2-05-767/18

2-05-767/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2008.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-767/34 (endine nr 2/34-1975/05) Tsiviilasi MU hagi M K vastu lahusvara ühisvaraks tunnistamise ja abielulise ühisvara jagamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 09.09.2008 kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MU (isikukood xxx, elukoht xxx), esindaja vandeadvokaadi vanemabi T Vajak (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn) Kostja M K (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja A Ratso (xxx) RESOLUTSIOON Hagi rahuldada
2. Tunnistada XxxTallinnas 1/3 kinnistust MU ja M K ühisvaraks.
3. Jagada MU ja M K ühisvara väärtusega 2 893 180 krooni (kaks miljonit kaheksasada üheksakümmend kolm tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni alljärgnevalt: 2.
4. Jätta MU omandisse alljärgnev vallasvara kokku väärtuses 41 500 (nelikümmend üks tuhat viissada) krooni: sõiduauto Honda Civic reg nr xxx, kohviautomaat, grillahi, purskkaev, kiiktool, õhuniisuti. 2.
5. Jätta M K omandisse alljärgnev vallasvara kokku väärtuses 91 680 krooni (üheksakümmend üks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni: kaheinimese voodi, öökapp, riidekapp, antiikne kummut, põrandavaip, make-uplauake peegliga, tugitool, seina praad 6 tk, J.Ristna õlimaal (magamistoas); põrandavaip, seina praad 2tk, seinakapp (külalistenurgas); diivan, tugitool, seina praad 2 tk, põrandavaip, kaminakomplekt, TV-laud, televiisor, video, kummut-kapp (elutoas); voodi, töölaud, riidekapp, tugitool, riiulid, kummut, valgustid, vaip, akvarell (lapse toas); esikukapp, nagikomplekt, peegel seinal, seinakapp, seina paraad 2 tk (fuajees); köögilaud, köögitoolid 4 tk, valgusti, köögikapid, nõudepesumasin, külmik, elektripliit + ventilatsioon (köögis); raamatukapid, töölaud, arvuti, toolid, põrandavaip, valgustid (kabinetis); kappriiul, peegel, Navitrolla graafiline leht (WC-s); kapid 2 tk, peeglid 2 tk, pesumasin, massaaživann (vannitoas); tolmuimeja, aknakatted 13 akent, koridori vaipkate, aiamööbel, muruniiduk jm aiatööriistad, matkavarustus (telk, madratsid, magamiskotid), sõiduauto BMW
6. 2-05-449/34 2.
7. Jätta M K omandisse kinnisvara 1/3 kinnistust asukohaga XxxTallinnas väärtuses 2 760 000 (kaks miljonit seitsesada kuuskümmend) krooni. 2.
8. Välja mõista M Klt ühisvara enamsaadu arvelt kompensatsioon summas 1 405 090 (üks miljon nelisada viis tuhat üheksakümmend) krooni MU kasuks. Menetluskulude jaotus
9. Välja mõista M Klt menetluskulu kokku 13 000 (kolmteist tuhat) krooni MU kasuks.
10. Välja mõista M Klt riigilõiv 55 000 (viiskümmend viis tuhat) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034796011 SEB Pangas viitenumbriga
11. Maksekorralduse selgituste reale tuleb märkida kohus, kohtumaja, tsiviilasja number, mille eest tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Alates 01.01.2006 tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel ühisvara jagamise nõudelt tasuda riigilõiv kui hinnaga hagilt, seega jagatava vara väärtuselt. Asjaolud
12. Hageja ja kostja abielu sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a kanne nr xxx all. Abielu on Harju Maakohtu 19.06.2006 otsusega lahutatud. Hageja nõue ja põhjendused
