Obsah (4)

§ 29§ 2§ 30§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-1620 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2009, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allik

§ 29lg 1 p 1 ja p 6).

Notari seadusest tulenev kohustus on tagada õiguskindlus ja seega ka tehingu kehtivus (

§ 2lg 1).

Notari kohustuseks on ametitoimingus osalejate õiguslik nõustamine ning vastavate dokumendiprojektide koostamine (

§ 30lg 1).

Seega sisuliselt tähendab ametitoimingu notariaalkorras tegemine ka kohustust selgitada, kas teostatav tehing toob endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, millisel juhul ja kellele. Selliste selgituste andmata jätmist saab pidada õigusvastaseks teoks. Kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli kaitsenorm ette nähtud, sõltumata sellest, kas ta soovis kahju tekitada või oli selles osas ettevaatamatu (VÕS § 104 lg 2, § 127 lg 2 ja § 1050 lg 1). Notari hoolsuskohustuse sisustamisel saab sellest tulenevalt panna notarile kohustuse selgitada tehingus osalejale tehingu tagajärgi. Selline kohustus on mõistlik. Hageja vande all antud ütluste kohaselt läks ta hommikupoolsel ajal kostja büroosse /…/ kostja luges talle (ostueesõiguse teostamise) avalduse ette, küsis kas see on arusaadav ja kuidas seda müüjale edasi toimetada, hageja palus, et notar selle ise edasi toimetaks. /…/ Hageja sai aru, et tuli notaribüroosse viimasel minutil, kuna tähtaeg oli

