← Eesti

3-09-458/22

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 09.november 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-458 Haldusasi Hooneühistu Ja

) kohaselt jäätmevaldaja. Kaebaja eeltooduga ei nõustu.

§ 69

lg 2 sätestab, et jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Tuginedes eelnimetatud õigusnormile väidab kaebaja, et jäätmevaldajaks ei saa olla hooneühistu, sest hooneühistus ei toimu elu- ja äritegevust, aga samuti ei tegelda seal toidu valmistamisega, mistõttu on välistatud ka roiskumise ja ebameeldiva lõhna tekkimine. Kaebaja väitel ei kogunenud

  1. aastal HÜ Jagur prügikonteinerisse üldse olmeprügi, kuid kaebaja maksis neli korda AS-le Jõgeva Elamu tühisõidu eest. Tapa Vallavalitsus ei ole arvestanud asjaoluga, et
  2. aasta jooksul ei ole kaebajal tekkinud olmejäätmeid ja teenust osutavale ettevõttele on tasutud tühisõitude eest. Tapa Vallavalitsus on oma seisukoha kujundamisel lähtunud asjaolust, et Rooba tänava garaažide vahetus läheduses on suur ebaseaduslik prügiladestuskoht ning vastustaja on sellest järeldanud, et kaebajal tekivad jäätmed ja neid ei käidelda nõuetekohaselt. Kaebaja sellega ei nõustu, kuna ei ole võimalik tuvastada, et HÜ Jagur liikmed oleksid viinud prügi ebaseaduslikku prügiladestuskohta. Prügimäel on valdavas osas ohtlikud jäätmed, ehitusjäätmed, kodumasinad, jms. Piirkonnas paikneb hulgaliselt ka teisi garaaže ja ühegi garaaži juures, v.a HÜ Jagur, ei ole olmeprügi konteinerit. Seega on vallavalitsus kohelnud kaebajat ebavõrdselt võrreldes teiste garaažiomanikega ja eiranud Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 12 sätestatut. 18.06.2009 toimunud kohtuistungil, mis oli määratud kaebuse eseme täpsustamiseks ja kaebusega kohtusse pöördumise tähtaegsuse küsimuses, teatas kaebuse esitaja esindaja, et ta ei vaidlusta Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldust nr 1266 „Hooneühistu Jagur korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks loa mitteandmine. Loa andmine jäätmemahuti harvemaks tühjendamiseks“, vaid vaidlustab Tapa Vallavalitsuse 31.01.2009 kirja nr 9.3.3/08/5999, millega keelduti andmast kaebajale luba korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Samuti märkis kaebaja esindaja, et esimese taotluse Tapa Vallavalitsusele esitas ta 10.04.2008, millele vastas vastustaja 16.04.2008 korraldusega nr
  3. 30.12.2008 esitas kaebaja uue taotluse ajavahemiku kohta 01.01.2009 kuni 31.12.
  4. Kuna asi lahendatakse kirjalikus menetluses, siis kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid kuni 26.10.
  5. Nimetatud kuupäeval esitas kaebaja selgituse, milles ta ei nõustu Tapa Vallavalitsuse 10.07.2009 kirjas nr 19.3-8/2817 toodud seisukohtadega ja kinnitas veelkordselt, et ta ei ole vaidlustanud Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldust nr 1266, millega ei antud talle nõusolekut korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Kaebaja on seisukohal, et kui esitatakse taotlus konkreetse ajavahemiku kohta (antud juhul 01.02.2008 kuni 01.02.2009), siis see kas rahuldatakse või ei rahuldata. Vastustaja 16.04.2008 korralduses nr 1266 ei ole märgitud, et see kehtiks ajatult. Käesoleva aja seisuga kehtiva jäätmeveo korraldusega on kaasatud kõik Tapa linna individuaalmajad, garaažiühistud ja 2

