Obsah (16)

§ 94§ 670§ 29§ 82§ 688§ 690§ 5§ 11§ 619§ 620§ 621§ 673§ 103§ 680§ 1§ 158

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-2443

) § 113 lg 1 järgi maksma viivist 43 217,70 krooni.

1. 14.04.2008 täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista lepingu p 10 järgse tasu lepingu ühepoolse ülesütlemise eest 145 019,19 krooni, viivise 464 euro ehk 7259,74 krooni suuruse agenditasu maksmisega viivitamise eest 508,38 krooni ja viivise lepingu ülesütlemise järgse summa tasumisega viivitamise eest 42 706,30 krooni, millele arvestada lisaks alates 01.01.2008 viivist 43,65 krooni päevas kuni võla täieliku tasumiseni.
2. 04.02.2009 hagiavalduse täpsustuses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlana 10 196,82 eurot, s.o 159 545,56 krooni, sellele lisanduva käibemaksu 18% ja viivise

§ 94

lg-s 1 ja §-s 113 sätestatud määras alates 27.01.2005 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmiti 2004.a juulis koostöö korraldamise leping, mille alusel tegid pooled mitmesugust koostööd kostja äritegevuse alustamisel ja arendamisel. Poolte vahel sõlmitud leping ei vasta agendilepingu tunnustele. Vastavalt

§ 670

lg-le l kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Poolte koostöö 3 sisust ei tulenenud, et hageja oleks võtnud endale kohustuse kostja nimel lepinguid sõlmida või neid vahendada. Poolte koostöö oli oluliselt laiem, hõlmates muuhulgas hageja poolt kostja tegevuse nõustamist, vineeri liimimise detailide müümist ning teiste koostööpartneritega kontaktide loomist. Poolte ühine koostegevus oli suunatud kostja vineeritootmise alase tegevuse käivitamisele, arendamisele ja käibe tekitamisele ning sellest tulenevalt seoti makstav tasu koostööst tekkinud käibega. Asjaolu, et tasu maksmine on seotud koostöö tulemusena tekkinud käibega, ei tähenda, et koostöö sisuks oleks ainult agenditeenuse osutamine. Muuhulgas välistab pooltevahelise lepingu agendilepinguna käsitletavuse ka asjaolu, et pooled ei olnud kokku leppinud ega täitnud

§-s 673 ja §-s 674 sätestatud agendi ja käsundiandja kohustusi. 4. Poolte koostöö teistsugust iseloomu võrreldes agendilepinguga on tõendanud ka tunnistaja J. S., kes oli kostja esindaja lepingu sõlmimise ajal. Kuivõrd pooled on lepingu sõlmimise ajal andnud lepingule koostöölepingu ja mitte agendilepingu tähenduse ning seda iseloomustab ka poolte tegeliku koostöö sisu, tuleb

§ 29

lg l ja 2 kohaselt tõlgendada lepingut ainult sellisena, milline oli lepingu sõlminud isikute ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel. Selle kohta saavad ütlusi anda üksnes nemad ise ning nende vahelise lepingu tõlgendamine teisiti ehk lepingule kolmandate isikute poolt teistsuguse sisu andmine, kui lepingu pooled sellest sõlmimise ajal aru said ja soovisid, on

§-s 29 sätestatud materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamine. 5. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on üldine koostööleping, mitte agendileping, ei laiene selle suhtes

§-s 690 sätestatud aegumistähtaeg. Koostööleping on

§-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt loodud iseseisev lepinguliik, millest tulenevate nõuete aegumisele kohaldub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg l kohane üldine tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Tulenevalt

§ 82

lg-st 7 tekkis hagejal kooskõlas pooltevahelise koostöölepingu p-ga 10 õigus hüvitisele viimase kuue kuu maksete suuruses summas alates lepingu ülesütlemisele suunatud tahteavalduse saamise päevale järgnevast päevast (27.01.2005). Seega möödunuks nimetatud nõude aegumistähtaeg 27.01.2008, kuid nõue on kohtusse esitatud 28.06.2007 ja tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks. Kostja vastuväited

