) §-s
lg 5 kohaselt esitas nõukogu oma ettepaneku mitte toetada aktsionäride ettepanekut erikontrolli läbiviimise kohta. Nõukogu põhjendas oma otsust sellega, et põhistatud ettepanek on esitatud enne majandusaasta aruande esitamist aktsionäridele. Avaldajate taotluses ei nähtu selget nõuet - ülesannet, mida kontrollida. Erikontroll eeldab TsMS § 604 lg 4 järgi audiitori ülesande täpset sõnastamist. Erikontrolli ülesande täpsel sisul on oluline tähtsus tulenevalt erinevatest aegumistähtaegadest (
ja § 327 - juhatuse liikme ja nõukogu liikme vastutus;
- üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine;
Erikontrolli läbiviimiseks ei ole mõjuvaid põhjusi. Avaldajate väited kahjulike tehingute kohta on meelevaldsed. Aktsionäre on igal majandusaastal, kui kinnisvara võõrandati, informeeritud vara müügihinnast. Majandusaasta aruanded on tehtud aktsionäridele kättesaadavaks 2 nädalat enne korralise koosoleku toimumist. Need dokumendid on avalikult kasutatavad äriregistris. Pärast erikontrolli läbiviimise avalduse esitamist kohtule on aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud 100% aktsiakapitalist (sealhulgas ka kõik avalduse esitajad), kiitnud üksmeelselt heaks juhatuse ja nõukogu tegevuse ning jaotanud kasumi. Võimalikud lahkhelid tuleks lahendada kõigi aktsionäride osavõtul. Menetluse käik Harju Maakohus jättis 23. oktoobri 2007. a määrusega avaldajate avalduse rahuldamata ning menetluskulud võrdsetes osades avaldajate kanda. Avaldajad palusid maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldus erikontrolli läbiviimise määramiseks TEAS-is. 22. jaanuari 2008. a määrusega jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja 3
lg 2 järgi peab kohus erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamisel otsustama, kas esinevad mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada
§-s 287 ettenähtud teabenõude esitamisega. Erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks. Maakohus on jätnud avalduse erikontrolli määramiseks rahuldamata, kuna leidis, et avaldus ei ole piisavalt põhjendatud ja avaldajad on kohtule esitatud avalduses tuginenud teistsugustele asjaoludele, kui TEAS-i nõukogu esimehele 6. märtsil 2007.a esitatud avalduses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Avaldajad on erikontrolli läbiviimise taotlust igakülgselt motiveerinud. Erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus lahendama taotluse kohtule esitatud ulatuses, kontrollima avaldajate esitatud põhjendusi ja hindama, kas need annavad alust erikontrolli läbiviimiseks. Rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil omi huvisid ja õigusi kaitsta (näiteks kui võimalikud nõuded on aegunud). Avaldajad on soovinud erikontrolli käigus saada vastust küsimustele, mis on seotud aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvate tehingutega, nt suuremahulise vara võõrandamise, samuti tehingud seotud isikute ja lähikondsetega, aga samuti on aktsionärid soovinud selgitust juhatuse liikme töötasu suuruse kohta. Kuna maakohus on leidnud, et avaldajad ei ole erikontrolli läbiviimist piisavalt põhjendanud, ei ole konkreetselt hinnatud avalduses esitatud küsimuste ringi. Aktsionäril ei ole õigust taotleda erikontrolli küsimuste osas, millele aktsiaseltsi juhatus peab talle aktsionäride üldkoosolekul vastama teabenõude alusel VÕS § 287 järgi. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada ja määrata konkreetne küsimuste ring, millele tuleb vastus leida erikontrolli käigus. TsMS § 667 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistanud määruse teinud kohtule. Kui ringkonnakohtus esmakordselt tuvastab asjaolusid, rikub see poolte õigust tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras ei ole selles osas otsuse peale võimalik kaevata. Avaldajate täiendatud seisukohad ning lõppnõue Avaldajate arvates esitab AS TE kohtule eksitavaid väiteid, püüdes erikontrolli iga hinna eest välistada. Avaldajate hinnangul on erikontrolli teostamise nõue ja juhatuse kohustamine informatsiooni andmiseks sisult kaks täiesti erinevat asja. Avaldajate arvates on nad erikontrolli määramise taotlust igakülgselt motiveerinud ning seda on ka Riigikohus tõdenud. Erikontrolli käigus on audiitoril vajalik põhjalikult uurida ja analüüsida kõiki juhatuse liikme lähikondlase ettevõttega seotud tehinguid. Märkimist väärib fakt, et ka puudutatud isik ise kinnitab, et tehinguid tehti juhatuse liikme lähikondlasele kuuluva ettevõttega. Avaldaja küsimustele saab 4
lg 1 kohaselt võivad aktsionäride üldkoosolekul aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist.
lg 2 järgi, kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu liikmed.