(7)3-09-458 suvilad. Vaatamata sellele, et kaebaja käitles jäätmeid keskkonnasõbralikult, hakkas ta pärast Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korralduse nr 1266 saamist käitlema oma prügi Tapa Vallavalitsuse vastava määruse kohaselt. Kaebaja muretses prügikonteineri, sai prügikäitlejalt konteineri tühjendamise graafiku (kuus korda aastas) ja asus garaažiboksidest olmeprügi korjama. Sellist prügi, mida koguda olmeprügi konteinerisse, ei leidunud, küll aga leidus ohtlikke jäätmeid (akud, vanad värvipurgid, tühjad õlikanistrid, jms), mis viidi ohtlike jäätmete vastuvõtu punkti. Vaatamata prügikäitlejale edastatud teadetele, et prügikonteiner on tühi, saadeti ikkagi prügiauto ja arved tühisõitude kohta.
  1. aasta jooksul ei kogunenud HÜ-l Jagur ühtegi konteineritäit olmeprügi ja ta maksis teenuse eest, mida hooneühistu ei vajanud. Kui
  2. aasta detsembrikuus sai kaebaja jäätmekäitlejalt konteineri tühjendamise graafiku
  3. aastaks, milles oli ette nähtud konteineri tühjendus kuus korda, siis tegi kaebaja Tapa Vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse tähtajaga 01.01.2009 kuni 31.12.
  4. HÜ Jagur liikmed veendusid, et olmeprügi garaažides ei teki sellises koguses, et seda oleks vaja konteinerite viisi välja vedada (väike kogus, mis tekib, käideldakse hooneühistu põhikirjas toodud korras). HÜ Jagur põhikirja p 32 kohaselt on ühistu liige kohustatud korras hoidma oma garaažiboksi ja selle ümbruse, täitma tuleohutuse, tööohutuse, keskkonnakaitse, jäätmekäitluse ja muid kehtivaid eeskirju ja nõudeid. Õlid, määrdeained, akud, rehvid ja muud säärased jäätmed üle andma vastuvõtukohtadesse, muud jäätmed elukoha jäätmekogumise konteinerisse. Kaebaja märgib, et HÜ Jagur 20-st liikmest on 12 pensioniealised inimesed ja nad ei ole aktiivsed auto ja garaaži kasutajad. Garaaži kasutamine piirdub aeg-ajalt oma varanduse ülevaatamisega. Ühtlasi märgib kaebaja, et ta hoiab oma ümbruse korras, niidab muru, värvib uksi, jne. Kaebaja on nõus Tapa Vallavalitsuse seisukohaga võrdse kohtlemise osas, kuid märgib, et kõneallolevate garaažide piirkonnas on garaaže, mis on lõpuni välja ehitamata ja registreerimata ja neil ei ole prügikonteinerit, hoonete ümbrused on niitmata ja võsastunud ja prügihunnik seisab seal aastaid ja sinna tassitakse juurde pidevalt ohtlikke jäätmed. Vald ei ole suuteline sellist korralagedust likvideerima. Tapa Vallavalitsuse seletusest kaebuse kohta nähtub, et HÜ Jagur esitas 14.04.2008 Tapa Vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Selle taotluse kohta andis vastustaja hinnangu oma 16.04.2008 korralduses nr
  5. Nimetatud korraldusega ei antud HÜ-le Jagur nõusolekut korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise alused on määratud Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 määruse nr 43 „Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmete rakendamise juhend“ § 7 lg-s
  6. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks võib olmejäätmete valdaja lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuse esinemisel:
  7. jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda
  8. jäätmevaldaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma segaolmejäätmete nõuetekohase käitluse
  9. olmejäätmete valdajal on jäätmeluba või saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba
  10. jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu ajutiselt takistatud Kaebaja poolt esitatud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluses oli märgitud, et HÜ-s Jagur garažeeritakse autosid ja seega toimub seal inimtegevus. Vastustaja märgib, et 60 meetri kaugusel HÜ Jagur garaažidest asub ebaseaduslik prügiladestuskoht (sh toidujäätmed), millest võib teha järelduse, et HÜ Jagur ei soovi ega suuda ise keskkonnaohutult segaolmejäätmete ja ohtlike jäätmete nõuetekohast käitlust korraldada. Lähtudes Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 määruse nr 43 § 7 lg-st 6 ei olnud Tapa Vallavalitsusel alust vabastada HÜ-t Jagur korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldusega nr 1266 anti HÜ-le Jagur võimalus jäätmemahuti tühjendamiseks kuus korda aastas, mis erineb üldisest korrast. Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 3