1. detsember. /…/ Notaribüroos ei juhtinud keegi hageja tähelepanu sellele, et ta selle avaldusega ise peaks midagi ette võtma, kui seda oleks tehtud, oleks tal olnud võimalus samal päeval avaldus müüjale kätte toimetada. Kostja vande all antud ütluste kohaselt informeeriti teda kella 11-12 paiku kliendist, kes soovib teha ostueesõiguse avaldust, see sai valmis kella 14-15 ajal, kui büroo oli juba suletud. Kostja selgitas hagejale ostueesõiguse avalduse sisu ja tähendust ja edastamise vajadust müüjale, hageja palus edastada avalduse kostjal, kuigi algses projektis seda kirjas ei olnud. Kostja selgitas hagejale, et notariaalkorras edastatavad dokumendid lähevad kõik läbi postiasutuse tähitud kirjana, kostja rääkis sellest, et avaldus peab olema järgmiseks päevaks kohale toimetatud, samas ei olnud teada, kas müüja ja ostja keelduvad omandi üleandmisest sõltumata tähtaja üleminekust. Tähtajast oli kindlasti juttu, sest hageja tuli notaribüroosse ilma aega eelnevalt broneerimata, seda (notariaaltoiminguid väljaspool registreerimata vastuvõtuaega) tehakse äärmuslikel juhtudel. Kostja ei võtnud endale kohustust toimetada avaldus kätte
2. detsembriks. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt oli avalduse edastamisest juttu nii notaribüroo töötajaga kui kostjaga ja sai kokku lepitud, et notar edastab avalduse. Tunnistajal oli hagejaga juttu, et notari poolne avalduse esitamise võimalus on parem variant, arutelu edastamise protseduuri üle tunnistaja 5 ei mäleta. /…/ Notaribüroos juttu ei olnud, et see avaldus jõuab
3. detsember kohale, kohaletoimetamise tähtsusest ei räägitud, tagajärgedest, et kui ei jõua, mingit suulist garantiid ei antud. /…/ Avalduse sisu pandi paika assistendi juures, kaasa arvatud ka kohale toimetamine. Kostja juures enam avalduse teksti ei täiendatud ega muudetud. Kõige usutavamaks pidas kohus tunnistaja T. L. ütlusi, kes töötas vaidlusaluse avalduse tõestamise ajal notaribüroos, kellel on tööalased suhted alates 2006.a notaribürooga lõppenud ja kellel puudub seetõttu ka oletatav isiklik huvi vaidluse lahendamise vastu. Lisaks oskas tunnistaja põhjendada, miks talle vaidlusalune juhtum on eriliselt meelde jäänud: ostueesõiguse teostamise avaldused olid tol ajal spetsiifilised ja tähelepanu nõudvad, kuna tähtaegadest tuli rangelt kinni pidada. Tunnistaja T. L. ütlustega on tõendatud, et tunnistaja üritas hagejale selgeks teha, et ta on asjaga hiljaks jäänud, kuna kahe kuu jooksul tuleb avaldus edastada esialgsele müüjale ja kaks kuud hakkas täis saama, see oli eelviimane või viimane päev. Hageja nõudis visalt ja järjekindlalt avalduse tõestamist. /…/ Tunnistaja selgitas hagejale tähtaja lõppemise probleemi, selles kogu asi seisneski, selgitas hagejale neid ohte, mis sellest tulenesid, et ta nii hilja tuli. Tunnistaja mäletab, et M. K. ei viibinud kogu aeg hagejaga jutuajamise juures. Poolte ja tunnistajate ütlused on notari selgituskohustuse täitmise osas mõneti vastuolulised. M. K. ütlused ei pruugi olla kõige objektiivsemad, kuna tunnistaja sõnul toetas ta hagejat rahaliselt ostueesõiguse kaudu tehingu sooritamisel ja võib olla seetõttu isiklikult huvitatud vaidluse käigust. Lisaks on tunnistaja ütlused avalduse ja selle notariaalses korras edastamise viisi kokkuleppimise kohta vastuolus hageja enda vande all antud ütlustega, et notar luges varem koostatud avalduse ette ja alles siis küsis, kuidas seda edastada. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et pooled arutasid avalduse edastamist pärast avalduse sisu notari poolt ettelugemist. Usutavad on kostja ja tunnistaja T. L. ütlused selle kohta, et hagejale selgitati, et ta on tulnud viimasel minutil. Olukorras, kus hageja tuli notari vastuvõtule end eelnevalt registreerimata ja üks päev enne tähtaja lõppemist, on usutav, et notaribüroos selgitati hagejale, et avaldus tuleb kätte toimetada järgmiseks päevaks ja notariaalne edastamine tähendab tähitud kirjaga edastamist postiasutuse vahendusel. Nimetatud selgitustest pidi mõistliku inimese jaoks piisama, et aru saada asjaolust, et notariaalkorras edastamine ei taga avalduse õigeaegset edastamist adressaatidele. Pooled ei ole väitnud, et kostja kohustus edastama avalduse adressaatidele järgmiseks päevaks. Kohus asus seisukohale, et notar tegutses oma ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust järgides. Notaril puudus võimalus keelduda tõestamistoimingu ja avalduse notariaalkorras edastamise toimingu tegemisest, kuna taotletavate toimingute eesmärgid ei olnud vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või ilmselt lubamatud ja ebaausad, samuti puudus notaril täiendav võimalus tagada avalduse edastamine postiasutuse poolt tähtaja jooksul adressaatidele. Notar täitis oma notariaadimäärustikust tulenevad kohustused ja kostja tegevus ei olnud õigusvastane. Hageja nõuded kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks ei ole

§ 14lg 1 alusel põhjendatud.

Kuivõrd kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest, puudub vajadus analüüsida poolte väiteid seoses hageja viivisenõudega, kostja vastutust välistavate asjaolude olemasolu ja süü küsimust. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud nii menetlusõiguse normi kui ka valesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus ei saanud ilma nõuet analüüsimata jätta rahuldamata notaritasu tagastamise nõuet. Kuna notar oli tahteavalduse edastamise eest ka tasu võtnud ja enda väite kohaselt veendunud, et ta ei esita tahteavaldust seadusest tuleneva tähtaja sees, siis tasu võtmine mittevajaliku notariaaltoimingu eest oleks äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus

§-ga 1. 6 Kohtu poolt kohaldatud

§ 2

tulenev notari kohustus tagada oma ametitoiminguga õiguskindlust ja seega ka tehingu kehtivust tähendab seda, et need ametitoimingud, mis ei ole tehingu tõestamised, kuid on suunatud isiku õiguse maksmapanemisele, peavad ka olema kehtivad, tehtud seadusest tulenevaid tingimusi, muuhulgas tähtaegu järgides. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, väljaspool tähtaega tehtud toiming ei oma mingisugust õiguslikku tähendust. Kohus on õigesti leidnud, et notar ei võtnud endale kohustust toiming teha konkreetse tähtaja jooksul. See aga ei tähenda, et notar saaks seadusega kehtestatud tähtaegu jätta tähelepanuta või neid järgida valikuliselt. Notar ei võtnud endale kohustust dokumenti kätte toimetada, vaid pidi kehtiva regulatsiooni kohaselt andma tahteavalduse postiasutusele edasitoimetamiseks. Seda kohustust pidi notar täitma parima hoolsusega. Notaril puudus seadusest tulenev takistus keelduda tahteavalduse edastamisest, kui ta teadis tahteavalduse edastamise enda ajalist kestvust ja talle oli algusest peale selge, et tahteavaldus ei jõua vajalikuks tähtajaks kohale. Notar oleks saanud toimingust keeldumisel tugineda sellele, et notariaaltoimingul (avalduse edastamisel) ei ole õiguslikku tagajärge, see ei jõua tähtaegselt adressaadini ning tegemist on õigustlõpetava tähtajaga. Ebaaus on jätta isikule muljet, et soovitud notariaalne toiming sooritatakse parimal võimalikul viisil selle tagajärje saavutamiseks, mida isik soovib, jättes samas toimingu parimal võimalikul viisil tegemata. Sellega jäi isik ilma võimalusest keelduda soovitud notariaaltoimingust ja püüda saavutada tagajärg ilma notari abita. Hageja vande all antud seletusest nähtub, et adressaadi elukoht oli talle teada. Ta käis pidevalt sinna ära viimas neid kirju, mis tulid Xxxxxxx xxx xx registreeritud K. R. abikaasa firmadele. Adressaat elas tunnistaja M. K. elukohast üks maja edasi. Teel tööle N. P. jäi see maja teele ette. Nimetatud asjaoludest võib teha järelduse, et takistavad asjaolud tahteavaldus hagejal endal kohale toimetada puudusid. Notar pidi üheselt selgitama, et hageja ise peab viima tahteavalduse müüjale kätte, et notar ei tee seda, et avalduse kättetoimetamise risk on ainult hagejal ja mitte kellelgi teisel. Notar pidi vältima igal juhul ka sellist selgitus, et hageja viib tahteavalduse müüjale ja tema, notar, samaaegselt ka viib. Selliselt “lahustub” hageja vajalik kohustus notari poolt võetud kohustuse sees ja hageja jääbki lootma vaid notari poolt lubatud toimingule. Siinsel juhul olid hageja ja notar omavahel kokku leppinud selles, et tahteavalduse edastamine on ka notariaaltoiming ning hageja tasus selle kokkuleppe täitmiseks notaritasu. Hageja eitab jätkuvalt, et notar soovitas tal endal ka toiming teha (üheaegselt notariga) või ka ainult endal ja notar ei tee seda. Kohus luges tuvastatuks, et notar oli võtnud endale kohustuseks hageja tahteavaldus edastada notariaalkorras ja selle üle ei ole vaidlust. 23.12.2004 oli neljapäevane päev ja sellele järgnev tööpäev oli reede 24. detsember. Kostja poolt esmaspäeval 27. detsembril postiasutusele üle antud tahteavaldus oli tegelikult üle antud mitte järgmisel, vaid ülejärgmisel tööpäeval ja ühtlasi neljandal päeval pärast hagejale lubatud toimingu tegemise päeva. Kostjal oli reaalne võimalus alustada oma ametitoimingutega juba 23.12.2004 teisel poolel. Kohus on teinud väära järelduse, et kuna seadusest ei tulenenud notarile tähtaega avalduse edastamiseks sideasutusele, siis notari poolt selle edastamist 27.12.2004 saab lugeda mõistlikuks ja notar täitis oma kohustuse. Notar ei käitunud mõistlikult ega vastavalt

§ 29ja § 2 lg 1 koostoimele.