lg 2 järgi peab kohus erikontrolli läbiviimise taotluse lahendamisel otsustama, kas esinevad mõjuvad põhjused taotluse rahuldamiseks. Erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on aktsiaseltsil õigus esitada nõudeid aktsiaseltsi juhtorganite vastu. Samuti võib erikontroll hõlmata aktsiaseltsi asutamist, aktsiakapitali muutmist ning aktsiaseltsi aastaaruande kohta tekkinud küsimusi, mida ei ole võimalik lahendada
§-s 287 ettenähtud teabenõude esitamisega. Erikontrolli tulemuseks on aktsionäride üldkoosolekule esitatav ülevaade, mis peab võimaldama aktsionäridel langetada otsuseid aktsiaseltsi huvide ja õiguste kaitseks (tsiviilasi nr 3-2-1-35-08). Tsiviilkolleegium on rõhutanud (tsiviilasi nr 3-2-1-35-08), et erikontrolli taotlevad aktsionärid ei pea iseenesest tõendama omi väiteid, millega nad põhjendavad erikontrolli läbiviimise taotlust. Harju Maakohus jagab kõrgemate kohtute seisukohta, mille kohaselt on avaldajad erikontrolli läbiviimise taotlust igakülgselt motiveerinud. Menetluse käigus on juba tuvastatud, et puudutatud isik tegi aastatel 2001-2005 A R kuuluva OÜ-ga VR-S tehinguid ning et A R oli nimetatud ajavahemikul puudutatud isiku juhatuse liikme tütre E R abikaasa. Asjaolu, et nimetatud abielu hiljem lahutati, ei oma õiguslikku tähendust. Harju Maakohus märgib, et õiguskord pöörab erilist tähelepanu äriühingu juhtimisorgani liikmete ning nende lähikondsetega tehtavatele tehingutele.Seega on erikontrolli määramine õigustatud ning järgnevalt analüüsib kohus erikontrolli aluseks olevate küsimuste põhjendatust. Tsiviilkolleegium on märkinud (tsiviilasi nr 3-2-1-35-08), et rahuldamata tuleb jätta ilmselgelt põhjendamatud taotlused ning taotlused, mis ei võimaldaks aktsiaseltsil omi huvisid ja õigusi kaitsta (näiteks kui võimalikud nõuded on aegunud).
lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et
§-s 315 sätestatud aegumistähtaja mõtteks on piirata ajaliselt juhatuse liikmete vastu nõuete esitamist ja kaitsta seeläbi juhatuse liiget aastaid hiljem esitatavate nõuete eest. Aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega (tsiviilasi nr 3-2-118-08). Eeltoodu kõrval tuleb arvestada võimalikke taotlusi aegumistähtaja ennistamiseks ning väärteomenetluse problemaatikat. Üksikküsimuste hindamisel kohus arvestab, et erikontroll ning teabenõue on iseseisvad õiguskaitsevahendid, mille alus ei kattu (seega ei välista tsiviilasja nr 2-07-13150 menetlus, kus avaldajad teabenõude esitasid, käesolevas tsiviilasjas lõpplahendini tegemist). Erikontrolli määramine on põhjendatud eelkõige küsimustes, mis eeldavad dokumentidega tutvumist, mis ei ole aktsionärile kättesaadavad. Sama järeldub ka tsiviilkolleegiumi seisukohtadest, kus on märgitud et tulenevalt aktsionäri ja aktsiaseltsi omavahelise õigussuhte iseloomust, ei hõlma aktsionäri õigus, erinevalt osaühingu osaniku õigusest teabele
§-s 330 sätestatud erikontrolli instituut (tsiviilasi nr 3-2-1-29-08). Puudutatud isiku seisukoht, et audiitor ei anna üldjuhul finantsinformatsiooni kohta hinnangut, on üksnes osaliselt aktsepteeritav. Erikontrolli läbiviija saab hinnata tehingute turupõhisust ning turupõhisuse hindamine on erikontrolli üks olulisi eesmärke, võimaldades aktsiaseltsi huvide kaitseks kahju hüvitamise nõudeid esitada. Kohus nõustub audiitor Toomas Villemsi seisukohaga, et audiitor saab tulenevalt Eesti Auditeerimiseeskirjast avaldada arvamust tehingute vastavuse kohta seadusandluse nõuetele ja võimaliku kahju tekkimise faktidele, kui neid esineb. Küsimused nr 1 ja 2 (Kas õmblustsehhi tegevus tõi alates aastast 2004 kuni õmblustsehhi likvideerimiseni 2005 juulis AS TE kasumit või kahjumit ning kui suured olid õmblustsehhi tulud ja kulud? Kas õmblustsehhi vara müük hinnaga 50 000 + käibemaks oli põhjendatud?) seostuvad õmblustsehhi likvideerimise ning selle põhjendatusega. Kriteerium, mille alusel küsimusele vastata, jääb ebamääraseks. Küsimus ei lähtu esitatud kujul auditeerimiseeskirja (RT I 1999,24,360) p-is 12 lg 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt võib audiitor anda finantsinformatsiooni kitsalt piiritletud valdkonnas (nõuded ostjate vastu, võlad hankijatele, varud). Seega on põhjendatud küsida, kas õmblustsehhi vara müük hinnaga 50 000 krooni + käibemaks oli turupõhine. Küsimus nr 3 (Kas TEAS majandusaasta aruannetes aastatel 2004 – 2005 on õigesti kajastatud kõik tehingud (sh. suulised) seotud osapooltega?) ei ole erikontrolli taotluse eesmärgiga, mille avaldajad TEAS-le esitasid, vastavuses. Mainitud taotluses sooviti võtta vaatluse alla aktsiaseltsi igapäevase majandustegevuse raamest väljuvad tehingud. Kõikide tehingute kontrollimine ei ole piisavalt põhistatud ning tõstab oluliselt erikontrolli maksumust. Põhjendatud oleks küsida, kas 2004-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.