) § 9 lg 8. Viru Maakohus tegi tsiviilasjas otsuse 29.03.2006.a., millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 02.01.2007.a. otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue E E`i vastu omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmise nõudes ja saatis E-M Ti hagi E E`i vastu uueks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Muus osas, s.o osas, millega jäeti hagi aegumise tõttu rahuldamata Kadrina valla, E A, Ü A, Õ H ja M A vastu, jäeti maakohtu otsus muutmata ringkonnakohtu otsuses toodud täpsustustega. Maakohus määras asja uueks läbivaatamiseks eelistungi. Eelistung toimus 17.04.2007.a. Istungil taotles hageja menetlusse kaasata teise kostjana Ü A`a. 11.12.2007.a. toimunud kohtuistungil taotles kostja E E`i esindaja tsiviilasjas aegumise kohaldamist ning vaheotsuse tegemist. Esitatud taotlust vaheotsuse tegemiseks toetas ka hageja esindaja. Pooled nõustusid asja edasise arutamisega kirjalikus menetluses. 13.03.2008.a. tegi Viru Maakohus tsiviilasjas vaheotsuse, millega otsustas jätta kostja E E`i taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkata tsiviilasjas nr 2-04-103 menetlust. Kohtuotsus jõustus 17.04.2008.a. Hageja nõue. Hageja nõudeks on omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmine maareformi seaduse (
) § 9 lg 8 alusel. Kostja E E omandas korteri nr. xxxx kostjalt Ü A`alt kinkelepingu teel 01.06.2001.a. Hageja leiab, et seadusjärgne ostueesõigus laieneb igakordsele võõrandamisele (I kd tl. 193). Kostja vastuväited. Kostjale E E`ile on väljastatud hagimaterjal kirjaliku vastuse nõudega 19.01.2006.a. (I kd tl. 202). Kostja E E on esitanud kirjaliku vastuse Viru Maakohtule 10.02.2008.a. (I kd tl. 204). Kirjaliku vastuse kohaselt (tl. 204-205), mille on allkirjastanud isiklikult E E, ta hagi ei tunnista. E E kingi saajana ei pidanud (ega saanud) kahelda kinkija omandiõiguses või vara õiguspärases omandamises (Kadrina Vallavolikogu otsus peremeheta ehitise hõivamise kohta). Asja esimesel läbivaatamisel maakohtus toimus kohtuvaidlus 09.03.2006.a. Kostja E E, kellel endal esindajat ei olnud, ühines Kadrina valla esindaja vandeadvokaat Küllike Nammi vastuväidetega, et korter ei ole ehitis
ja 10 mõttes ning ehitise mõiste avab
3. 11.12.2007.a. kohtuistungist alates esindas kostjat E E´i vandeadvokaat Küllike Namm. 2 Kohtuistungil 07.10.2008.a. esitas kostja E E´i esindaja vandeadvokaat Küllike Namm kohtule kirjaliku vastuväite, milles kostja esindaja leiab, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, milline annaks talle aluse esitada nõue
Hagiavalduses on viide ÕVVTK Lääne-Virumaa komisjoni otsusele 22.12.1992.a., kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks nimetatud dokumenti kohtule esitada ja seega on täitmata eeldused, et kohus saaks kontrollida kas hageja puhul on tegemist isikuga, kellel on
Samuti leiab kostja esindaja, et hageja soovib korteri kui vallaasja käsitlemist ehitisena
Kostja vaidleb sellele käsitlusele vastu, sest korterit (eluruumi) ei ole võimalik käsitleda ehitisena Planeerimis- ja ehitusseaduses toodud mõistete kohaselt. Käsitluse, et ehitis on korter välistab ka Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 1; mille kohaselt käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate elamute ja korterite (edaspidi: eluruum) erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra. Nimetatud sätte sisustamisel eristab seadusandja kahte objekti elamut ehk hoonet ja eluruumi ehk korterit. Et tegemist on kahe eristatava objektiga kinnitab seaduse keeleline tõlgendamine. Seda väidet kinnitab ka EES § 3, mis sätestab erastamise objekti mõiste ja mille kohaselt erastamise objektiks on elamu või korter koos sellele vastava muu osaga ehitisest või ehitusjärgus olev elamu või korter, mis on riigi või riigi äriühingu omandis (edaspidi riigile kuuluvad eluruumid) või kohaliku omavalitsusüksuse või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühingu, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, omandis (edaspidi munitsipaalomandisse kuuluvad eluruumid). Maareformiseadus kasutab paralleelselt mõisteid ehitis, hoone ja elamu. Maareformi seaduses puuduvad igasugused viited eluruumile = korterile ja võimalusele nõuda selle juurde maa tagastamist või erastamist. Seadusandja on sidunud maareformi läbiviimise üksnes ehitisega, mis seaduse tekstis on väljendatud terminitega- hoone, rajatis, elamu, suvila, aiamaja. Kuna korter ei ole rajatis siis on vajalik kostja esindaja arvates lähtuda õiguslikul käsitlusel üksnes sellest, kas korterit saab käsitleda elamuna või hoonena.