(7)3-09-458 määruse nr 42 „Tapa valla jäätmehoolduseeskiri“ § 6 lg-st 3 tulenevalt peab segunenud olmejäätmete mahuteid tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. Eeltoodud nõue kehtib kõikidele jäätmevaldajatele, sh ka hooneühistutele (garaažidele). Erandliku võimaluse annab Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 määruse nr 43 lisa 1 p 3, mida saab Tapa Vallavalitsus rakendada kaalutlusotsuse alusel. Otsustuse langetamisel lähtus Tapa Vallavalitsus eelpooltoodud asjaoludest, teistest samalaadsetest juhtumistest ja võrdse kohtlemise printsiibist. Ka teistel Tapa valla territooriumil tegutsevatel samalaadsetel hooneühistutel on kohustus jäätmemahutite tühjendamiseks mitte harvem kui üks kord kuus. Vastustaja märgib, et Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korralduse nr 1266 peale ei ole kaebaja esitanud vallavalitsusele vaiet ega kaebust halduskohtule. 30.12.2008 esitas HÜ Jagur vallavalitsusele uue taotluse, mille p-s 2 taotles uuesti korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist alates 01.01.2009 kuni 31.12.2009 ja p-s 4 harvemat kogumiskonteineri tühjendamist, kui on sätestatud Tapa Vallavolikogu määruse „Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“ lisas
  1. Soovitav tühjendussagedus on 0 korda aastas. Sisuliselt tähendab see korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, kuna anda leevendust tühjendussagedusega 0 korda aastas ei ole võimalik. Tapa Vallavolikogu 11.04.2007 määruse nr 43 § 7 lg 1 sätestab, et Tapa vallas korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Tapa Vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. Sama paragrahvi lg 2 p 5 kohaselt peab jäätmevaldaja esitama sellekohase avalduse üks kord aastas. See säte on määruses kehtestatud selleks, et kohustada vallavalitsuse poolt mitteliitunuks loetud jäätmevaldajaid esitama taotlust kord aastas. Seega nõusolekut mitteliitunuks lugemiseks ei saa anda pikemaks perioodiks kui üks aasta. Järelikult peavad jäätmevaldajad, kellele on erandkorras rakendatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist, esitama igal aastal vallavalitsusele uued avaldused. Korduvaid avaldusi ei pea esitama jäätmevaldajad, kellele on antud luba jäätmemahuti harvemaks tühjendamiseks. HÜ Jagur territooriumil jäätmekäitluse korraldamise kohta kehtib ja kehtis ka teise taotluse esitamise ajal Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldus nr 1266, millega oli keeldutud andmast nõusolekut mitteliitumiseks korraldatud jäätmeveoga ja antud luba jäätmemahuti harvemaks tühjendamiseks. Taotluses toodud põhjendused ja tegelikud olud ei andnud alust vallavalitsuse seisukoha muutmiseks. Võrreldes 16.04.2008 korralduse nr 1266 väljaandmise aja seisuga ei olnud vallavalitsusele teadaolevalt toimunud HÜ-s Jagur tegevuses mingeid olulisi muudatusi, mis oleks pidanud tingima mõned kuud varem välja antud korralduse ümbervaatamist. Seda HÜ Jagur oma taotluses ka ei soovinud ja järelikult ei olnud vallavalitsusel mingit alust uue haldusakti väljaandmiseks ja nõusoleku andmiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Vallavalitsus vastas HÜ Jagur taotlusele asjaolusid selgitava 31.01.2009 kirjaga nr 9.3.3/08/
  2. Kaebaja arvates ei ole ta jäätmeseaduse mõistes ei ole ta jäätmevaldaja, kuna hooneühistus elu- ja äritegevust ei toimu, sest seal lihtsalt hoitakse autosid. Vastustaja viitab