1. Kostja nõustus hageja agenditasu 464 euro, s.o 7259,74 krooni nõudega ja tasus selle hagejale 16.08.
2. Muus osas kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on 01.11.2004 dateeringuga koostöö korralduse näol tegemist agendilepinguga, millisele kohaldatakse

1. peatükis agendilepingule sätestatut.
2. Poolte vahel ei olnud enne 01.11.2004 suulist agendilepingut, mille tingimused oleks olnud samad 01.11.2004 sõlmitud lepinguga. Pooltel oli ühekordne suuline kokkulepe kostja kaupade vahendamiseks, millele ei laiene tagasiulatuvalt kirjalik leping. Hageja nõue ei kuulu rahuldamisele

§ 688

lg 4 p 4 alusel, kuna hageja ei tegutsenud agendina põhitegevuses, vaid kostjale teadaolevalt on tema põhitegevuseks äri- ja juhtimiskonsultatsioonid. Hageja hüvitise nõue summas 9 268,82 eurot, so 145 019,95 krooni saamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna 01.11.2004 sõlmitud ja 26.01.2006 lõpetatud leping nimetatud summat ei hõlma ja hageja ei saa nõuda hüvitist, kuna ta ei tegutse agendina oma majandustegevuses. 8. Hageja nõue on aegunud ja kostja palus kohaldada aegumist.

§ 690

lg 2 järgi on agendi lahkumishüvitise ja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg üks aasta agendilepingu lõppemisest. Hageja sai lepingu ülesütlemise avalduse enda kinnitusel kätte 01.02.

1. Seega oli nõude esitamise viimaseks tähtpäevaks 01.02.2006, aga hageja esitas kostjale lepingu lõpetamise eest hüvitise nõude alles 29.01.2007, so 727 päeva peale väidetava nõude tekkimist. 4
2. Hagejal ei ole õigus nõuda ka tasumisele mitte kuuluva hüvitise eest arvestatud viivist. Viivise arvestus on ebaõige (arvesse ei ole võetud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavate intressimäärade muutumist poolaasta kaupa) ja viivise nõue on aegunud koos põhinõudega vastavalt TsÜS §-s 144 sätestatule. Esimese astme kohtu otsus
3. 24.04.2009 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 152 285,54 krooni ning viivitusintressi põhinõudelt

§-s 94 ja §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest 27.01.2005 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

1. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel eksisteeris koostöö juba 2004.a oktoobris. Seda tõendab asjaolu, et hageja on 01.10.2004 esitanud kostjale arve nr 0002529 32 003,38 Leedu liti (käibemaks 0%) tasumiseks, so netosummas 9268,82 eurot, selgitusega „komisjon“ ja kostja on tasunud 04.10.2004 hageja pangakontole 9268,82 eurot. Samuti puudub vaidlus, et 01.11.2004 on hageja, keda esindas juhatuse liige G. W. ja kostja, keda esindas juhatuse liige J. S., sõlminud lepingu pealkirjaga „Koostöö korraldus“, mille p-s 1 on kokku lepitud, et hageja saab provisjoni 3 % kõikide täidetud tellimuste eest ja p-s 10, et kostjal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, makstes hagejale lisaprovisjoni viimase kuue kuu provisjonide summas.
2. Pooltel on vaidlus nõude aluseks oleva lepingu iseloomu ja lepingu tegeliku sõlmimise aja üle, so kas tegemist on agendilepinguga ning kas leping sõlmiti tegelikult 2004.a keskel suuliselt ja vormistati kirjalikult 01.11.2004 ning kas hagejal on õigus 01.11.2004 lepingu p-s 10 nimetatud lisatasu lepingu erakorralise ülesütlemise eest nõuda ka oktoobris 2004.a hagejale makstud provisjonide ulatuses või mitte. 13.

§ 5

kohaselt võib võlaõigusseaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.

§ 11

lg-te 1 ja 2 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.

