2-08-51429/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-51429 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal Tsiviilasi G. S. hagi R. K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 27 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.02.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G. S. ja R. K. apellatsioonkaebused Menetluse liik Menetlusosalised, nende esindajad Kirjalik menetlus Hageja G. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-X, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX XXXXX), esindaja adv Raul Ainla Kostja: R. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX), esindaja Kairi Pobbul RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 27.02.2009 otsus muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue G. S. esitas 28.07.2008 Harju Maakohtule hagi R. K. vastu lapsele elatise 4000 krooni väljamõistmiseks. Hagejal ja kostjal sündis kooselust XX.XX.XXXX poeg R. K.. Hageja lahkus kostja juurest 2008.a mais ning peale seda ei võta kostja lapse ülalpidamisest osa. Kuna poolte kooselu lõppes, siis oli hageja sunnitud kostja omandis olevast elamust lahkuma ning üürikorterisse kolima. Hageja peab kandma enda ja oma kolme lapse eluasemekulud, mis on 5000 krooni kuus üürina ning suveperioodil kõrvalkuludena 500 krooni kuus, seega kokku 5500 krooni kuus. Talveperioodil lisanduvad küttekulud. Kostja elab oma endises elukohas, talle kuulub ½ kinnistust XXXXXXXXX XXXXX XXXXXX XXXXXX XXXXX XXXX XX-s. Hageja sissetulekuks on kuni septembrini 2008 vanemahüvitis 17 555 krooni, noorima lapse ülapidamiseks toetus 1500 krooni ning toitjakaotuspension 2920 krooni kahe vanema lapse B. S. ja S. S. ülalpidamiseks. Vanemahüvitise saamise õiguse lõppemisel tuleb hagejal leida töökoht ning noorimale lapsele lapsehoidja. Lapsehoidja palkamine nõuab märkimisväärseid kulutusi. Kostja töötab L. P. OÜ-s XXXXXXXXXXXXXXXX ja tema netopalgaks on vähemalt 30 000 krooni. Samuti tegutseb kostja ettevõtjana, omab osalust OÜ-s S., kust ta saab lisatulu ning mille kaudu ta liisib endale sõidukit ning kannab muid kulusid (kütus, telefon jne). Arvestades mõlema vanema varalist seisundit, sissetulekut, ülalpidamiskohustusi ning poolte ühise lapse vajadusi ja elukalliduse jätkuvat tõusu, on põhjendatud lapse ülalpidamiseks makstava igakuise elatusraha suuruseks 4000 krooni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus elatise 4000 krooni kuus väljamõistmiseks rahuldamata ja mõista hagejale lapse ülalpidamiseks igakuiselt välja elatis maksimaalselt 2175 krooni. Peale kooselu lõppemist on kostja pidevalt hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Mais 2008, kui pooled lahku läksid, maksis kostja hagejale elatist ettemaksuna 15 000 krooni ning on korduvalt pakkunud hagejale poolte kokkuleppel elatist 3000 krooni kuus, viimati 21.10.2008, millele hageja siiani vastanud ei ole. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid oma varalise seisundi ning lapse vajaduste ja kulutuste kohta, on põhjendamatu igakuise elatisena 4000 krooni väljamõistmine. Hageja poolt nõutav elatis 4000 krooni on ülepaisutatud, kuivõrd hageja ja kostja varaline seisund on põhimõtteliselt sama. Lisaks on kostjal veel üks laps, XX.XX.XXXX sündinud K. K., kes elab koos kostjaga ning kellega seotud kulud kostja kannab. Hagejale R. K.i kasuks elatise määramisel tuleks seega arvestada, et kostjal on kaks last ning kuivõrd kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt, siis on kostja poolt kompromissina pakutud 3000 krooni igati õiglane elatusraha. Kostja ei ole kohustatud tasuma hageja elustiili kulusid ja hagejat ning hageja teisi lapsi üleval pidama. Elatise määramisel tuleb arvestada, et mõlemad vanemad panustaksid lapse ülalpidamisse võrdselt. Väikelapse kulud ühes kuus ei saa olla 8000 krooni, eriti võrreldes riigi keskmise palga