Notaril puudus objektiivne takistus anda hageja tahteavaldus sideasutusele üle nii 23.detsembri päeva teisel poolel kui ka

1. detsembri tööpäeva jooksul. Kriitiliselt tuleb suhtuda kostja väidetesse, et enne avalduse üleandmist postiasutusele tuli see registreerida büroo registris ja töötaja oli juba töölt lahkunud jms. Igasugune töökorralduslik asjaolu oli kostja isiklikule riskile rajatud samavõrd nagu ka järgmise päeva võtmine puhkepäevaks. AS Eest Post vastus hageja päringule, mille kohaselt ei 23.12.2004 õhtul ega ka 24.12.2004 hommikul sideasutusele üle antud tähtsaadetise kättetoimetamise katse ei oleks olnud võimalik 24.12.2004, ei tõenda mitte kuidagi notari poolt ametikohustuse seadusekohast täitmist. Nagu kohtuotsusega on tuvastamist leidnud, oli notari poolt
2. detsembril sideasutusele üle antud 7 tahteavaldus jõudnud
3. detsembril Nõmme postkontorisse ja samal päeval tehti ka väljastuskatse. Seega on tuvastatud, et sideasutusele üle antud saadetist oli võimalik adressaadile üle anda järgmisel tööpäeval. Seega on õige järeldada, et nii 23.12.2004 kui ka 24.12.2004 sideasutusele üle antud saadetist oli võimalik üle anda adressaadile 27.12.
4. Notari poolt 24.12.2004 kuupäeva pidamine puhkepäevaks ei saa tuua kaasa kahjulikku tagajärge isikule, kes tarbib avalik-õiguslikku teenust. Sel päeval mittetöötamine on notari enda risk ja see ei vabasta teda ametitoimingute kohase täitmise kohustusest. Kohtu soostumine kostja seisukohaga ei ole seadusega kooskõlas. Kostja ei täitnud hoolsuskohustust, ta ei selgitanud välja, millal lõpeb avalduse esitamise 2-kuuline tähtaeg ega kandnud tõestatud kirjaliku tahteavalduse selgituste ossa mitte ühtegi selgitust, millele ta vastuväidetena tugineb. Notari ametitoimingute juurde kuuluv selgitamiskohustus on täidetud siis, kui need selgitused on taasesitatavas vormis ka toimingu dokumendis olemas. Notari seletus vande all on menetluslikult küll tõend, kuid ebausaldusväärne. Usaldusväärse tõendi loomine oli siin lausa notari kohustus ja selle tegemata jätmine, s.o kirjaliku hoiatuse kirjutamata jätmine avalduse selgitustesse on ka sisuline etteheide notari hoolsusele. Nii tunnistaja T. L. ütluste kui ka kostja hoolsuskohustuse hindamisel pidi kohus kohaldama TsÜS § 134, 135 ja 136, kuid jättis kohaldamata. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hagejale teatati müügilepingust 24.10.
5. Hageja ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkas seega kulgema 25.10.2004 ja seadusest tulenev 2-kuuline tähtaeg lõppes 25.12.
6. Kuna tegemist oli puhkepäevaga, oli tegelikuks tähtaja lõppkuupäevaks esimene tööpäev 27.12.
7. See oli viimane päev, mil ostueesõiguse teostamise avalduse üleandmine müüjale oleks toonud kaasa hageja õiguse tegeliku realiseerumise. Kostja andis aga sel kuupäeval avalduse alles sideasutusele edasi toimetamiseks teadmata, millal adressaat tegelikult teate kätte saab. Hagejal on ka tekkinud nõudeõigus viivitusintressile hagis toodud suuruses. Viivise saab välja mõista kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas, sealt edasi protsendina vastavalt VÕS § 113 lg-le
8. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub hagi rahuldamata jätmise põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et apellandi käsitlus kuudega määratud tähtajast ei ole kooskõlas seadusega. Kui hagejale teatati müügilepingust 24.10.2004, siis hakkas ostueesõiguse teostamiseks ettenähtud kahekuuline tähtaeg kulgema 25.10.2004 ja lõppes seega 24.12.2004, mitte 25.12.2004, nagu apellant ekslikult märgib. Sellest tulenevalt oli avalduse esitamise viimaseks päevaks 24.12.
9. Maakohus on selle asjaolu tuvastanud õigesti. Eeltoodud põhjustel ei mõjuta maakohtu otsuse õigsust apellandi väide, et avalduse kohesel postitamisel oleks saadetist olnud võimalik adressaadile üle anda 27.12.
10. Selleks päevaks oli vastav tähtaeg möödunud. Ka juhul, kui ostueesõiguse teostamise avaldus oleks sellel päeval üle antud, ei oleks see taganud hageja õiguste realiseerumist, nagu väidab apellant. Seetõttu ei ole asja materjaliga kooskõlas ka väide, et kostja ei täitnud hoolduskohustust, kuna ei selgitanud välja, millal lõpeb avalduse esitamise kahekuuline tähtaeg. Eeltoodust nähtuvalt ei ole asjakohane apellandi etteheide, et maakohus ei kohaldanud tunnistaja T. L. ütluste ja kostja hoolsuskohustuse hindamisel TsÜS §§ 134, 135 ja 136, kuigi oleks pidanud seda tegema. 8 Asjaolu, et kostja kui notar ei kandnud tõestatud kirjaliku tahteavalduse selgituste ossa neid väiteid, millele ta kohtumenetluses tugineb, ei võta talt õigust kohtumenetluses oma vastuväiteid tõendada. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama üldjuhul neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, s.h võib tõendiks olla tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et notar kannab avalduse õigeaegse esitamise riski põhjusel, et notaribüroo oli 24.12.2004 suletud. Notar ei astu notariaalakti tõestamisega tehinguosalise asemele tehingupoolte omavahelises suhtes ning talle ei kandu üle seadusest või tehingust tulenevad tehinguosalise võlaõiguslikud riskid. Kohtule esitatud tõendid ei võimaldanud kohtul nõustuda hagejaga ega teha järeldust, nagu oleks notar võtnud endale kohustuse toimetada avaldus adressaadini kindlaks kuupäevaks, s.o seadusest tuleneva tähtaja jooksul. Maakohtu hinnang, et hageja avaldust ei olnud objektiivselt võimalik notariaalkorras edastada 24.12.2004, on kooskõlas esitatud tõenditega. Kohtul ei olnud põhjust kahelda AS-i Eesti Post selgituses (tl 94), mille kohaselt postisaadetise üleandmisel 23.12.2004 õhtul või 24.12.2004 hommikul ei oleks kummalgi juhul saadud seda kätte toimetada (teha kättetoimetamiseks esimest katset) 24.12.
11. Seda veendumust kinnitab ka asjaolu, et esimesele jõulupühale vahetult eelnenud tööpäev, s.o 24.12., oli 2004.a (kui see ei olnud veel riigipüha) seaduse kohaselt kolme tunni võrra lühendatud. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusõiguse norme. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu ning sellele tugineva järeldusega, et hageja oli teadlik, et ta tuli notari juurde nn viimasel minutil (päev enne tähtaja lõppemist) ning et kostja ei võtnud omale kohustust toimetada avaldus adressaatidele kätte 24.12.
12. Asjas on tõendatud, et hageja pidi aru saama, et notariaalne edastamine tähendab tähitud kirjaga edastamist postiasutuse vahendusel. Asjas esitatud tõendite, s.h hageja seletuse, kohaselt ei olnud algselt koostatud avalduses selle edastamist reguleeritud ning soovi, et seda teeks notar, avaldas hageja vestluse käigus. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 9