) § 3 p. 1, 2 ja 6 järgi tekivad võlasuhted lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest või muust seadusest tulenevast alusest. 1. Hageja tugineb nõudes hoiulepingule. Pooled hoiulepingut kirjalikult ei vormistanud ega konkretiseerinud asjade üleandmisel (hoiukohta paigutamisel) hoiu tingimusi. Samas on pooled seletuste järgi aru saanud, et tegemist on hoiusuhtega. Seda ei väära kostja esindaja teoreetilised arutlused vara kasutusest. Seega tuleb lähtuda võlasuhte tingimuste määramisel hoiulepingu kohta seaduses sätestatust.
järgi kohustub hoidja hoidma hoiuleandja poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel hoiuleandjale tagastama. Pooled on andnud asjade hoiupaika asetamise ja äravõtmise asjaolude kohta erinevaid selgitusi. Vaidlust ei ole selles, et asjade paigutamisel kostja korterisse nende ülevaatamist ja nimekirja koostamist ei toimunud. Pooled kinnitasid kohtus, 3 et hageja raha ja asjade jätmise ja äravõtmise juures kedagi peale poolte ei viibinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväiteid, kui seadusest ei tulene teisti. Hageja selgitas 15.jaanuari 2009 kohtuistungil, et sai kostjalt nõusoleku oma puhkuse ajaks kuldesemete ja raha paigutamiseks kostja korterisse. Ta paigutas oma kodus enda ja tütre kuldesemed eraldi laegastesse ning need omakorda tõmblukuga kotti. Kostja köögis avas ta koti ja laeka ning võttis sealt välja ühe sõrmuse; kostja nägi, et laekas olid ehted. Koti paigutas ta kostja korteris hoiupaika ise, kuid kostja juuresolekul. 27.aprilli 2009 kohtuistungil selgitas hageja, et kostja seisis asjade hoiukohtadesse paigutamise ajal tema kõrval. Asjade ja raha panipaikadest väljavõtmise ajal oli kostja köögis. Rahakott oli samas paigas, ehete kott mitte. Tema pärimisele vastas kostja, et ei ole asju puutunud; arvas, et need võivad olla varastatud. Kostja selgitas 15.jaanuari 2009 kohtuistungil, et lubas hagejal kasutada enda korteris asuvat mööbli all asuvat panipaika, mida on asjade hoidmiseks kasutanud ka tema sugulased. Sinna paigutas hageja rahakoti. Ehtekoti paigutas hageja tema nõusolekul magamistoas ülemise kapi taha. Ehted olid hagejal eelnevalt pakitud; tema paki sisu ei näinud. Ta viibis ehete panipaika paigutamise ajal köögis ega näinud toimunut. 27.aprilli 2009 istungil selgitas kostja, et ta ei viibinud hageja asjade hoiukohtadesse paigutamise ega ka äravõtmise juures. Hageja äraoleku ajal ta asjade olemasolu ei kontrollinud. Kohus hindab hageja taotlusel asja juurde võetud kriminaalasja toimikus olevaid tõendeid dokumentaalsete tõenditena. Pooled loobusid kohtuistungil tunnistajate ülekuulamise taotlustest ning palusid kasutada tunnistajate dokumenteeritud ütlusi dokumentaalsete tõenditena. Hageja kohtus antud selgitus asjade hoiukohta paigutamise kohta erineb mõnevõrra kriminaalmenetluses antud selgitustest. Kriminaalasjas dokumenteeritud seletuste kohaselt paigutas ta kostja korteris asuvatesse panipaikadesse oma esemed kostja juuresolekul, kuid eelnevalt pakituna. Hageja ei nimetanud seejuures koti ja laeka avamist kostja köögis. Asjade väljavõtmise juures kostja ei hageja seletuse järgi ei viibinud (kr.asi tl. 3 ja 33). Ka kostja kohtus antud selgitus asjade paigutamise kohta erineb mõnevõrra kriminaalmenetluses antud selgitustest. Kriminaalasjas dokumenteeritud ütluste järgi viibis kostja hageja poolt asjade panipaikadesse paigutamise juures. Samuti käis ta hageja äraoleku ajal korra asjade allesolekut kontrollimas ning veendus, et need olid alles. (kr.asi tl. 6 ja 47). Olukorras, kus vaidlusaluste faktiväidete kohta tõendid puuduvad, saab kohus otsuse rajada ühe poole selgitustele vaid juhul, kui need on teistest ülekaalukalt veenvamad. Seda aga poolte eksitavad selgitused ei võimalda. Mõlemad pooled on asunud oma selgitusi ennast õigustavamas suunas muutma, mis muudab mõlema poole selgitused samaväärselt ebausaldusväärseks. Hinnates poolte selgitusi kogumis leiab kohus, et kahtlusteta saab väita, et hageja paigutas kostja korterisse oma äraoleku ajaks rahakoti ja teise koti, milles 4 hageja väidete kohaselt olid väärtesemed. Kostja on ka hoiutähtaja kestel asju kontrollinud ning veendunud, et need olid alles. Asjade panipaikadest äravõtmise asjaoludes on selgitused erinevad. Kriminaalasjas antud poolte selgitused kattuvad selles, et hageja võttis asju panipaikadest välja üksinda. Kohtus väitis hageja, et tegi seda koos kostjaga. Selle asjaolu kinnituseks puuduvad mistahes väidet kinnitavad tõendid. Seega ei saa kahtlusteta väita, kas väärtesemeid hageja naasmisel panipaigas olid või mitte. Vaidlust raha allesoleku ja tagasisaamise üle ei ole. Ühegi tõendiga ei ole kinnitatud hageja väide selles, et väidetavalt kaotsiläinud kotis olid kohtule esitatud nimekirjas märgitud ja selles näidatud hinnaga kuldesemed. Hageja väidetav kahju seisneb väärtesemete maksumuses, mille maksumuse kinnitamiseks on hageja esitanud analoogesemete maksumust kinnitavad tõendid. Hageja on oma avalduses alternatiivselt taotlenud kahju hüvitamiseks õiglase hüvitise väljamõistmist, mis on kostjal vastutuse tekkimise korral võimalik. 2. Pooled vaidlevad selles, kas kostja on vastutav hageja kahju eest või mitte. Vaidlust ei ole selles, et pooled hoiutasus kokku ei leppinud. Seega on tegemist tasuta hoiulepinguga, millisel juhul on hoidja vastutus piiratud.
