Obsah (7)

§ 113§ 334§ 115§ 76§ 101§ 108§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-22759 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05.märts 2009 kell 16.00 Ken

§ 113lg –s 1 sätestatud määras.

Alates 02.12.2005 kostja ebaseaduslikult ja aluseta kasutab R OÜ vara. Kuna vara loetakse kadunuks, siis selle vara raha ekvivalendi kasutamise eest kostja peab maksma intressi. 01.06.2008 seisuga intress moodustab 74 970,50 krooni. KOSTJA VASTUS 10.07.2008 kirjalikus vastuses kostja vaidleb hagile vastu, leides, et kostja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et lepingud, millel põhinevad hageja nõuded, on sõlmitud kostjaga. Kostja mingeid lepinguid hagejaga sõlminud ei ole, hagile lisatud kostja B-kaardist on näha, kes võib kostjat esindada. Kostja taotleb hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. 03.10.2008 täiendavas vastuses kostja märgib, et 19.08.2005 ehitustellingute kättesaamise akti on allkirjastanud mitte kostja esindaja, vaid tundmatu isiku poolt. See dokument ei saa olla kostjalt raha väljamõistmise õiguspärasuse tõenduseks. Hageja ei ole esitanud kohtule rendilepingu nr 0504-01/2005 alusel saadud materjalide tagastamise akte (05.04.2005, 08.04.2005 ja 03.06.2005 aktid). Vastavalt nendele asjaoludele kostjal ei ole hageja ees kohustusi. Kostja esitas oma võrdlustabeli saadud ja tagastatud tellingute kohta. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS Hageja 22.10.2008 seisukohas märgib, et 19.08.2005 tellingute kättesaamise akti on allkirjastanud kostja töötaja ja esindaja N G . Hageja palub jätta tähelepanuta väite, et akti on allkirjastanud tundmatu isik. Lepingu nr 0504-01/2005 alusel hageja nõudeid kostja vastu ei ole esitanud, mistõttu on kostja esitatud aktid selle lepingu alusel saadud tellingute tagastamise kohta asjassepuutumatud. Kostja esitatud võrdlustabelis on toodud lepingud, mis ei ole antud asja läbivaatamise esemeks ning tabel ei puutu asjasse. Tabel on koostatud ilmsete loogiliste ja matemaatiliste vigadega, sest tellingud on selle kohaselt tagastatud enne, kui need saadi. Vastavalt tabelile on kostja tagastanud rohkem tellinguid, kui võttis, mis on samuti võimatu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistaja, uurinud igakülgselt ja objektiivselt kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. OÜ R ja kostja vahel oli asja kasutuslepingust, mida pooled nimetavad rendilepinguks, tulenev üürisuhe. R OÜ loovutas lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. OÜ R ja OÜ V 04.04.2005 vahelises koostöölepingus nr p27 on märgitud, et lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 3 Võlaõigusseaduse (

) § 271 järgi üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Pärast üürilepingu lõppemist peab üürnik asja koos päraldistega tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele (

§ 334lg 1).

Üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis (

§ 334lg 2).

1. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja nimel on koostöölepingu nr p27 R OÜ-ga sõlminud selleks volitusi mitteomanud N. G ning seetõttu lepingust kostjale mingeid kohustusi ei tulene. Kohus kuulas N. G i tunnistajana üle. Kuna tunnistaja näol on tegemist kostja juhatuse liikme A G isaga, ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed tunnistaja ütlused selles osas, et tunnistajal puudus OÜ V nimel lepingu sõlmimiseks volitus. Tunnistaja ei suutnud veenvalt põhjendada, miks oli vaja rendileping sõlmida kostja nimel, kui tunnistaja tegutses eraisikuna ning rentis tellinguid enda nimel. Tunnistaja samas kinnitas, et lepingu kostja nimel sõlmimine oli tunnistaja enda initsiatiiv ning ta rentis tellingud selleks, et neid saaks kasutada kostja objektidel. Tunnistaja sõnade kohaselt tema ülesanne oli tellingud kohale tuua, üles panna ja maha võtta. Mingeid tööülesandeid, milleks tunnistajal tulnuks endal tellinguid kasutada, tunnistaja kostja ehitusobjektidel ei täitnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja on N. G i poolt väidetavalt volituseta sõlmitud koostöölepingu alusel saadud tellingute rendiarveid osaliselt tasunud ning on seega koostöölepingu heaks kiitnud. Sellega on tehing muutunud kehtivaks ka juhul, kui N. G sõlmis tehingu kostja seadusjärgse esindaja teadmata ja vastavat volitust omamata.
2. Kostja leiab, et on kõik saadud tellingud tagastanud ega võlgne hagejale midagi. Kohus leiab, et saatelehega Rendilepingule nr 0807-01/2005, nr 1908-05/2005, nr 2706-01/2005, nr 190101/2005, nr 1606-01/2005 on tõendatud renditud SPRINT tellingute üleandmine kostjale. 16.06.2005 saatelehega nr 1606-01/2005 on tõendatud BOSS tellingute kostjale üleandmine. Kostja on vaidlustanud saatelehe rendilepingule nr 1908-05/2005 alusel tellingute saamise, väites, et tellingud vastuvõtnud isiku allkiri on tundmatu. Tunnistaja N. G , kes on teistel saatelehtedel tellingute vastuvõtmist allkirjaga kinnitanud, väitis, et saatelehel nr 1908-05/2005 ei ole tema allkiri. Tunnistaja tõi oma väite tõestuseks välja asjaolu, et teistele saatelehtedele on ta oma allkirja juurde välja kirjutanud N. G . Kostja taotles allkirjasamasuse kindlakstegemiseks käekirjaekspertiisi, kohus rahuldas taotluse, kuid ekspertiis jäi teostamata, sest hagejale nõude loovutanud OÜ-l R ei olnud säilinud saatelehe originaali ning kohtule esitatud koopial ei ole allkiri ekspertiisi teostamiseks piisavalt loetav. Kohus leiab aga, et asjaolu, et saatelehe nr 190805/2005 alusel on kostja tellingud saanud, on tõendatud asjas kogutud tõenditega tellingute tagastamise kohta. Samuti kohus võtab arvesse, et tunnistaja on omaks tunnistanud allkirjad arvetel (tl 30 – 32), kus samuti ei ole allkirjale nime dešifreeringut lisatud.
3. SPRINT tellingute tagastamise kohta on koostatud ja kohtule esitatud 22.11.2005 ja 02.12.2005 koostatud aktid (tl 11-12). Lisaks on hageja esitanud tellingute väljastamise ja tagastamise kohta võrdlustabeli (tl 13)., mis menetlusosaliste kinnitusel koostati hageja esindaja, kostja endise lepingulise esindaja ja N. G i koostöös. Kostja vaidlustas hageja tabeli õigsuse ning esitas omapoolse võrdlustabeli. Kostja esindaja kinnitas, et võttis tabelisse kõik andmed hageja esitatud tabelist ning täiendas andmeid, lisades andmed 05.04.2005, 08.04.2005 ja 03.06.2005 tellingute tagastamise kohta. Hageja nõude aluseks on 19.04.2005 ja hiljem väljastatud saatelehed. Seega ei saa nende saatelehtede alusel saadud tellinguid tagastada enne 19.04.
4. Kostja on oma tabelisse lülitanud 05.04.2005 saatelehe nr 0504-01/2005 alusel saadud tellingute tagastamise andmed, kuid samas ei ole neid tellinguid saadud tellingute poolel näidanud. Samuti ei ole kostja saadud tellingute poolel näidanud 19.08.2005 saatelehe, mille allkirjaõigsust kostja 4 vaidlustas, alusel saadud tellinguid. Seega ei ole kostja tabelis andmed täielikud. Kohtuistungil tabeleid ja tagastamise akte võrreldes selgus, et hageja tabelis on 22.11.2005 aktiga tellingute tagastamise andmete osas vead. Kuna kostja tabel tugineb samadele andmetele, kostja andmed tellingute saamise kohta ei ole täielikud ning kostja on tellingute tagastamise andmeid täiendanud asjasse mittepuutuvate andmetega, jätab kohus kostja tabeli tõendina arvestamata. Kohus tegi tellingute tagastamise aktide (tl 11-12), 19.04.2005 saatelehele märgitud tellingute tagastamise andmete (tl 26) ja hageja esitatud tabeli (tl 13) võrdlemisel kindlaks, et hageja esitatud koondtabelis on 22.11.2005 akti andmete tabelisse märkimisel eksitud järgmiselt: Rida 7 kood 587061 tabeli järgi tagastatud 0, tegelikult tagastatud 8 tellingut; Rida 8 kood 587062 tabeli järgi tagastatud 0, tegelikult tagastatud 45 tellingut Rida 10 kood 587071 tabeli järgi tagastatud 30, tegelikult tagastatud 0 tellingut Rida 11 kood 587072 tabeli järgi tagastatud 45, tegelikult tagastatud 0 tellingut Rida 12 kood 587081 tabeli järgi tagastatud 0, tegelikult tagastatud 22 tellingut Rida 13 kood 587100 tabeli järgi tagastatud 2, tegelikult tagastatud 3 tellingut Rida 20 kood 587160 tabeli järgi tagastatud 0, tegelikult tagastatud 12 tellingut Rida 21 kood 587170 tabeli järgi tagastatud 15, tegelikult tagastatud 0 tellingut Rida 23 kood 587232 tabeli järgi tagastatud 4, tegelikult tagastatud 6 tellingut. Puuduolevate tellingute koguarv ei muutunud, kuid kuna erineva koodiga tellingutel on erinev ühikuhind, moodustab tagastamata tellingute maksumus kohtu arvutuste kohaselt 202 433 krooni, mitte 220 083 krooni, nagu on leidnud hageja. Kohtuistungil hageja, hinnates vahet ca 13 000 kroonile, väljendas valmisolekut hagihinda vastavalt vähendada, kuid täpset hagihinna vähendamise avaldust hageja ei teinud. Õige on hageja väide, et ta on erineva koodiga tellinguid tagatanud osaliselt kokku ka rohkem, kui vaidlusaluste saatelehtede alusel on vastava koodiga tellinguid saanud, kuid hageja on enamtagastatud tellingute hinda arvesse võtnud: tabelis kajastub enamtagastatud tellingute hind miinusmärgiga ning nõue on esitatud tagastamata tellingute lõppsaldo järgi. Kuna kostja ei ole üüritud vara tagastanud, tuleb tal

