1 Tartu Halduskohtule saabus 29.10.2009 H.K. taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib isik riigi õigusabi haldusmenetluses esindamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. Probleem, mille lahendamiseks riigi õigusabi soovitakse, on seotud Laheda Vallavalitsuse 07.10.2009 korralduse nr 110 vaidlustamisega. Taotlusele lisatud Laheda Vallavalitsuse 07.10.2009 korraldusest nr 110 nähtub, et nimetatud korraldusega on otsustatud lõpetada Laheda vallas P. külas asuva endise „XXX“ kinnistu maade kompenseerimismenetlus 4,1771 ha ulatuses põhjusel, et õigustatud subjekt H.K. ei ole seadusest tuleneva tähtaja (kuue kuu) jooksul esitanud avaldust kompensatsiooni väljaandmiseks (vorm R1) ning lugeda endise kinnistu „XXX“ kompenseerimise menetlus lõpetatuks (määruse punkt 1 ja 2). Sama määruse punktis 3 on otsustatud tühistada Laheda Vallavalitsuse 16.03.2009 korraldus nr 34 „Vara maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine“. Põhjenduseks, miks riigi õigusabi on vajalik kaebaja õiguste kaitseks , on märgitud, et isik ei ole suuteline iseseisvalt koostama kaebust halduskohtule ja haldusmenetluses Laheda Vallavalitsuse 07.10.2009 korraldusega nr. 110 seonduvalt, kuna ei tunne seadusi. Riigi poolt tagatava õigusabi liigid ja sellise õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (
).
lõike 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
lõike 7 kohaselt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu halduskohtu pädevusse riigi õigusabi taotluse lahendamine osas, milles taotletakse õigusdokumendi koostamist ja isiku esindamist haldusmenetluses, selles osas kuulub taotluse läbivaatamine maakohtu pädevusse. Kohus leiab, et H.K. riigi õigusabi taotlus osas, milles taotletakse riigi õigusabi dokumendi (kaebus halduskohtule esitamiseks ) koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses, tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Koos taotlusega esitatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on H. K. pensionär, kelle pere sissetulek kokku moodustab 9953 krooni kuus (haldusasja nr 3-08-284 toimikust nähtuvalt kuulub taotleja pere koosseisu H. K. ja tema pensionärist abikaasa). 28.10.2009 teatise punktis 2 on märgitud ülalpeetavaks eraldi elav 91 aastane voodihaige isa. Teatisest tulenevalt moodustavad H. K. ja tema pere vältimatud püsikulutused kuus kokku 13000 krooni, mis koosnevad kulutustest eluasemele, transpordile, sidekuludele ja tervishoiule. Taotluse kohaselt on H. K. varaks tema eluasemeks olev elumaja aadressil 2 XXX XXX XX (krunt 562 m2) ja aianduskrunt suurusega 888 m2 Võru vallas, XXX XXX hoonestamata 12585 m2, katastriüksus 91901:002:0047 XXX XX X Võru linnas üldpinnaga 32 m2. H. K. omab mootorsõidukit Audi 80 , mille väljalaskeaasta on 1990. H. K. pangaarvel seisuga 28.10.2009 on SEB pangas 184,68 krooni ja seisuga 30.09.2009 Hansapangas 15829,30 krooni , kokku hoiuseid 16013,98 krooni. Kohtu päringule vastuseks saadud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on H.K. omanduses kokku 5 kinnistut. Eeltoodust lähtudes ei saa kohus lugeda taotlejat isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (
) võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab
Kohus leiab, et H. K. riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele
lg 1 p-st 3 lähtuvalt, kuna taotluse esitajat ei saa pidada maksevõimetuks, kuna tema pangaarvel taotluse esitamise seisuga on SEB pangas 184,68 krooni ja Hansapangas15829,30 krooni , kokku hoiuseid 16013,98 krooni. Lisaks eeltoodule on taotleja isiklikus omanduses kokku 5 maakinnistut ja muud vara. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebajal on võimalik saada omal kulul kvalifitseeritud õigusnõustamist kas advokaadibüroos või mõnes muus õigusbüroos. Samas on kohus seisukohal, et korralduse nr. 110 07.10.2009 vaidlustamisest saadav võimalik kasu kaebajale on ebamõistlikult väike , võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Tulenevalt
12 kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul kui taotlejale asjast võimalik kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS §-st 94, TsMS § 180 lg 4 ning
12 - jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Mare Priks kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.