3 alusel peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
järgi ei vastuta hoidja tasuta hoidmise korral asja kaotsimineku eest, kui ta on asja hoidmisel ilmutanud samasugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjade hoidmisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski tahtluse ja raske hooletuse korral (
6).
2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Raske hooletusena hinnatakse käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist (§ 104 lg. 4), tahtlusena õigusvastase tagajärje soovimist võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (§ 104 lg. 5). Seega vastutab tasuta hoiulepingus hoidja asjade kaotsimineku eest juhul, kui tema tegevuses esines süüline lepingu rikkumine raske hooletuse või tahtluse vormis. Kostjal vastutuse tekkimiseks tuleb tuvastada lepingu rikkumine tegudega, millised on rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult täiesti vastuvõtmatud (igaüks oleks olnud hoolikam) või suunatud kas teadlikult või hoolimatusest õigusvastase tagajärje saavutamisele. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks hageja asjade suhtes ilmutanud enda asjadest väiksemat hoolt (lepingut rikkunud). Tasuta hoidjalt ei saa eeldada, et ta peaks teise isiku asja säilitamiseks ja kaitsmiseks võtma kasutusele täiendavaid abinõusid ja tegema täiendavaid kulutusi, kui ta teeks oma sarnase asja hoidmise puhul. Poolte suhted olid pikaajalised; hagejale olid teada kostja käitumisharjumused ja suhted lähikonnas. Seega pidi hageja oma asjade hoiule andmisel selle keskkonnaga arvestama. Kostja selgitas kohtus, et tema korteris asuvaid 5 hoiupaiku olid kasutanud ka tema õetütar ja mehe õetütar (Olga ja Jelena). Hageja politseis ja kohtuistungil antud selgitusest saab järeldada, et hageja teadis enne kostja korterisse oma asjade hoiule paigutamist asjaolust, et kostja nimetatud isikutel oli juurdepääs kostja korterisse. Temale teadaolevalt olid nad kostja pool sagedased külalised. Kellelgi neist, samuti ka kostja naabril, oli kostja korteri võti. Seega teadis hageja kostja korterisse paigutamisel tegelikke hoiutingimusi. Vaatamata sellele ei pidanud hageja vajalikuks hoiutingimusi oma asjade osas konkretiseerida. Kasutatud panipaigad olid omavahel kooskõlastatud. Mingeid täiendavaid nõudeid asjade hoidmisele kokku ei lepitud. Kostja poolt hageja vara hoiustamisest teatamine ei ole hinnatav lepingu rikkumisena. Hageja ei ole nimetanud, milles seisneb kostja puhul oma asjade suhtes rakendatav suurem hoolikus. Kostja kinnitas kohtus, et peab asjade säilivuse tagamiseks piisavaks korteri välisukse lukustamist. Kohus leiab, et ka juhul, kui hinnata hoidja poolt hoiulepingu rikkumiseks kahele sugulasele hoiust teadaandmist, ei ole tõendatud süü esinemine raske hooletuse või tahtluse vormis. Tunnistaja, J.S dokumenteeritud ütlustega on tõendatud, et ta teadis raha paigutamise asupaika, kuna seda oli ka teiste isikute raha hoidmiseks kasutatud. Kuhu hageja kuld oli paigutatud, seda ta ei teadnud (kr. asi lk. 14). Tunnistaja, O.P dokumenteeritud ütlustega on tõendatud, et ta teadis asjade hoiule paigutamise faktist, kuid mitte nende täpsest asukohast (kr. asi lk. 19). Kostja selgitas, et teatas hageja asjade paigutamisest korterisse põhjusel, et tagada hageja õiguste kaitse puhuks, kui kostjaga midagi juhtub. Kostja käitumises süü raksemate vormide esinemist peab tõendama hageja. Hageja ei ole esile toonud mingeid kostja tegusid, mis oleksid objektiivselt ja subjektiivselt hinnatavad lepingut rikkuva käitumisena süü raskemates vormides. Kostja selgitus selles, et hoiust teatamise põhjuseks oli hageja huvide kaitse, on veenev. Hageja ei ole kostja käitumises esile toonud midagi, millest saaks järeldada kostja käitumise õigusvastasust tahtluse või rasket hooletuse vormis. Kohus jätab hindamata poolte esitatud versioonid kolmandate isikute võimaliku käitumise kohta, kuna need ei oma poolte vahelise õigussuhte hindamisel tähendust. menetluskulud Hageja on 4.novembri 2008 ettenähtud riigilõivu 2 250 krooni. maksekorraldusega tasunud hagi esitamisel Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg. 1 alusel jätta hageja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1; TsÜS §-st 5;
§-st 3 p. 1 ja 6; 104 lg. 2, 4, 5 ja 6; 127 lg. 3; 883; 885 kohus o t s u s t a s: jätta VK hagi G N vastu 37 500 krooni väljamõistmises rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. 6 Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.