§ 29

lg-te 1- 4 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. 14. Kuivõrd käesolevas asjas oli võimalik

§ 29

lg 2 mõttes välja selgitada poolte tegelik ühine tahe lepingu sõlmimise ajal, siis tuginedes lepingu poolte tegeliku tahte välja selgitamisel lepingu allkirjastanud ja lepingu alusel tegutsenud isikute, so G. W. kui hageja seadusliku esindaja kohtuistungil vande all antud seletusele ja 2004.a kostja juhatuse liikmeks olnud ja tegevdirektorina tegutsenud J. S. ütlustele oli poolte vaheline leping pikaajalisele koostööle suunatud käsunduslepingu iseloomule vastav tähtajaline kestvusleping. Samuti on eelnimetatud tõenditega tuvastatud, et pooled tegutsesid oma koostöös samadel tingimustel alates 2004.a maikuu täpsemalt määratlemata kuupäevast. 01.10.2004 arvega, sellele lisatud 3%-lise provisjoni 5 arvutamise aruandega ja kostja poolse 04.10.2004 tasumisega on tõendatud pooltevaheline äripraktika, mis sarnaneb 01.11.2004 kirjaliku lepingu järgsele tegutsemisele. Mõlemad eelnimetatud isikud kinnitasid kohtule, et poolte koostöö algas umbes pool aastat enne kirjaliku lepingu sõlmimist 2004.a novembris, mil sõlmitud kokkuleppega anti kirjalik vorm juba varasemale koostööle. Poolte eesmärgiks oli, et hageja aitab arendada ja müüa kostja poolt toodetavaid vineerdetaile, leiab kostjale kliente ning saab selle eest vastavat tasu. Nii G. W. kui ka J. S. on kinnitanud, et kirjalik kokkulepe vastas tingimuste poolest suulisele, J. S. selgitas, et lepingu kirjalik sõlmimine venis tema reiside tõttu ja oleks võinud toimuda ka varem. 15.

§ 5

sätestatud dispositiivsuse põhimõttest lähtudes ei pea poolte vahel sõlmitud leping olema määratletud tingimata täielikult

eriosas reguleeritud kindla lepinguliigiga ning lepingu tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes sõnalisest määratlusest, mis kumbki pool lepingule annab. Lepingu iseloomu ja tingimuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada

§ 29sätestatud põhimõtteid.

Vastavalt

§ 29

lg-tele 5 ja 6 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Käesoleval juhul tuleb arvestada ka sellega, et 01.11.2004 koostöö lepingu sõlmisid pooled saksa keeles, tuginedes oma varasemate kogemuste järgi saksa äritavadele ega tuginenud tegeliku tahte väljendamisel otseselt

§ 670jj sätestatud agendilepingu tingimustele.

16.

§ 619

kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seejuures

§ 620

kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

§ 621lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

§ 670

lg 1 ja 2 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg. 17. 01.11.2004 kokkuleppe p 9 kohaselt pidi leping kehtima kaks aastat, võimalusega vastastikusel kokkuleppel seda pool aastat enne lõppemist pikendada ning lepingu p-s 11 on otseselt sõnastatud, et leping on suunatud pikaajalisele ja püsivale koostööle. Ka G. W. ja J. S.i ütlustega on tõendatud, et loodetud eesmärgiks oli aastatepikkune koostöö. Hageja põhitegevus ei olnud

§-s 670 sätestatud agendilepingu sisu mõttes müügilepingute vahendamine või nende sõlmimine kostja nimel, vaid lisaks kostjale klientide leidmisele tegeles hageja ka kostjale töötajate leidmise ja 6 väljaõppega, toodete arenduse, kvaliteedi ja spetsifikatsioonidega, kusjuures tasu saamine oli otseselt seotud kauba vastuvõetavusega klientidele. Seega on tegemist kostja eriteadmistele rajaneva laiaulatuslikuma käsundiandmisega

§ 619

, § 620 ja § 621 lg 1 mõttes ning hageja tegevust kostja abistamisel tootmise osas ja klientidega läbirääkimiste osas ei saa pidada tavapäraseks mõistlikuks pingutuseks, mida peab tegema agendilepingu järgi agent lepingute sõlmimisel vastavalt

§ 673lg-s 1 sätestatud agendi kohustustele.

18. Kuivõrd hageja nõude aluseks ei ole agendileping

38. peatükis sätestatu mõttes, ei kohaldu nõudele ka

§ 690

lg-st 2 tulenev 1-aastase tähtajaga aegumise erisäte, vaid tehingust tulenevatele nõuetele kohalduv üldine aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub hagi aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks.

1. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ütles poolte kokkuleppe ühepoolselt üles 26.01.2005 kirjas väljendatud tahteavaldusega. Seega tekkis hagejal õigus nõuda lepingu p 10 alusel viimase kuue kuu tasude suurust lisaprovisjoni alates 27.01.2005, so hageja nõue muutus sissenõutavaks alates 27.01.
2. Vastavalt TsÜS § 136 lg-s 2 sätestatud tähtaegade arvutamise põhimõttele ning TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatule aegunuks hageja nõue 3 aasta möödudes, so 27.01.2008, kuid hagi esitamisega 28.06.2007 nõude aegumine peatus. Nõue on esitatud õigeaegselt ning kostja poolt taotletud hagi aegumine kohaldamisele ei kuulu.
3. Kostja on tasunud hageja pangakontole 04.10.2004 hageja poolt esitatud arve alusel vahendustegevuse eest 3%-list tasu 9 268,82 eurot. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud peale hagimaterjalide saamist lisaks ka hageja 02.11.2006 arve alusel 16.08.2007 maksekorraldusega osa haginõudest, so vahendustegevuse eest saamata tasu (3 % provisjoni) 464 eurot ja selle võrra on hageja oma esialgset nõuet vähendanud. Seega kokku moodustab poolte kokkuleppe alusel hagejale 6 kuu jooksul makstud ja saadaolevate, kuid hiljem makstud tasude (provisjonide) summa 9732,82 eurot (9 268,82 + 464).
4. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust hageja ees tasuda lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest ettenähtud hüvitist (lisaprovisjoni) 6 kuu jooksul saadud vahendustasude (provisjonide) suuruses summas, see kohustus on muutunud sissenõutavaks 27.01.2005 ja hageja nõue ei ole aegunud. Kostjal ei esine ka rikkumist vabandavaid asjaolusid

§ 103lg 1 mõttes.

Seega on hagejal õigus

§ 5

, § 8 lg 2, § 29 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 113 lg 1 ning § 619 alusel nõuda poolte vahelise koostöö kokkuleppe p-st 10 tuleneva kohustuse täitmist ning kohustuse täitmisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest 27.01.

2. Hageja ei ole põhjendanud, millele tugineb tema nõue hüvitisele lisanduva 18% käibemaksu osas ning selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja on Leedu Vabariigi käibemaksukohuslane, kelle suhtes Eesti Vabariigis kehtivast käibemaksuseadusest tulenevad maksumäärad kohaldamisele ei kuulu. Samuti on kõik hüvitise (lisaprovisjoni) suuruse määramise aluseks olevad, hageja poolt kostjale esitatud arved esitatud käibemaksuta. Poolte vahel on maksude osas kokku lepitud lepingu p-s 2, et provisjone arvestatakse kauba netoväärtuse alusel. Muid kokkuleppeid maksude osas ei ole. 7
3. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlana hageja poolt 6 kuu jooksul, s.o alates poolte kokkuleppe sõlmimisest 2004.a kuni kokkuleppe ülesütlemiseni 26.01.2005 kostja tellimuste vahendamisel saadud ning sissenõutavaks muutunud teenustasu suuruses lepingu lõpetamise hüvitis 9732,82 eurot ehk 152 285,54 krooni ja viivitusintress arvestatuna protsendina põhinõudelt

§ 94

ja § 113 lg 1 sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
2. Kaebuses põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusnorme. Ebaõige materiaalõigusnormide kohaldamine seisneb selles, et kohus mõistis kostjalt välja olematu põhivõla, selgitamata, millistest käsunduslepingut reguleerivatest sätetest tuleneb hageja nõutud võlg. Kohtu hinnangul ei olnud poolte vahel tahe sõlmida agendilepingut. Jääb arusaamatuks, kuidas maakohus sai välja mõista põhivõla agendilepingust tuleneva provisjonina, tuginedes agendilepingu sätetele, kuid jättis samadele sätetele tuginedes aegumisnõude rahuldamata ja kostja vastuväidetele seisukoha andmata. 26.

§ 690

lg 2 kohaselt on lahkumishüvitise ja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg üks aasta agendilepingu lõppemisest, seega oli hageja nõue hagiavalduse esitamise ajaks aegunud.