suurusega, mistõttu on 4000 krooni suuruse elatise nõudmine põhjendamatu. Kostja töötasu ei ole mitte 30 000 krooni. Kostja neto töötasu on keskmiselt 23 000 krooni kuus ning hageja väited kostja lisatulu saamise osas ei vasta tõele, kuivõrd kostja on üksnes OÜ S. asutaja ja osanik, ettevõttest tasu ei saa ning kuivõrd ettevõte on kahjumis, siis ei ole kostjal õigus saada ka dividende. Tõele ei vasta hageja väited, et OÜ S. kannab kostja sõiduki ning sõidukiga seotud kulud ning telefonikulud. Elatise väljamõistmisel ei saa lähtuda vanematega seotud ettevõtete käibest, kasumilikkusest, teostatavatest kulutustest või nende omanduses olevatest sõidukitest või telefoniliitumistest. Kostjal tuleb kanda igakuiseid kohustusi: kommunaalkulud (elekter, vesi, prügi, side jms) umbes 3760 krooni, eluasemelaenu kulud 9500 krooni, krediitlaenu kulu 1100 krooni, K. K.i ülalpidamiseks 3000 krooni, R. E. K. ülalpidamiseks 2175 krooni. Kokku umbes 19 500 krooni, millele lisanduvad kostja igakuised kulutused toidule, riietele, hügieenitarvetele jms. Seetõttu ei tohiks igakuiselt R. K.i ülalpidamiseks väljamõistetav elatis koos tulumaksuga ületada 3000 krooni, kuid lähtuda tuleks lapse tegelikest vajadustest. 2 Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja lapse R. K.i ülalpidamiseks igakuise elatusraha 3000 krooni alates 28.07.
2. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kohus tuvastas, et kostja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust igakuiselt ega piisavas suuruses. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Kostja väide, et kui pooled lahku läksid, maksis kostja hagejale elatist ettemaksuna 15 000 krooni, ei ole käesoleva vaidluse objektiks, sest last kasvataval vanemal on õigus nõuda PKS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist igakuise maksena. Kohtule esitatud palgatõendist nähtub, et kostja sissetulekuks on keskmiselt 23 448, 75 krooni (neto). Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Hageja sissetulekuks on tema väidete kohaselt 12 000 krooni ja tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Tõendit töötasu kohta ega lapse kulutuste kohta hageja esitanud ei ole. Hageja ei ole esitatud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et lapse vajadused on just 8000 krooni kuus. Seega puudub kohtul võimalus tõendeid hinnates tuvastada, kas hageja sellekohane väide on põhjendatud. Vastavalt kohtu poolt 18.12.2008 määratud suhtlemise korrale viibib laps üle nädala laupäeviti kella 11.00-st kella 19.00-ni kostja juures, samuti pühade ajal vähemalt 4 tundi ja kostja korralise puhkuse ajal vähemalt poole kostja puhkuse ajast. Seega on ilmne, et laps veedab aega ka kostja juures, kuid märkimisväärse osa ajast elab laps hageja juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Samas on mõningane täiendavate kulude kandmine paratamatu, arvestades sellega, et laps viibib ka kostja juures. Asjaolu, et kostjal on igakuised kohustused kokku umbes 19 500 krooni (kommunaalkulud, eluasemekulud, krediitlaenukulu, K. K.i ja R. K.i ülalpidamiskulu, millele lisanduvad igakuised kulutused toidule, riietele ja hügieenitarvetele jms), ei vabasta kostjat eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Kohus on veendunud, et kostja omab piisavaid rahalisi vahendeid täitmaks ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui seda on miinimummäär. Lapse vajaduste suurus on põhiolemuselt hinnanguline, sõltudes muu hulgas sellest, mida vanemad on suutelised lapsele lubama. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust, samuti asjaoluga, et hageja ei ole lapse kulutusi tõendanud, samuti seda, et hageja ülalpidamisel on veel kaks last ja kostja ülalpidamisel üks laps, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksumäär 2009 on 21%. Seega on reaalselt saadava elatise suuruseks 2370 krooni. G. S. apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja lapse R. K.i ülalpidamiseks alates 2008.a maist igakuine elatusraha 4000 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus oleks pidanud otsust tehes arvestama mõlema poole varanduslikku seisundit ning sellest tulenevalt hagi rahuldama. Eelkõige oleks kohus pidanud arvestama kostja ja hageja sissetuleku 3 vahega ning asjaoluga, et hagejal vara puudub, kostja omandis on aga elamu, samuti sellega, et hageja ülalpidamisel on kolm last. Apellant on seisukohal, et arvestades mõlema poole varalist seisundit, sissetulekut, ülalpidamiskohustusi ning poolte ühise lapse vajadusi ja elukalliduse jätkuvat tõusu, on põhjendatud lapse ülalpidamiseks makstava igakuise elatusraha suuruseks 4000 krooni. Vastuses hagile on kostja ise pakkunud elatiseks lapsele 3000 krooni. Läbirääkimistel kompromissi sõlmimiseks tegi kostja ettepanku 3200 kroonise elatise tasumiseks. Eeltoodust saab teha järelduse, et kostja peab jõukohaseks elatise miinimumsummaks 3200 krooni. Mis puudutab igakuiseid suuri väljaminekuid (eriti pangalaenu tagasimakset), siis pole kostjal kohustust omada elamut, kui see raskendab lapsele elatise tasumist. Apellant leiab, et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Asja maakohtus menetlemise ajal oli hageja sissetulekuks tõepoolest 12 000 krooni. Vastaspool hageja väidet töötasu suuruse kohta ei vaidlustanud. Seega on asjakohatu kohtu konstateering selle kohta, et hageja ei esitanud tõendit töötasu kohta, kuna kostja võttis hageja väite palga kohta omaks. Käeolevaks hetkeks on hageja netosissetulek ainult 7200 krooni kuus. Hageja palub asja juurde võtta vastava palgatõendi. Kuid ka tuvastatud asjaolude põhjal oleks kohus pidanud kostjalt välja mõistma suurema elatise. Maakohus on põhjendamatult tuginenud kohtumäärusega kinnitatud kompromissile, millega pooled leppisid kokku lapsega suhtlemise korras. Kohus ei saa kompromissile kui tõendile tugineda, kuna seda kinnitav kohtumäärus jõustus alles 2008.a detsembris. Iseenesest ei tõenda kompromiss, et laps on viibinud võib hakkab üldse viibima isa juures, millest tulenevalt peab isa tegema lapsele lisaks makstavale elatisele veel lisakulutusi. Kostja on pärast lapsega suhtlemise korra jõustumist suhelnud lapsega ühel korral. Kostja pole nimetatud väidet vaidlustanud, seega on ta selle TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt omaks võtnud. Seetõttu ei saa olla põhjendatud kohtu seisukoht, et on ilmne et laps veedab aega ka kostja juures ja et kostja on lapsega suhtlemisel kulutusi kandnud või et ta neid püsivalt kannab. Maakohus on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et pärast tulumaksu mahaarvamist on hagejale jääva elatise suuruseks ainult 2370 krooni. Seda summat tuleb lugeda ilmselgelt ebapiisavaks. Asjakohane ei ole kohtu konstateering selle kohta, et hageja ei ole oma kulutuste kohta tõendeid esitanud. Hagejal oleks olnud kolme lapse ülalpidamiskulutusi eraldi välja tuua äärmiselt koormav, kui mitte võimatu. Seega ei esitanud hageja poe- ja teenusearveid. Ka kostja aktsepteeris hageja sellist seisukohta, kuna viitas ise Sotsiaalministeeriumi 2004.a „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikale“. Hageja oli nimetatud metoodika kohaldamisega nõus, kuid arvas õigustatult, et selles toodud põhjendatud kulutuste summad ei ole vahepealse majanduskasvu ja sellest tuleneva inflatsiooni tõttu kohaldatavad. Kohus on jätnud menetluskulude jaotamisel kohaldamata TsMS § 164 lg