§-le 9, mille kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.

§ 69

lg-s 2 on märgitud, et jäätmevaldajaks on ka korteriühistu ning selle puudumisel selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Hooneühistuseaduse (edaspidi HÜS) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel. Hooneühistutes autode hoidmine, hooldamine ja ruumide kasutamine panipaikadena on elutegevused, mille käigus tekivad jäätmed. Seega on HÜ Jagur juriidiline isik, kes on jäätmeseaduse mõistes jäätmevaldaja. Eeltoodule tuginedes ei pea Tapa Vallavalitsus HÜ Jagur taotlust põhjendatuks ja leiab, et vallavalitsus on kaebaja taotluse 4

(7)3-09-458 menetlemisel käitunud õiguspäraselt ning lähtunud kaalutlusotsuse langetamisel võrdse kohtlemise printsiibist. KOHTU PÕHJENDUSED Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 1, § 30 lg 1 p-st 2 ja Tapa Vallavolikogu 11.01.2006 määruse nr 43 „Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“ lisa 1 p-st 3 otsustati Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldusega nr 1266 jätta andmata luba HÜ-le Jagur korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Sama korralduse p-ga 2 otsustati anda luba korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajale HÜ-le Jagur tema maaüksusel Rooba tn 1 Tapa linn paikneva jäätmemahuti tühjendamiseks kuus korda aastas alates 01.02.2008. Korraldus sisaldab vaidlustamisviidet, kuid kaebaja korraldust ei ole vaidlustanud ja järelikult on ta kehtiv. Kaebaja palub käesolevas kaebuses tühistada Tapa Vallavalitsuse 31.01.2009 kirja nr 9.-3.3/08/5999, kuna tema arvates on see sisuliselt haldusakt. Tapa Vallavalitsuse 30.10.2009 kirjast nr 9.3.3/08/5999 nähtub, et kaebaja esitas Tapa Vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlused 10.04.2008 ja 30.12.2008 (t.lk.5). Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldusega nr 1266 ei antud HÜ-le Jagur luba korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks, kuna vallavalitsus oli järelevalve käigus tuvastanud, et Rooba tänava garaažide vahetus läheduses (kaebajale kuulub garaaž Rooba tn 1), on suur jäätmete ladestuskoht, kus on hulgaliselt ka olmejäätmeid. Tapa Vallavalitsus lahendas kaebaja taotluse selliselt, et määras HÜ-le Jagur kuuluva olmejäätmete konteineri tühjendussageduseks kuus korda aastas. 30.12.2008 kaebaja poolt esitatud taotluses korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise kohta on märgitud, et

§ 69

lg 2 kohaselt ei ole hooneühistud (garaažid) jäätmevaldajad.

§ 69

lg 2 sätestab, et jäätmevaldaja käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Seega saab nimetatud õigusnormi alusel asuda seisukohale, et jäätmevaldajate loetelu ei ole lõplik, sest kooskõlas

§-ga 9 jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.