§ 334lg 2 alusel hüvitada vara väärtus.

Selline kohustus tuleneb ka koostöölepingu lisa 1 punktis 5.2.7.

§ 115

lg 1 alusel võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et ta tellingute tagastamata jätmisega tekkinud kahju eest ei vastuta. Hageja on kostjale 26.11.2007 ja 21.04.2008 pretensioonidega määranud korduvalt tähtaegu vara väärtuse hüvitamiseks. 26.11.2007 võlateates (tl 9-10) on hüvitise suuruseks 1 664 923,36 krooni. 21.04.2008 korduvas võlateates (tl 14 – 15) on tagastamata tellingute väärtuse summaks 277 778,66 krooni. Pooled ei ole kohtule avaldanud, nagu oleks kostja hüvitise osaliselt ära maksnud. Seega on pärast esimest võlateadet kostja suure osa tellingutest tagastanud ning hüvitise maksmise nõuet võib käsitada

§ -s 114 sätestatud täiendava tähtajana kohustuse täitmiseks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude tagastamata SPRINT tellingute maksumuse osas osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 202 433 krooni. BOSS tellingute tagastamise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud, mistõttu tuleb 16.06.2005 saatelehe alusel saadud tellingute maksumus kogusummas 57 695,66 krooni samuti kostjalt välja mõista. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata tellingute eest hüvitise 260 128,66 krooni.

1. Hageja nõuab kostjalt ka tasumata rendiarvete võlgnevuse väljamõistmist. Kostja ei ole võlgnevuse summat vaidlustanud. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arve nr 512005 summas 7889,60 krooni, arve nr 60665 summas 4442,92 krooni, arve nr 606010 summas 6913,62 krooni ja arve nr 606011 summas 3902,85 krooni. Arvete maksetähtpäevad saabusid perioodil 20.12.2005 – 15.06.
2. Seega on arvete summa muutunud sissenõutavaks. 5 Koostöölepingu lisa nr 1 (edaspidi lepingu lisa) punktis 4.1.5 on sätestatud arve tasumiseks 14 päevane tähtaeg.

§ 76lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Tulenevalt

§ -st 100 on kohtuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude ja nõuab kostjalt välja tasumata arvete summa 23 149,89 krooni.

1. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivised renditasu maksmisega viivitamise eest. Lepingu lisa punktis 4.
2. leppisid pooled kokku, et tähtaegselt tasumata renditasult on rendileandjal õigus nõuda rentnikult viivist 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on arvete tasumisega viivitamise eest arvestanud viivist perioodi eest alates viimase arve tasumise tähtpäevast 15.06.2006 kuni 01.06.2008, kokku 705 päeva eest: 23 148,89 x 0,15 % x 705 päeva = 24 479,95 krooni. Tegutsedes heas usus ja vastutulekuna kostjale hageja vähendab viivisenõuet ja nõuab viiviste tasumist põhivõlaga samas ulatuses, summas 23 148,89 krooni. Kostja ei ole hageja viivisearvutust vaidlustanud. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja rahuldab selle.
3. Hageja taotleb kostjalt samuti välja mõista intressi raha kasutamise eest seaduses sätestatud määras tagastamata tellingute eest hüvitise maksmisega viivitamise eest.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas.

§ 94

sätestab intressimäärana Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava viimase intressimäära enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit. Hageja leiab, et kostja ebaseaduslikult ja alusetult kasutab R OÜ vara. Kuna vara loetakse kadunuks, siis selle vara raha ekvivalendi kasutamise eest peab kostja maksma intressi. Sisuliselt soovib hageja siiski saada viivist tellingute maksumuse hüvitamisega viivitamise eest, mitte kasutusintressi. Sellele viitab ka hageja tuginemine

§ 113lg-le 1.

