2-07-35670 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2009.a, kell 16.00 Tsiviilasja number 2-07-35670 Tsiviilasi Osaühingu PAP

§ 1lg 2 kui 3 tunnustel.

Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks, seda ka tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu.

1. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles transporditeenuste osutamisega. Faktiliseks töö tegijaks oli võlgniku juhatuse liige R K, transpordivahendina kasutati 3.-dale isikule kuuluvat vara (kelle vara - ei ole õnnestunud kindlaks teha). Kogutud andmetele tuginedes võlgniku tegevus toimus kuni 2004.a.- lõpuni. Sellel momendil olid juba makseraskused maksukohustuste täitmisel. Ajutisele haldurile ei ole teada, mis oli otseseks tegevuse lõpetamise põhjuseks, kuid võib eeldada et see tulenes asjaolust, et võlgniku tegevuse ei olnud rentaablik. Äritegevuses kasumlikkuse puudumine on eeldatavalt ka põhjuseks, miks võlgnik muutus maksejõuetuks.
2. aastaaruande kohaselt oli omakapital 85767 EEK,
3. aastal oli kahjum 168438 krooni, 2002 aasta tegevuse tulemus oli samuti kahjumlik. Pikaajaline tegevuse kahjumlikus oli ka põhjuseks, miks R K lõpetas tegevuse. Ajutine haldur suutnud välja selgitada, et R K ise läks tööle autojuhiks väljaspool Eestit. Maksejõuetuks muutumise hetkeks võib ajutise halduri hinnagul lugeda detsember 2004.a, so. hetke mil lõppes tegevus ja oli selge et puudub võimalus maksevõime taastamiseks. Maksujõuetuks muutumise põhjustena ei ole ajutine haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegusid. Maksejõuetuse põhjused muud, seda

tähenduses. Maksejõuetuse põhjusena pole suutnud tuvastada ka juhtimisvigu, mis seisnenud juhatuse liikme poolt hoolduskohustuse täitmatajätmises. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku poolt äriühingu maksejõuetuse põhjustamist KarS § 384 mõttes ning vara varjamist pankrotimenetluses KarS § 385 kohaselt, samas seda ei saa ka selgesõnaliselt välistada, kuna on puudunud juurdepääs võlgniku raamatupidamise andmetele. Kuna võlgniku raamatupidamise asukoht ei ole teada, siis ei ole võimalik välja selgitada võimalike tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgnikul oleks olnud registritesse kantud varasid, seetõttu tagasivõitmisnõuete tuvastamise võimalused väga piiratud (sisuliselt võimatud). Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks ja/või tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Pankrotimenetluse ajutine haldur on tuvastanud juhatuse liikme Kristjan Kuivo tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Alates 01.01.2006 kehtiva ÄS § 180 lg 51 regulatsiooni kohaselt oli kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus, kuid Kristjan Kuivo seda ei teinud. Samas nimetatud isikult mingi kahju sissenõudmine problemaatiline, kuna tegemist isikuga, kellel puudub legaalne sissetulek, ajutise halduri hinnangul on majanduslikul mõttetu hagi esitamine Kristjan Kuivo vastu. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. 4

tähenduses. Ajutine haldur on samas tuvastanud juhtimisvea tunnuseid seoses pankrotiavalduse esitamata jätmisega. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise aluste olemasolu käesolevas pankrotimenetluses. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning nii arvestades et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29, palub haldur: 1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu;

1. avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded;
2. määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks juhatuse liige Kristjan Kuivo, isikukood XXX, XXX;
3. mõista välja ajutise halduri tasuja hüvitis;
4. vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtuistung Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma ettekande juurde. Võlausaldaja esindaja toetab ajutise pankrotihalduri aruannet. Arvab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub Osaühingul PAPIARU AUTOVEOD vara pankrotimenetluse edasiste kulude katteks.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt

§ 29lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt 5

§ 31lg 2 nimetatud summat.

Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et Osaühingu PAPIARU AUTOVEOD pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotiseaduse § 157 lg 1 p 2 ja § 29 lg 1 alusel. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Osaühingu PAPIARU AUTOVEOD pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata Osaühing PAPIARU AUTOVEOD dokumentide hoidjaks juhatuse liige Kristjan Kuivo. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kuulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamise kuuluvate kulutuste arvestamise kord” ei või ajutise pankrotihalduri tasu olla väiksem kui 800 krooni tund ega suurem kui 1 500 krooni tund. Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 10400 krooni (13 tundi x 800 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 2500 krooni. Arvestades piisavate rahaliste vahendite puudumisega võlgnikul ja võlausaldaja poolt deposiidi mittetasumisega, kuid arvestades asjaoluga, et ajutisel halduril on õigus saada tasu oma tehtud töö eest, palub ajutine pankrotihaldur pankrotti välja kuulutamata pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise juhul mõista välja ajutise haldurile väljamaksmiseks ajutise halduri tasu 10400 krooni ja kulutuste hüvitis 2500 krooni, sh. välja mõista ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja ajutise halduri tasu võlgnikult summas 3700 krooni ja kulutuste hüvitis summas 2500 krooni. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ajutise halduri ettekandest nähtub, et võlgnikul varasid on 0 krooni, seega puudub võimalus mõista võlgnikult välja halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Kooskõlas Justiitsministri 18.12.2003.a määrusega nr 71 kinnitatud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 (jõust. 30.03.2009.a) mõistab kohus riigi vahenditest välja ajutise pankrotihalduri 6