1. Enne 01.11.2004 kirjalikult sõlmitud lepingut oli poolte vahel koostöö, mille eest esitas hageja arve agendilepingu sätete alusel. Arve lisast nähtub, et tegemist oli 3%lise agenditasuga müüdud kaupade kogusummast. Samuti väitis hageja hagiavalduses, et pooled leppisid kokku, et hageja on õigustatud saama agenditasu 3% kõigi kostja poolt täidetud tellimuste eest ning et pooled allkirjastasid agendilepingu suulise agendilepingu tingimuste kohaselt 01.11.
2. Maakohus jättis hageja eelkirjeldatud väited tähelepanuta ja lisatud tõendid analüüsimata.
3. Maakohus rikkus menetlusnorme sellega, et ei võimaldanud kostjal esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid hageja uutele seisukohtadele, kuid lubas hagejal esitada uusi seisukohti pärast selleks ettenähtud tähtaega. Hagiavalduse õiguslikus põhistuses toetus hageja üksnes agendilepingut reguleerivatele sätetele. Hageja esitas kohtule alles 04.02.2009 uudse tõlgenduse poolte vahel sõlmitud lepingus kajastatud hageja tegeliku tahte kohta, leides, et tegemist ei olnud agendilepinguga.
4. TsMS § 654 lg-st 4 ja § 442 lg-st 8 tulenevalt peab kohus oma seisukohta põhjendama ning märkima, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 654 lg 5 sätestab, et kohus peab võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust. Käesolevas asjas on maakohus leidnud, et kostjalt tuleb välja mõista käsunduslepingule tuginedes põhivõlg, kuigi põhivõlga ei olnud ja kogu menetluse kestel oli vaidluse esemeks lisaprovisjoni nõue lepingu ülesütlemise eest.
5. Vaidlusaluses lepingus sätestatud viisil ei saa rakendada käsunduslepingut kahe juriidilise isiku vahel, kuna käsundisaajaks saab olla johtuvalt käsunduslepingu iseloomust füüsiline isik.

§ 680

lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Nimetatut saab eeldada ja nõuda üksnes füüsiliselt isikult, sh juriidilise isiku 8 seadusjärgselt esindajalt, mitte juriidiliselt isikult, kes on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja kellel puuduvad füüsilisele isikule omistatavad oskused, teadmised ja võimed.

1. Maakohus, jättes kostjalt vastu võtmata tema poolt esitatud tõendid ning tema seisukoha hageja uudsetele seisukohtadele, rikkus õigusemõistmisel oluliselt võrdõiguslikkuse printsiipi. Lisaks sellele jõudis kohus otsuses üllatuslikele seisukohtadele, milliseid menetluse kestel ei käsitletud. Nii oli kostja jaoks üllatuslik kohtu seisukoht mõista välja ilma materiaalõigusliku aluseta kostja poolt tasutud põhinõue viitega agendilepingu mõistele ja hüvitis, olles seisukohal, et nõude aluseks ei ole agendileping. Kui kohus soovib kohaldada seadust, mis seab protsessiosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, eelkõige muudab tõendamiskoormise jaotust, tuleb seda protsessiosalistega arutada ja anda neile võimaluse esitada oma seisukohad ja vajadusel ka tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse.
4. Maakohus tuvastas kohtule esitatud tõendite alusel (J. S. ütlused ja G. W. seletused), et pooled sõlmisid 2004.a maikuus nendevahelisele koostööle suunatud suulise lepingu, mis vormistati samade tingimustega 01.11.2004 kirjalikult tähtajalise lepinguna kaheks aastaks ning et lepingu järgi oli hageja kohustusteks kostjale klientide leidmine, töötajate leidmine ja nende väljaõpetamine, toodete arendus ning kvaliteedi ja spetsifikatsiooniküsimused, kusjuures tasu saamine oli otseselt seotud kauba vastuvõetavusega klientidele. Ringkonnakohtul puudub alus teistsuguste järelduse tegemiseks.
5. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja ütles lepingu 26.01.2005 ühepoolselt üles ja hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 01.02.
6. Kostjal oli õigus leping ühepoolselt üles öelda lepingu p 10 järgi, kusjuures selle õiguse kasutamisel pidi ta maksma hagejale lisaprovisjoni (vahendustasu) viimase kuue kuu provisjonide (vahendustasude suuruses) summas. Käesolevas asjas on jätkuvalt vaidlus selle üle, millise lepinguliigiga on tegemist ja kas kostja on kohustatud maksma hagejale lepingu p 10 järgi viimase kuue kuu vahendustasudega võrdse summa, s.o ringkonnakohtu istungil avaldatud täpsustuse kohaselt 9732,82 eurot ehk 145 019,95 krooni ja viivist.
7. Maakohus leidis, et tegemist on eriteadmistele rajaneva laiaulatuslikuma käsundiandmisega