13. Hageja palub tunnistada 1/3 Xxx Tallinnas kinnistust ühisvaraks ja jagada poolte abielu kestel soetatud ühisvara vastavalt ettepanekule ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja juhindub perekonnaseaduse §-dest 14 ja
15. Hageja leiab, et kuna ta abielu ajal panustas oma lahusvara s.o lahusvaraks olnud korteri müügist saadud vahendid ja aega Xxx maja kolmanda korruse väljaehitamiseks, siis tuleb väljaehitatud osa arvata ühisvara koosseisu sõltumata sellest, et väljaehitamise ajal oli kinnistu omanikuks kostja tädid, kes võõrandasid 1998.a kinkelepingutega kokku 1/2 kinnistust kostjale (tl 23-36). Hageja pretendeerib ainult 1/3 kinnistule s. o osale, mille nad koos välja ehitasid (tl 32). Hageja selgituste kohaselt III korruse väljaehitamiseks saadi kostja tädidelt nõusolek, kes lubasid osa kinnistust võõrandada pooltele st, et pärast väljaehitamist saavad pooled kinnistu omanikeks. Pooled alustasid III korruse väljaehitamist eesmärgiga asuda sinna koos elama. III korruse väljaehitus toimus abielu ajal. Enne abiellumist oli vaidlusalune maja kahekorruseline. Poolte ühise tegutsemise tulemusena sai 68 m2 soojustamata pööningust 138 m2 suurune kõigu mugavustega eluruum (tl 341). Oma osalust tõendab hageja kulude arvestuse raamatuga aastatest 1997 kuni 2000 (tl 100-154), pangaväljavõtetega (tl 309-315, 370-390), millelt nähtub, et hageja tegi ehitusalaseid kulutusi – tasus ehitustööde ja ehitusmaterjali eest. Osalus on tõendatud ka 04.10.1995.a sõlmitud laenulepingu (tl 332-333, 336-337) ja 1996-1998 a hageja ja kostja ühiselt täidetud tuludeklaratsioonidega (tl 1821, 322-324), lepinguga (tl 38-41), õiendiga (tl 391). Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud nagu oleks tema tädid vaidlusaluse korruse väljaehitamiseks raha andnud nagu kostja väidab. Tädid osalesid 20 000 krooniga katuse ehituses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks suunanud AS Hiis 2 2-05-449/34 aktsiate müügist saadud raha 640 000 krooni vaidlusaluse kinnistu ehitusse. Hagejale on teada, et ta sai aktsiate müügist 60 000 krooni, mille kostja 1996.a kandis hageja arvele ehitusarvete tasumiseks. Aktsiate müügist saadud tulu tuli deklareerida tuludeklaratsioonis. Kostja ei ole seda teinud. Ühiselt ehitusse panustamist tõendavad ka kostja saadetud kirjad pärast abielusuhete lõppemist (tl 317-321). Vastavalt ekspertiisiaktile on Xxx III korruse ehitustööde maksumus 1998.a aprillikuu hindades 1 243 000 krooni. Kostja kinnistu maksumus käesoleval ajal on 2 760 000 miljonit, millest ½ on 1 380 000 krooni, mille välja mõistmist kostjalt hageja palub.
16. Hageja nõustub ekspertiisaktis märgitud vallasasjade hindadega (kd II, tl 258-259). Kuna ekspertiisi käigus jäid osad vallasasjad hindamata, siis hindab hageja hindamata vara järgmiselt: kohviautomaat – 1000 krooni; sõiduauto Honda Civic väljalaske aasta 1998 - 40 000 krooni (hageja valduses); sõiduauto BMW 520 väljalaske aasta 1984 - 6000 krooni (kostja valduses). Sõidukite hindamisel juhindus hageja interneti vastavas portaalis analoogsete autode müügihindadest. Kostja pakutud Honda Civic hind 90 000 krooni ei ole reaalne. Hageja pakutud hind on reaalne, kuna selline hind maksti hagejale Reval Autos, kui ta Honda Civiku vahetusautona neile jättis.