3. Vaatamata sellele, et hageja ja kostja ei ole abielus olnud, saab antud asjas kohaldada seaduse analoogiat, kuna elatiseasja näol on tegemist samuti perekonnaõigusliku vaidlusega. Hageja menetluskulude jätmine täies ulatuses hageja enda kanda ei oleks tema suhtes õiglane ning paneks ta kolme last kasvatava emana veel raskemasse olukorda, kui ta seda hetkel on. Elatisehagi esitas hageja kostja käitumisest tulenevalt. Elatist asus kostja tasuma alles pärast seda, kui kohus oli teda selleks määrusega kohustanud. Samuti tuleb arvestada kohtukulude jaotuse määramisel asjaolu, et kostja varjas kohtu eest oma varalist seisundit, nimelt seda, et ta kasutas endale kuuluva firma S. OÜ kasutuses olevat sõidukit. Äriühingu kasutuses oleva sõiduki kasutamise õigus on aga varaline hüve. Kostja ei ole ülaltoodud hageja väidet ümber lükanud, mis tähendab, et ta on TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt selle väite omaks võtnud. 4 R. K. apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista hagejale R. K.i ülalpidamiseks igakuiselt välja elatis 2175 krooni ning arvestada elatise väljamõistmisel kostja poolt tasutud ettemaksuga ja juba tasutud elatisega. Maakohus on ebaõigesti hinnanud esitatud tõendeid ning kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et kostja on tasunud lisaks 15 000 kroonisele elatise ettemaksule elatist ka jooksvalt, mistõttu ei olnud kohtul alust mõista elatist välja alates 28.07.2008, vaid alates hetkest, mil tasutud ettemaks ammendub. Kostja on tasunud 26.05.2008 elatise ettemaksu 15 000 krooni ning juulikuu 2008 elatusraha 2175 krooni, samuti alates augustist 2008 kuni jaanuarini 2009 hagi tagamise määruse alusel 2175 krooni kuus. Kohtuotsuse aja seisuga oli elatist makstud 30 225 krooni, mis jagades kaheksa kuuga teeb keskmiselt 3778 krooni elatusraha kuus. Siit tekib arvestuslik ettemaks 4625 krooni. Seda ettemaksu pidi kohus arvestama kohtuotsuse tegemisel ning elatusraha väljamõistmisel. Kohus on ebaõigesti leidnud, et elatist tuleb hakata maksma alates 28.07.2008, kuigi kostja on elatist alates sellest hetkest tasunud. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapse vajaduste tõendamiseks. Kohus peab lähtuma elatise väljamõistmisel vanemate varalisest seisust ja lapse vajadustest. Lapse vajadused peavad aga olema tõendatud. Ainsad tõendid, mis hageja on esitanud, on üürileping ning vahendustasu maaklerile, kuid hageja ei ela selles üürikorteris ning lisaks ei tõenda üürileping kulutusi. Kulutusi tõendaksid maksekviitungid üüri eest, maksekorraldused kõrvalkulude tasumise eest jne. Selliseid tõendeid aga esitatud ei ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis miinimummääras, kuna hageja ei ole tõendanud suurema elatise maksmise vajadust. Alates kohtuotsuse tegemisest on muutunud kostja varanduslik seisund. Seoses valitseva majandusliku olukorraga vähendas kostja tööandja tema palka, mistõttu on kostja sissetulek nüüdseks 15 000 krooni kuus (neto). Kostja palub asja juurde võtta tõendina töölepingu muutmise kokkuleppe. Vastus apellatsioonkaebusele Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. PKS § 61 lg-st 2 tulenevalt peab kohus lapse ülalpidamiseks elatise suuruse määratlemisel lähtuma eelkõige kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kolleegium nõustub kostja kaebuses sisalduva väitega, et antud juhul ei ole hageja ega kohus määratlenud, millistest lapsele tehtavatest kulutustest (millisest summast) on lähtutud. Seetõttu tuleb eeldada, et maakohus, mõistes kostjalt välja elatise 3000 krooni (mis arvatakse maha maksja brutotulust ja millelt tasub tulumaksu elatise saaja), pidas lapse kulutuste suuruseks ca 4700 krooni kuus. Arvestades vanemate varalist seisundit ei ole selline hinnang ebaõige ega vastuolus kohtu käsutuses olevate tõenditega. Vastuseks hageja kaebusele märgib kolleegium, et väide poolte varalise seisundi arvestamata jätmise kohta ei ole õige. See, et kostja omab kinnisvara, hageja aga mitte, ei viita kostja oluliselt paremale varalisele seisundile. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjal nimetatud kinnisvaraga seoses varalisi kohustusi ning et kinnisvara näol on tegemist kostja eluasemega (eluaseme soetamiseüürimisega kaasnevad üldjuhul alati teatud kulutused). 