§ 619, § 620 ja § 621 lg 1 mõttes, mitte agendilepinguga.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et tegemist on lepinguga, mis vastab nii käsunduslepingu kui ka agendilepingu tunnustele

§ 619

ja § 670 lg 1 järgi.

§ 1

lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.

§ 670

lg 1 järgi kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema 9 huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. 01.11.2004 sõlmitud kirjalikus lepingus on eelnimetatud sättele vastavad kohustused kajastatud ning ka maakohus tuvastas J. S.i ütluste ja G. W. seletuste alusel, et hageja tegevusalaks lepingu raames oli muu hulgas müügitegevus kostja valmistatud vineeri müümiseks erinevatele ostjatele Euroopas. 37. Ringkonnakohus leiab, et lepingu p-s 10 sätestatud kostja kohustus maksta lepingu ühepoolse ülesütlemise korral hagejale lisaprovisjoni (täiendavat vahendustasu) vastab otseselt

§ 688

lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt on agendilepingu lõppemisel agendil õigus eraldi hüvitisele (lahkumishüvitisele). Tegemist on nn taganemisrahaga (saksa keeles das Reugeld), mis annab õiguse lepingust taganeda või leping üles öelda. Taganemisraha kokkuleppe sisuks on võlgniku õigus taganeda lepingust või leping üles öelda lepingus kokkulepitud rahasumma maksmise tingimusel. Antud juhul ei ole tegemist leppetrahviga

§ 158tähenduses, nagu leidis hageja ringkonnakohtu istungil.

Leppetrahv ja taganemisraha on oma eesmärkidelt erinevad ja leppetrahv ei täida neid funktsioone, mis on taganemisraha kokkuleppel. Erinevalt taganemisrahast ei vabasta leppetrahvi maksmine võlgnikku tema lepingulise kohustuse täitmisest. Arvestades lepingu p-s 10 sätestatud kokkuleppe sisu ja eesmärki, järeldub selgelt, et pooled pidasid antud juhul silmas mitte täitmise tagamist, vaid kostja õigust lepingulistest kohustustest kokkulepitud rahasumma maksmisega vabaneda. Asjaolu, et vaidlusaluse lepingu alusel täitis hageja ka teisi, agendilepingu raamidest väljuvaid ülesandeid, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. 38.

§ 690

lg 2 järgi on lahkumishüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta agendilepingu lõppemisest. Kuna vaidlusalune leping lõppes 01.02.2005, oleks hageja pidanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 2 järgi esitama lahkumishüvitise nõude hiljemalt 01.02.

1. Hageja seda ei teinud. Kostja väitel esitas hageja talle lahkumishüvitise nõude alles 29.01.2007 (kostja vastuse lk 22) ja kohtusse esitas hageja nõude 28.06.
2. Asjas puuduvad tõendid, mille alusel võiks teha järelduse lahkumishüvitise nõude varasema esitamise kohta. Seega on hageja nõue esitatud hilinemisega ja kostja taotluse alusel tuleb TsÜS § 143 järgi kohaldada nõudele aegumist. Koos põhivõlaga aegus TsÜS §-s 144 kohaselt ka viivisenõue.
3. Kuna kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse ning hagi jääb ringkonnakohtu otsusega täies ulatuses rahuldamata, jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3 järgi kõik hagimenetluse kulud hageja kanda, kelle kahjuks otsus tehti. G. Kivinurm K. Paal A. Tänav