17. Hageja palub jagada vallasvara 133 180 krooni väärtuses nii, et kostja käes olev vara väärtuses 91 680 krooni jääb kostjale ja hageja käes olev vara väärtuses 41 500 krooni jääb hagejale ja kostjalt mõistetakse välja enamsaadu arvelt kompensatsioon summas 25 090 krooni. Kostjale jääb tema elukohas asukohaga Xxx asuv järgmine vallasvara: magamistuba - kaheinimese voodi, öökapp, riidekapp, antiikne kummut, põrandavaip, make-uplauake peegliga, tugitool, seina praad 6 tk, J.Ristna õlimaal; külalistenurk – põrandavaip, seina praad 2tk, seinakapp; elutuba – diivan, tugitool, seina praad 2 tk, põrandavaip, kaminakomplekt, TV-laud, televiisor, video, kummutkapp; lapse tuba – voodi, töölaud, riidekapp, tugitool, riiulid, kummut, valgustid, vaip, akvarell; fuajee – esikukapp, nagikomplekt, peegel seinal, seinakapp, seina paraad 2 tk; köök – köögilaud, köögitoolid 4 tk, valgusti, köögikapid, nõudepesumasin, külmik, elektripliit + ventilatsioon; kabinet – raamatukapid, töölaud, arvuti, toolid, põrandavaip, valgustid; WC – kappriiul, peegel, Navitrolla graafiline leht; vannituba – kapid 2 tk, peeglid 2 tk, pesumasin, massaaživann; katlaruum – tolmuimeja; muud varad – aknakatted 13 akent, koridori vaipkate, aiamööbel, muruniiduk jm aiatööriistad, matkavarustus (telk, madratsid, magamiskotid). Eeltoodule lisandub sõiduauto BMW väärtuses 6000 krooni. Hagejale jääb tema elukohas asukohaga Sompa tee 40 asuv järgmine vallasvara: sõiduauto Honda Civic reg nr xxx, kohviautomaat, grillahi, purskkaev, kiiktool, õhuniisuti. Kostja vastuväited hagile
18. Kostja on nõus, et ühisvara tuleb jagada. Kostja ei vaidle vastu vallasasjade jagamisele nii, et kostja valduses olevad asjad jäävad kostjale ja hageja valduses olevad asjad jäävad hagejale. Kostja nõustub ekspertiisiga määratud vallasasjade hindades. Kostja ei nõustu hageja poolt määratud osa vara hindadega ja leiab, et sõiduki Honda Civic väärtus vastavate interneti portaalide kohaselt on 90 000 krooni kohviautomaadi väärtus on 3000 krooni, kiiktool väärtus 400 krooni ja purskkaev 400 krooni. Esemed on kõik hageja valduses. Seega on hagejal vallasvara kokku 93 500 krooni ja kostjal 83 000 krooni. Kostja ei soovi hagejalt kompensatsiooni saada.
19. Kostja leiab, et Kibuvitsa 24, Tallinnas 1/3 mõttelise osa kinnistu ühisvara hulka ei kuulu, kuna kostja sai selle kingituseks. Kostja ei nõustu, et Xxx mõttelise osa kinnistu oleks ehitatud ühisvara arvelt. Kostja omas piisavalt vara, et ise ehitada. Kostja sai aktsiate müügi eest raha (tl 209) ja võttis laenu 1997.a eraisikult (tl 210-213, 342-345). Laenulepingust tuleva kohustuse täitmiseks müüs AS-i 3 2-05-449/34 Hiis aktsiad 1998.a alguses (tl 213-226). Hageja aitas ehitamisel lihtsalt niisama heast tahtest parendada 3.isikute vara. Kinnistu kuulus kostja tädidele (tl 67). Kostja palub selles osas jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused
20. Kohus, ära kuulanud pooled vande all, poolte esindajad, tunnistaja ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
21. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §-le 14 lg-le 1 on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Sama seaduse § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
23. Poolte vahel ei ole vaidlust, et abielusuhted lõppesid 17.05 2004.a. (tl 198). Poolte vahel ei ole vaidlust vallasvara hindades, mis määrati eksperdi poolt ja mille kohta on vormistatud ekspertiisiakt (tl 258-271). Vaidlus on ühisvara hulka kuuluvate esemete hinnas, mida ekspert ei määranud. Pooled vaidlevad sõiduki Honda Civic ja kohviautomaadi hinna üle. Kohus kuulanud mõlema poole esitatud selgitused ja tutvunud esitatud tõenditega, asub kohus seisukohale, et ühisvara maksumuse määramisel tuleb aluseks võtta hageja esitatud hinnad. Seega Honda Civic hinnaks jääb 40 000 krooni ja kohviautomaadi hinnaks jääb 1000 krooni. Kohus leiab, et ei ole võimalik sõidukit hinnata väärtuslikumaks kui on selle faktiline müügihind, millega Reval Auto sõiduki ostis. Kohus on veendunud, et vaidlusaluse sõiduki hind määrati eelneva põhjaliku ülevaatuse põhjal. Seega kostja tõend, mis on välja prinditud DELFI portaalist ei ole samastatav hinna poolest vaidlusaluse sõiduki hinnaga, mille hinna määramisel juhinduti vaidlusalusest sõidukist. DELFI portaalis pakutava sõiduki osas puudub teave tehnilise seisukorra kohta. Kohviautomaadi osas ei ole esitatud tõendeid, mis veennaks kohut, et tegemist on erilise kohvimasinaga, mille maksumus võiks olla kordi arv suurem kui nõudepesumasinal või külmikul.