5 Hageja kaebuse väide, et kostja pidas läbirääkimiste käigus elatise võimalikuks miinimumsummaks 3200 krooni, ei ole kooskõlas toimiku materjaliga. Kostja pakkus selle summa välja kompromissina ja see oli tema poolt pakutud summadest suurim, s.o maksimum (eelnevalt oli ta pakkunud 3000 krooni). Otsuse tegemisel ei olnud kohtul alust arvestada läbirääkimistel toimunut ning käsitada kostja pakutut hageja soovitud viisil. Kolleegium ei nõustu hageja kaebuse käsitlusega, nagu oleks maakohus arvestanud otsuse tegemisel asjaolusid, mis ei oma elatise väljamõistmisel tähtsust. Kohtul ei olnud põhjust jätta arvestamata, et poolte kokkuleppe kohaselt veedab laps osa ajast isa juures, millega kaasnevad teatud kulutused. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata teisiti ning väljamõistetava elatise suurust muuta. See, et vastav kokkulepe jõustus alles detsembris 2008 või et kostja ei olnud kaebuse esitamise ajaks määratud suhtluskorda järginud, ei mõjuta kohtuotsuse lõppjäreldust. Maakohtul lasus kohustus tuvastada kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, tuginedes seejuures poolte esitatud tõenditele. Hageja hinnang Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004.a valminud metoodikale, millele ka kostja viitas, ei ole asjakohane, sest selles ei käsitleta elatise suurust (s.o ühe vanema panust lapse ülalpidamisse), vaid ühes kuus lapsele vajaminevaid kulutusi tervikuna. Kolleegium nõustub hagejaga, et ta ei pidanud lapsele tehtavaid elementaarseid kulutusi tõendama, kuid samas pidi hageja suutma määratleda, millest (millistest summadest) lapse ülalpidamiskulud üldse koosnevad. Vastuseks kostja kaebusele märgib kolleegium ka seda, et maakohus on otsuses nimetanud, miks ta ei pea põhjendatuks lähtuda elatise suuruse määratlemisel PKS § 61 lg-st 4 tulenevast elatise miinimummäärast. Antud asjas ei ole võimalik tuvastada neid asjaolusid, mis piiraksid elatise mõistmist selle summaga. Maakohus märkis õigesti, et lapse vajaduste suurus sõltub oluliselt ka vanemate varalisest võimekusest. Mõistlikku põhjendust väljamõistetud summa vähendamiseks ei ole kostja apellatsioonkaebuses ka nimetatud. Asjaolu, et kostja töötasu on pärast kohtuotsuse langetamist väidetavalt oluliselt vähenenud, seda ei tingi. Ka hageja töötasu on tema kaebuse väitel samal ajal oluliselt vähenenud. Maakohtul ei olnud alust arvestada elatise väljamõistmisel kostja poolt hagejale 26.05.2008 tasutud summat. Hageja ei kinnitanud kostja väidet, nagu oleks tegemist olnud elatise ettemaksuga, mistõttu ei saanud kohus seda ka elatise katteks arvestada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus märkis õigesti, et elatise puhul on tegemist igakuiselt makstava elatusrahaga, s.o perioodilise maksega. Seejuures arvestatakse alates elatisehagi esitamisest (mis ajast elatis ka välja mõisteti) elatiseks tasutud summasid vaidlusaluse otsuse täitmisel. Maakohtul ei olnud alust tasutud summade võrra väljamõistetava elatise suurust vähendada. Kostja poolt juulis 2008 ning kohtumääruse alusel alates augustist 2008 hagejale tasutud summade osas on kohtuotsus täidetud. Vastuseks hageja kaebuse väitele menetluskulude jaotamise kohta märgib kolleegium, et maakohus otsustas põhjendatult jätta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtul ei olnud alust kohaldada apellandi viidatud TsMS § 164 lg-t
4. Menetluskulude tervikuna kostja kanda jätmine ei oleks olnud õiglane. Antud juhul on kohtuotsusega mõistetud kostjalt hageja kasuks välja elatis samas summas, mis oli eelnevalt kostja poolt kompromissina pakutud (ja mis oleks võinud tingida menetluskulude jätmise hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel). Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ta apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda. Ü. Jänes R. Allikvere K. Paal 6