) § 61 lg 1 kohaselt kui vanema ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. 17.3 Elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu otsus 3-2-1-5704). Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt
17.4 Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja V.U. poja ülalpidamises alates 01.01.2008. 17.5
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2008.a oli ja 2009. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, elatusraha miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist
61 lg 4 sätestatud miinimummääras. 17.6 Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega kuna hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole lapse vajaduste eraldi tõendamine vajalik. 17.7 Kostja oma seisukohta elatise väljamõistmise suhtes poja ülalpidamiseks esitanud ei ole. 17.8 Hageja nõuab elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.2008 (ajast, mil kostja lapse ülalpidamises ei osale)
lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Elatisehagi on kohtule esitatud 13.03.2008.a Kohus mõistab kostjalt V.U.ilt elatise välja tagasiulatuvalt alates 01.01.2008 18. T.U. ühisvara jagamise nõue V.U.i vastu 18.1
lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara 18.2 Hagiavalduse kohaselt soetati abielu ajal: - elamumaa Narva linnas, AÜ Berjozka, xxx maksumusega 10 000 krooni (tl 10-16) - sõiduauto BMW 892 ASE maksumusega 35 000 krooni. 18.3 Hageja hindab ühisvara väärtuseks 45 000 krooni. Kuna abikaasade osad ühisvaras loetakse võrdseks, on kummagi poole osa ühisvarast 22 500 krooni. Hageja palub enda omandisse jätta hoonestusõiguse AÜ-s Berjozka, xxx, kostja omandisse jätta sõiduauto xxx. Kuna kostjale jääva ühisvara osa väärtus on suurem osas, mis hageja ettepanekul peaks jääma hagejale, soovib hageja hüvitise väljamõistmist kostjalt summas 12 500 krooni. 18.4 Kostja omapoolset seisukohta ühisvara väärtuse ega jagamise ettepaneku suhtes esitanud ei ole. 18.5
Seega määratakse abielusuhete lõppemise aja seisuga kindlaks ühisvara koosseis ehk millised esemed kuuluvad ühisvarasse ja millised mitte. Lähtudes
lg 1 loetakse abikaasade osad abikaasade ühisvara jagamisel võrdseks, Sama paragrahvi lg 2 sätestab ammendavalt alused, millal võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest. Lähtudes eeltoodust ei leia kohus alust abikaasade osade võrdsusest kõrvalkaldumiseks. Seega lähtub kohus otsust tehes põhimõttest, et abikaasade osad ühisvara jagamisel on võrdsed. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (
lg 4) ning kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse (
18.6 Hageja hindab ühisvara väärtuse 45 000 kroonile. Hageja palub enda omandisse jätta aiamaa AÜ-s Berjozka, xxx (väärtus 10 000 krooni) , kostja omandisse jätta sõiduauto xxx (hageja hinnanguline väärtus 35 000). Hageja palub kostjalt V.U.ilt välja mõista rahalise hüvitise 12 500 krooni. 18.7 Kuna kostja V.U. on hagimaterjalid kätte saanud, kuid pole hagile vastanud (omapoolset seisukohta ühisvara ja selle väärtuses osas esitanud) ning jättis ka kohtuistungile ilmumata, loeb kohus lähtudes TsMS § 407 lg 1 sätestatust, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 18.8 Lähtudes eeltoodust, jagab T.U. ja V.U.i abielu kestel soetatud ühisvara alljärgnevalt: - T.U. omandisse jätta hoonestusõigus elamumaale aiandusühistus Berjozka, xxx Narva linnas (registriosa 3056309) ja teha vastav kanne kinnisturaamatus; - V.U.i omandisse jätta sõiduauto xxx - mõista kostjalt V.U.ilt hageja T.U. kasuks välja rahaline hüvitis 12 500 krooni. 19. Abielu lahutamise nõude osas jätkab kohus menetlust ja esitab Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule õigusabi taotluse V.U.i seisukoha ärakuulamiseks abielu lahutamise nõude osas. Menetluskulude jaotus 20. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.