oleva allkirja võrdlemisega kohtuistungil. Kohus luges tõendatuks, et V.B.´il (isikukood: xxx) esineb vaimne alaareng lapseeast, millega kaasnevad ka ilmsed käitumishäired ja kui V.B. (isikukood: xxx) oleks isiklikult ilmunud Aktsiaseltsi Elisa Eesti klienditeenindusse, siis ei oleks klienditeenindajad V.B.´iga (isikukood: xxx) kohe kindlasti mitte mingisugust lepingut sõlminud. Vahetu mulje põhjal kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et V.B. (isikukood: xxx) ei ole võimeline tegema adekvaatseid tahteavaldusi lepingute sõlmimiseks ning ta ei saa aru sõlmitavate lepingute sisust ja tagajärgedest. Sama asjaolu luges kohus tõendatuks Osaühingu Pastian asutamisega V.B.´i (isikukood: xxx) nimel, kus V.B. (isikukood: xxx) ei saanud aru, et teda kasutatakse ära kolmandate kriminaalse taustaga isikute poolt, nende tehtud ebaseaduslike tehingute varjamiseks. Kohus luges tõendatuks, et juhul kui V.B. (isikukood: xxx) olekski sõlminud lepingu isiklikult Aktsiaseltsi Elisa Eesti klienditeeninduses, siis oleks selline tehing tühine, kuna ta oleks olnud vastuolus heade kommetega, kuna V.B.´il (isikukood: xxx) esinevad (vaimsest alaarengust tingitud) käitumishäired on ilmsed, mida on võimeline märkama ükskõik, milline kõrvaline isik omamata selleks mitte mingit ettevalmistust. Peale selle rakendas kohus hagi aegumist V.B.´ile (isikukood: xxx) kohtu poolt määratud eestkostja, S.M., nõudel. Kohus luges tõendatuks, et liitumisleping sõlmiti 06.veebruaril 2004.a. ja viimane arve esitati 18.juunil 2004.a.. kohtu poole pöörduti esmakordselt alles 14.juulil 2008.a. so rohkem, kui neli aastat hiljem. Viimane nõue V.B.´i (isikukood: xxx) vastu aegus 14.juulil 2007.a.. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta hageja, Osaühingu Aktiva Finants, kanda. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.