§ 66

lg 4 kohaselt jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega. Jäätmehoolduse korda Tapa valla haldusterritooriumil reguleerib Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 määrus nr 42 „Tapa valla jäätmehoolduseeskiri“. Nimetatud määruse § 7 lg 6 kohaselt korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks võib olmejäätmete valdajat lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuse esinemisel:

  1. jäätmevaldaja elab ajutiselt väljaspool korraldatud jäätmeveo piirkonda
  2. jäätmevaldaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma segaolmejäätmete nõuetekohase käitluse
  3. olmejäätmete valdajal on jäätmeluba või saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba
  4. jäätmeveoki ligipääs kinnistule on halbade teeolude tõttu ajutiselt takistatud Tapa valla jäätmehoolduseeskirja § 6 lg 3 kohaselt tuleb segunenud olmejäätmete mahuteid tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket, kuid mitte harvemini kui kord kuus. Eelnimetatud nõue laieneb kõikidele jäätmevaldajatele, sh ka hooneühistutele. Vastustaja andis oma 16.04.2008 korralduse nr 1266 p-ga 2 HÜ-le Jagur loa konteineri tühjendamiseks kuus korda aastas, pidades sellist tühjendussagedust optimaalseks, sest 20-boksiline HÜ Jagur omab kaheksakümneliitrist konteinerit. 30.12.2008 Tapa Vallavalitsusele esitatud taotluses kaebaja kinnitab, et kõik HÜ Jagur liikmed on keskkonna 5

(7)3-09-458 säästmise osas seadusekuulekad. Garaažides hoitakse autosid ja seal ei toimu elu- ega äritegevust. Garaažiühistu liikmed ei viibi sageli garaažides. Eeltoodu alusel kaebaja leiab, et tema poolt soovitud kogumiskonteineri tühjendamissagedus (0 korda aastas) on põhjendatud. Eelnevalt 10.04.2008 esitas HÜ Jagur Tapa Vallavalitsusele taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise kohta, mille Tapa Vallavalitsus jättis 16.04.2008 korraldusega nr 1266 rahuldamata. Taotluses märgib HÜ Jagur, et hooneühistu põhikirja p-st 32 tulenevalt on ühistu liige kohustatud korras hoidma oma garaažiboksi ja selle ümbruse, täitma tuleohutuse, tööohutuse, keskkonnakaitse, jäätmekäitluse ja muid kehtivaid eeskirju ja nõudeid. Ühistu liige on kohustatud üle andma õlid, määrdeained, akud, rehvid ja muud säärased esemed selleks ette nähtud vastuvõtukohtadesse ning muud jäätmed elukoha jäätmekogumise konteinerisse. Kaebaja märgib, et HÜ Jagur 20-st liikmest on 12 pensioniealised inimesed ja nad ei ole aktiivsed auto ja garaaži kasutajad. Garaaži kasutamine piirdub aeg-ajalt oma varanduse ülevaatamisega. Ühtlasi märgib kaebaja, et ta hoiab oma ümbruse korras, niidab muru, värvib uksi, jne. Kaebaja on küll nõus Tapa Vallavalitsuse seisukohaga võrdse kohtlemise osas, kuid märgib, et kõneallolevate garaažide piirkonnas on garaaže, mis on lõpuni välja ehitamata ja registreerimata, neil ei ole prügikonteinerit, hoonete ümbrused on niitmata ja võsastunud. Prügihunnik seisab seal aastaid ja sinna tassitakse juurde pidevalt ohtlikke jäätmed. Vald ei ole suutnud sellist korralagedust likvideerida. Kooskõlas

§ 69

lg-ga 4 valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Tapa Vallavalitsus lahendas 16.04.2008 korraldusega nr 1266 HÜ Jagur 10.04.2008 taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise kohta. Eelnevalt tuvastas Tapa Vallavalitsus järelevalve käigus, et Rooba tänava vahetus läheduses on suur jäätmete ladestuskoht, kus on hulgaliselt ka olmejäätmeid (t.lk.39-45). Järelevalve käigus tuvastatu alusel jõudis Tapa Vallavalitsus järeldusele, et Rooba tänava garaažides ei järgita kehtivaid jäätmehoolduseeskirju. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt Tapa valla jäätmehoolduseeskirjale ja teistele õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks selleks õigust omavale isikule. Kooskõlas

