Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank , viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tsiviilasi nr 2-09-18201 Kohtu seisukohad 1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 15.05.2006.a sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), mille alusel andis hageja kostjale 60 000 krooni laenu ning kostja pidi saadud laenu tagastama koos intressidega osade kaupa vastavalt maksegraafikule 05.05.2010.a. Alates 05.12.2008.a kostja omapoolset intressi tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, olles viivituses osaliselt nelja järjestikuse tagasimaksega. 18.03.2009.a teatas hageja kostjale võlgnevuse suuruse ning andis talle tähtaja võlgnevuse vabatahtlikuks hüvitamiseks. Hageja hoiatas kostjat, et võlgnevuse tähtajaks likvideerimata jätmisel ütleb hageja Lepingu ennetähtaegselt üles ning alustab kohtumenetlust võlgnevuse sissenõudmiseks. Kostja võlgnevust hageja antud tähtajaks ei tasunud ning 03.04.2009.a ütles hageja Lepingu ennetähtaegselt üles. Pärast Lepingu ülesütlemist tasus hageja põhiosa võlgnevust neljal korral. 09.07.2009.a seisuga võlgneb kostja Lepingu alusel hagejale kokku 22 936.40 krooni, millest 20 726.40 krooni on põhivõlg, 1627.48 krooni intress ajavahemiku 05.12.2008 – 03.04.2009.a eest ning 582.52 krooni põhiosa viivis ajavahemiku 05.12.2008 – 09.07.2009.a eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodut arvestades on hageja nõue põhivõla, intressi ja viivise (nii hagi esitamise ajaks juba sissenõutavaks muutunud viivise kui ka hagi esitamise ajaks veel sissenõuetavaks muutumata viivise) saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3.
4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja teinud kulutusi riigilõivule kokku 5000 (750 + 4250) krooni. Riigilõivu tasumise kohustus sellises ulatuses tuleneb seadusest, st on põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.