Hageja on arvestanud tellingute maksumuse 277 778,66 krooni hüvitamisega viivitamise eest viivist alates 02.12.2005.a. kuni 01.06.2008 kokku 900 päeva eest määraga 0,030 % päevas, kokku summas 74 970,50 krooni. 0,030 % päevas vastab viivisemäärale 11 % aastas. Sellise määraga seadusjärgne viivis kehtis perioodil 01.07.2007 – 31.12.

1. Perioodil 02.12.2005 – 31.12.2005 oli viivisemääraks 9 %, perioodil 01.01.2006 – 30.06.2006 9,50 %, 01.07.2006 – 31.12.2006 9,75 %, 01.01.2007 – 30.06.2007 10,5 %. Lisaks kohus rahuldas tellingute hüvitise nõude väiksemas summas, mistõttu tuleb hageja viivise nõue rahuldada osaliselt järgmiselt: Summa 260 128,66 tasumisega viivitamise eest 02.12.2005 – 31.12.2005 viivitatud 30 päeva x 9 % aastas eh 0,025 % ehk 65,0 krooni päevas = 195 krooni; 01.01.2006 – 30.06.2006 viivitatud 181 päeva x 9,5 % aastas ehk 0,026 % ehk 67,60 krooni päevas = 12 235,60 krooni; 01.07.2006 – 31.12.2006 viivitatud 184 päeva x 9,75 % aastas ehk 0,027 % ehk 70,20 krooni päevas = 12 916,80 krooni; 01.01.2007 – 30.06.2007 viivitatud 181 päeva x 10,5 % aastas ehk 0,029 % ehk 75,40 krooni päevas = 13 647,40 krooni; 01.07.2007 – 01.06.2008 viivitatud 335 päeva x 11 % aastas ehk 0,030 % ehk 78,00 krooni päevas = 26 130 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt välja tagastamata tellingute hüvitise summa 260 128,66 krooni tasumisega perioodil 02.12.2005 – 01.06.2008 viivitamise eest 65 124,80 krooni.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti hagi 6 tagamise abinõu rakendamisega seotud küsimused. Käesolevas asjas kohus otsustas 23.09.2008 kohtuistungi kulud jätta kostja kanda, kuna kostja hilinemisega esitatud taotlus tingis kohtuistungi edasilükkamise ning kostjal ei olnud mõjuvat põhjust tähtaja mittejärgimiseks. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja taotles 23.09.2008 kohtuistungiga seotud menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu 3540 krooni (koos käibemaksuga) ning esitas kulu tõendamiseks arve. Nimetatud 08.09.2008 arve nr 0809 3J on hageja esitanud 23.09.2008 istungil osalemise eest OÜ-le R . Seega on õigusabikulu tekkinud OÜ-l R , kes ei ole aga tsiviilasjas menetlusosaliseks. Lotuse Õigusabi OÜ on nõude kostja vastu omandanud loovutamise teel OÜ-lt R ning on hagi esitanud enda nimel, mitte OÜ R esindajana. OÜ-l R ei saanud kohtuistungiga seoses tekkida kostjalt väljamõistetavaid kulusid. Samuti ei ole menetlusvälisele isikule hageja poolt tasumiseks esitatud arve käsitatav hagejal tekkinud menetluskuluna. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hagejal hüvitatavaid menetluskulusid seoses 23.09.2008 kohtuistungiga tekkinud ning kohus jätab hageja taotluse istungiga seotud õigusabikulude väljamõistmiseks rahuldamata.
3. Kostja tasus 10.12.2008 Rahandusministeeriumi kontole nr 221013921094, viitenumbriga 3100057358 ja makse selgitusega „Ekspertiisi tasud, tsiviilasja number 2-08-22759“ 2500 krooni. Kuna asjas ekspertiisi ei teostatud, tuleb ekspertiisitasu TsMS § 150 lg 7 alusel OÜ-le V tagastada.
4. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg -le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude ca 94 % ulatuses. Arvestades nõude rahuldamise suurt ulatust ning võttes arvesse asjaolu, et nõude taotletust väiksemas osas rahuldamine oli tingitud enne kohtumenetluse algust koostöös kostjaga valminud dokumendist, aga samuti kostja poolt menetluses osalemise viisi (eelkõige menetluse käigus esitatud vastuolulisi väiteid lepinguliste suhete olemasolu kohta ning kostja esindaja ettevalmistamatult istungitele ilmumist korduvatele täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtaegadele vaatamata, mistõttu asja lahendamine on veninud üle poole aasta) peab kohus õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heli Käpp Kohtunik 7