24. PkS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Poolte vahel on vaidlus kas Xxx1/3 kinnistu s.o III korrus ehitati poolte ühisvara arvelt või mitte ja kas see on kostja lahusvara või mitte. Eelmärgitud kinnistu omanikuks on kostja, kes omandas kinnistu kinkelepingu teel oma tädilt. Seega tegemist on varaga, mis saadi kinke teel. Poolte vande alla antud seletustega leidis tõendamist, et pooled leppisid kostja tädiga kokku, et pooled ehitavad Xxx kinnistul olevale kahekordsele elamu pööningule eluruumid st III korruse, kuhu asuvad elama hageja ja kostja. Poolte endi seletuste, esitatud tõenditega ja tunnistaja EP ütlustega leidis tõendamist, et mõlemad nii hageja kui kostja osalesid III korruse väljaehitamisel. Kohtule esitatud paberkandjal tõenditega (kulude arvestuse raamatu aastatest 1997 kuni 2000 tl 100-154, pangaväljavõtted tl 309-315, 370-390, laenulepingu tl 332-333, 336-337, 1996-1998 a hageja ja kostja ühiselt täidetud tuludeklaratsioonidega tl 18-21, 322-324, lepinguga tl 38-41, õiendiga tl 391, aktsiate müügi eest raha saamise kinnitus tl 209, laen 1997.a eraisikult tl 210-213, 342-345) on leidnud tõendamist, et nii hageja kui kostja on panustanud III korruse väljaehitamisel rahaliste vahenditega. 4 2-05-449/34 Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et abieluajal ühiselt ehitatud Xxx III korruse eluruumid ehitati ühistest rahalistest vahenditest, millesse mõlemad pooled on andnud märkimisväärses suuruses panuse umbes poole maksumusest, kuid mille täpse suuruse määramine numbriliselt rahas ja ajaliselt töös ei ole võimalik. Ühist ehitamist nii rahas kui töös tõendab ka kostja saadetud kirjad pärast abielusuhete lõppemist (tl 317-321). Juhinduvalt PkS § 14 lg 2, mille kohaselt võib kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud, asub kohus seisukohale, et Xxx III korruse ehitustöödele tehtud kulutused on mahus, mis võimaldab Xxx1/3 kinnistut tunnistada abikaasade ühisvaraks. Kostja selgitused kohtuistungil, et hageja võõrandas oma lahusvarana olnud korteri selleks, et anda rahalised vahendid tasuta 3.isikute vara suurendamiseks on ainetu. Hageja sellist väidet omaks ei võtnud. Kohus ei saa rõhutamata jätta, et lisaks rahalistele vahenditele oli hageja aktiivne ehitustegevuse korraldamises. Eeltoodut kinnitasid pooled ise vande all ja sama kinnitas ka tunnistaja oma ütlustega. Seega kostja väide, et hageja andes märkimisväärses mahus pikema aja vältel raha ja korraldas ehitustöid selleks, et saada ise tulevikus eluruume üürida ei ole veenev. Vastavalt ekspertiisiaktile (tl 398-414) on Xxx III korruse ehitustööde maksumus 1998.a aprillikuu hindades 1 243 000 krooni. Vaidlusaluse kinnistu maksumus käesoleval ajal on 2 760 000 krooni, millest ½ osa kummalegi on 1 380 000 krooni, mille välja mõistmine hageja kasuks kostjalt on õigustatud, kuna kinnistu omanikuks on kostja.
25. Kuna hageja saadav osa on ühisvarast väiksem kui ½, siis leiab kohus, et hageja on õigustatud hagejalt saama kompensatsiooni 1 405 090 krooni ühisvara enamsaadu arvelt. Menetluskulud
26. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS 57 lg 2 ja samal ajal kehtinud RlvS § 39 vabastas kohus hageja hagi esitamisel osaliselt riigilõivu tasumisest. Hageja tasus 3000 krooni hagi esitamiseks lahusvara ühisvaraks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks. Esitatud nõuete alusel hindas kohus 23.05.2005.a riigilõivu suuruseks 75 960 krooni. TsMS § 64 lg-le 1 kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse kui hagi kuulub rahuldamisele. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis juhinduvalt TsMS § 48 lg 1 p 3 ja RlvS (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmisele riigilõiv 55 000 krooni. Eeltoodu riigilõivu suuruse määramisel on arvestatud tegelikku vara hinda vastavalt ekspertiisiaktile j a sellest vaidlustatud osa. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 hagi rahuldamise korral tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv s.o 3000 krooni, ehitustehnilise ekspertiisi kulud summas 10 000 krooni. Õigusabi kulud ja ühisvara hindamiseks läbiviidud ekspertiisitasu jätab kohus poolte endi kanda. Maire Lukk Kohtunik 5