on pealkirjastatud: Väljaspool linna piire asuva maa tagastamine, millel asuvad füüsilise isiku hooned. Seega on nimetatud sätte eesmärk reguleerida selle maa tagastamist, millel asub hoone ja seda muuhulgas osas, et maa tagastamise õigustatud subjekt ja hoone omanik ei ole üks ja sama isik. Hoonest kui tervikust oli võimalik rääkida ajani, mil Kadrina vald hoone peremehetu varana hõivas. Sellest ajast alates, kui Kadrina vald korterid võõrandas ei ole enam võimalik hoonest (elamust) rääkida, sest müügilepingud sõlmiti mitte hoone (elamu) kaasomandi osade võõrandamiseks vaid võõrandamislepingutega erastati hoones asuvad korterid, millised olid registreeritud iseseisvate vallasasjadena ja milliste müük toimus lähtudes AÕSRakS § 13. Kuna tegemist ei ole ehitisega, mida kostja E E omandas, vaid tegemist oli korteriga, milline vastavalt kinkelepingu tekstile asus elamus, siis puudub võimalus
8 alusel esitatud nõude rahuldamiseks isegi sellisel juhul kui lähtuda eeldusest, et tegemist on õigustatud subjektiga, kellel on õigus sellest eeltingimusest lähtudes hagi esitada. Kostja esindaja viitab, et
lg 8 rakendamise osas on Riigikohus väljendanud oma seisukohta (viimane lahendis 3-2-1-123-02), kuid kõikides lahendites on lähtutud loogikast, et õigustatud subjekt soovib omandaja õigusi võõrandatud ehitisele mitte eluruumile. 3 Kostja Ü A samuti hagi ei tunnista. Kostja Ü A iseseisvaid vastuväiteid esitanud ei ole, vaid nõustub kostja E E´i esindaja vandeadvokaat Küllike Namm`i seisukohtadega. Kostja taotlus kohtuistungil Kohtuistungil 07.10.2008.a. on hageja esindaja esitanud taotluse jätta tähelepanuta alles kohtuistungil esitatud vastuväited ja on loobunud kohtukõnest. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohus leiab, et TsMS § 331 lg. 1 kohaselt ei kuulu menetlemisele kostja vastuväide selles osas, kas hageja puhul on tegemist õigustatud subjektiga, kellel on õigus sellist hagi esitada, kuna selline vastuväide ei ole esitatud tähtaegselt. Vastuväide selles osas, kas
8 kuulub kohaldamisele korterile (eluruumile) on esitatud käesoleva tsiviilasja menetluses juba varem. Sellega on ühinenud ka kostja E E ja seda on juba varem menetlenud. Esitatud hagiavalduses palub hageja kanda temale üle omandajate õigused ja kohustused, millised tulenevad 01.06.2001.a. Ü A`a ja E Ei vahel sõlmitud notariaalsest kinkelepingust nr.
) § 9 lg 8 alusel.
käsitleb väljaspool linna piire asuva maa tagastamist, millel asuvad füüsilise isiku hooned. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et ehitise omanik on kohustatud enne ehitise võõrandamist teatama kirjalikult võõrandamise kavatsusest ja tingimustest omandamiseesõigust omavale õigustatud subjektile. Kui õigustatud subjekt ei kasuta omandamiseesõigust ühe kuu jooksul, arvates kirjaliku teate saamise päevast, on ehitise omanikul õigus võõrandada ehitis vähemalt kirjalikus teates märgitud hinnaga ning tingimustel. Kui ehitise omanik võõrandab ehitise õigustatud subjekti omandamiseesõigust rikkudes, võib õigustatud subjekt pöörduda kahe kuu jooksul, arvates rikkumisest teada saamise päevast, kohtusse hagiga talle kõigi omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks.
lg 3 sätestab, et hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse sordiaretus-, teadus- või kultuuriväärtust omava istanduse, kaasa arvatud dendropark ja -aed suhtes. Nimetatud istanduste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse samuti kultuuriväärtust omava endise mõisakompleksi ehitiste ja pargi suhtes, kui need on muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras tunnistatud kultuurimälestisteks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et
lg 8 kuulub kohaldamisele ehitiste, kui terviku korral, mitte korterelamu üksiku korteri korral. Seega tuleb E-M T`i hagi E E`i ja Ü A`a vastu omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmise nõudes jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 4 Kohus juhindus eeltoodust ja kohaldas TsMS § 442, 455, 630, 631, 632 sätteid. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Maido Roots Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2009 RESOLUTSIOON:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.