§ 65

lg-ga 2 kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda nõuab avalik huvi. Tapa vallas on kehtestud Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 määrusega nr 42 „Tapa valla jäätmehoolduseeskiri“, mis reguleerib jäätmehoolduse korda Tapa valla haldusterritooriumil. Nimetatud määruse § 1 lg 4 sätestab, et kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kelle valduses on jäätmed, st jäätmevaldajad, on kohustatud korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või oma jäätmed nõuetekohaselt taaskasutama või kõrvaldama. Sama määruse § 6 lg 2 sätestab, et olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmekäitlusettevõtte või elamuhaldusettevõttega. Eeltoodust tuleneb, et HÜ Jagur olmejäätmete valdajana oli kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma ja sõlmima sellekohase lepingu. Kaebaja on ise kinnitanud, et olmejäätmed viiakse hooneühistu liikmete poolt oma elukohta, kuid see ei ole mitte millegagi tõendatud ja pealegi on selline tegevus antisanitaarne. Vastustaja on kaebajale vastu tulnud ja vähendanud poole võrra konteineri tühjendamise kordi, kuna kaebaja väitel tekib olmeprügi vähe. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei vaidlustanud kaebaja Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldust nr 1266 „Hooneühistu Jagur korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks loa mitteandmine. Loa andmine jäätmemahuti harvemaks tühjendamiseks“, kuid esitas 30.12.2008 vastustajale uue taotluse, milles taotles korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist ajavahemikul 01.01.2009 kuni 31.12.2009. Tapa Vallavolikogu 11.01.2007 määruse nr 43 „Tapa vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku kord ja korraldatud jäätmeveo rakendamise juhend“ § 7 lg 1 sätestab, et Tapa vallas korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuval või elaval jäätmevaldajal on õigus esitada Tapa 6

(7)3-09-458 Vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitunuks lugemiseks korraldatud jäätmeveoga. Sama paragrahvi lg 2 p 5 kohaselt peab jäätmevaldaja esitama sellekohase avalduse üks kord aastas. Seega peavad vallavalitsusele esitama igal aastal avalduse jäätmevaldajad, kelle suhtes on erandkorras rakendatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist. Kuna kaebajale ei antud Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korralduse nr 1266 p-ga 1 luba jäätmeveoga mitteliitumiseks, siis polnud tal ka vajadust esitada kord aastas avaldust korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kohta. Korduvaid avaldusi ei pea esitama ka jäätmevaldajad, kellele on antud luba jäätmemahuti harvemaks tühjendamiseks. Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldusega nr 1266 „Hooneühistu Jagur korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks loa mitteandmine. Loa andmine jäätmemahuti harvemaks tühjendamiseks“ pga 1otsustati mitte anda luba HÜ-le Jagur korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks ja p-ga 2 anda luba korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja HÜ-le Jagur tema maaüksuse Rooba tn 1 Tapa linn paikneva jäätmemahuti tühjendamiseks kuus korda aastas alates 01.02.
  1. Õige on vastustaja seisukoht, et HÜ Jagur territooriumil jäätmekäitluse korraldamiseks kehtib ja kehtis ka 30.12.2008 taotluse esitamise aja seisuga Tapa Vallavalitsuse 16.04.2008 korraldus nr 1266, millega oli keeldutud andmast nõusolekut mitteliitumiseks korraldatud jäätmeveoga ja ühtlasi antud luba jäätmemahuti harvemaks tühjendamiseks. Vastustaja märgib, et
  2. aasta lõpus ei olnud HÜ Jagur tegevuses toimunud mingeid olulisi muutusi, mis oleksid pidanud tingima mõned kuud varem välja antud korralduse ümbervaatamist. Kaebaja pole seda ka taotlenud. Eeltoodu alusel on õige vastustaja seisukoht, et vallavalitsusel ei olnud alust uue haldusakti väljaandmiseks ega nõusoleku andmiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
  3. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 10.12.2009 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.