Tsiviilasi nr: 2-08-85914 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2009. a., Tallinn Tsivii

§ 108

lg 1 ja § 635 lg 1 alusel, sest hageja väidab, et poolte vahel sõlmitud lepinguga kokkulepitud kohustuseks oli reklaami edastamine määratletud isikutele. Seega oli vastava tulemuse saavutamine teenuse osutaja mõjusfääris ning sellise kokkuleppega võttis hageja endale kindlaksmääratud resultaadi saavutamise kohustuse, mitte ei kohustunud resultaadi saavutamise nimel teostama piisaval tasemel sooritust. Seega tuleb hagejal põhinõude rahuldamise eeldusena tõendada, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, mis nägi ette tasu maksmise kohustuse, et tasu maksmise kohustus muutus sissenõutavaks ja et rahalist kohustust täidetud ei ole. Kostja võttis omaks, et ta teenuse eest tasunud ei ole. Seega seda asjaolu tõendama ei pea. Kuivõrd

§ 637

lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest ja kostja teenuse osutamist kui sellist omaks võtnud ei ole, tuleb hagejal tõendada ka seda, et kokkulepitud tulemus

§ 635lg 1 tähenduses saavutati.

Viivisenõude esitamisel tugines hageja sellele, et kostja rahalist kohustust peale selle sissenõutavaks muutumist kuni hagi esitamiseni ei täitnud. Seega tuleb viivisenõude rahuldamise eeldusena tuvastada, kas kostjal lasus raha maksmise kohustus, mis oli muutunud sissenõutavaks ja kas kostja viivitas selle kohustuse täitmisega hageja poolt näidatud perioodi jooksul (materiaalõigusliku alusena vt

§ 113koosmõjus §-ga 94).

Kõigepealt käsitleb kohus põhinõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ning seejärel annab hinnangu viivisenõudele. 10. Lepingulise nõude esitamise eeldusena tuleb tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud teenuse osutamise leping, mis nägi ette tasu maksmise. Hageja on hagis sellele asjaolule tuginenud, kostja vaidles sellele vastu. Maakohus asus otsuses seisukohale, et hageja ja kostja vahel lepingut sõlmitud ei olnud, sest kostja ei andnud ühtegi lepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust. Ringkonnakohus sellise maakohtu seisukohaga ei nõustu. Vastav maakohtu ekslik järeldus on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni ning sellel põhjusel tuleb maakohtu otsus tühistada. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud esiteks sellele, et kostja juhatuse liige ega ükski muu kostja esindamise õigust omav isik ei ole vastava lepingu tekkimise eelduseks olevaid tahteavaldusi andnud. Teiseks tugines kostja sellele, et ka kostja sekretäri V. D. poolt antud tahteavaldusi ei saa pidada lepingu tekkimise eelduseks olevateks tehinguteks. Vastavalt

§ 9

lg-le 1 ja § 16 lg-le 1 ning § 20 lg-le 1 on lepingu tekkimise eelduseks kaks teineteisele korrespondeeruvat tahteavaldust, mis peavad olema kantud tahtest olla tahteavaldustega õiguslikult seotud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas hageja ja kostja andsid eespool viidatud tunnustele vastavad tahteavaldused. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja raames ei vaidle pooled selle üle, et tahteavaldused, mis võisid hageja ja kostja vahelise lepingu luua, andis kostja töötaja V. D., kes ei ole kostja juhatuse liige ning kellele ei ole kostja andnud otseselt kostja esindamise õigust loovat volitust, tuleb kohtul ka kontrollida, kas kostja töötaja V. D. poolt antud tahteavaldusi saab kostjale omistada. 11. Käesolevas lõigus hindab kohus, kas hageja projektijuhi ja kostja töötaja vahel vahetatud konkreetset e- kirjavahetust saab pidada piisavaks selleks, et poolte vahel saanuks tekkida leping. 21.09.2007.a saatis hageja projektijuht kostja töötajale e- kirja, milles teatab teenuste konkreetse hinna (vt t lk 36). Teenuste hinnad on ära näidatud nö ühikutena, so 4

§ 9lg 1).

1. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja töötaja V. D. poolt antud tahteavaldusi saab omistada kostjale. Vastavalt TsÜS § 115 lg-le 1 kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes üksnes juhul, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Vastavad tahteavaldused saadeti välja ja kõik kostja töötaja ekirjadele saadetud vastused laekusid e- posti aadressile: helsiko@helsiko.ee. Kostja ise nimetas seda kostja üldaadressiks. Kõiki kohtule esitatud e- kirju hinnates asub kohus seisukohale, et kostja töötaja väljendas ennast e- kirjades kostja esindajana, näiteks kasutas meie vormi, ei väljendanud, et tunneb teenuse vastu isiklikku huvi ning tellis reklaami, mida tavaliselt tellivad äriühingud ja mitte tarbijad, samuti saatis meilid kostja üldmeili aadressilt. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja töötaja tegutses lepingu tekkimise eelduseks olevaid tahteavaldusi andes kostja nimel.
2. Kuivõrd kostja töötajal ei olnud mitte mingisugust kostja esindamise õigust, võib kostja töötaja poolt kostja nimel antud tahteavaldusi kostjale omistada juhul, kui esinevad TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hagejaga, et kostja töötaja poolt antud tahteavalduste kostjale omistamine võiks toimuda TsÜS § 121 alusel, sest TsÜS §-s 121 sätestatu eeldab teatud esindusõiguse olemasolu, mida kostja töötajal ei olnud. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt saab ilma esindusõiguseta isiku poolt antud tahteavaldus luua esindatavale õiguseid ja kohustusi juhul, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peavad esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutama teist isikut (hagejat) mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning teiseks peab isik, kelle nimel tegutsetakse, esindaja tegevusest teadma või peab esinema vähemalt esindatava teadma pidamine esindajana tegutseva isiku vastava 5

§ 15lg 4).

Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja juhatuse liige ei teadnud kostja töötaja poolset lepingu sõlmimiseks vajalike tahteavalduste andmisest käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmise tõttu (

§ 104

lg 4), st kas kostja oleks käibes vajalikku hoolt järgides vastavast relevantset õiguslikku tähendust omavaid asjaolusid teadnud. Kostja on käesoleva kohtumenetluse käigus kinnitanud, et e- posti aadress, millelt kogu lepingu sõlmimise e- kirjavahetus toimus, oli kostja üldaadress. Kostja kinnitas, et tal puudus ülevaade üldaadressilt toimuva kirjavahetuse osas ja et ta sai teada sellele aadressile saadetud kirjadest ja sellelt aadressilt saadetud kirjadest üksnes siis, kui sellest kostja juhatuse liiget eraldi informeeriti (t lk 45). Kohtu hinnangul peab äriühing, kellel on sisse seatud üld e- posti aadress, omama ülevaadet äriühingusse saabuvast ja sealt väljuvast korrespondentsist. Üldaadressile saadetud ja sealt väljuvad kirjad on käibes levinud arusaama kohaselt suunatud äriühingule üldiselt ning sellisele aadressile saadetud kirjade ja pöördumistega pöördutakse tavaliselt äriühingu kui sellise poole. Igal käibes vajalikku hoolsust üles näitaval isikul ning asutusel on sissetuleva ja väljamineva posti kaust, samuti kirjaregister, kus registreeritakse sissetulev ja väljaminev post. Reeglina võib äriühingu üldaadressile kirja saatev isik eeldada, et see läheb äriühingule üldiselt ning et selle kirja või pöördumisega tegeletakse ka siis, kui mingi konkreetne isik, näiteks konkreetne sekretär, kes tehniliselt kirja registreerib ja selle menetluseks ette valmistab, on haige või puhkusel vms. Ettevõtja, kes ei oma ülevaadet tema ettevõtte üldisele aadressile saadetud pöördumistest ning üldiselt aadressilt välja läinud kirjadest, rikub olulisel määral käibes vajalikku hoolsust. Oluline on rõhutada, et esimene pöördumine, milles kostja töötaja saadab kostja üldaadressilt e- kirja hageja projektijuhile, toimus 21.09.2007.a ning pöördumine, mida kohus käsitles eespool nõustumusena, saadeti kostja üld e- posti aadressilt välja 22.10.2007.a, so enam, kui kuu aega hiljem. Sellesse perioodi jäid veel mitmed e- kirja teel tehtud pöördumised, millega hageja projektijuht ja kostja töötaja valmistasid vaidlusaluse lepingu sõlmimist ette (vt t lk 36 jj). Kohus leiab, et ettevõtja, kes seab sisse üld e- posti aadressi ning ei oma enam kui kuu aja jooksul ülevaadet sellelt saadetud e- kirjadest ning sellele laekunud e- kirjadest, rikub sellega oluliselt käibes vajalikku hoolsust. Ettevõtja ei saa tsiviilkäibes osaleda, kui ta ei oma ülevaadet kaasaegse sidekanali teel toimuvast suhtlusest nii pika aja jooksul. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja pidi teadma kostja töötaja eespool kirjeldatud käitumisest (lepingu sõlmimise eelduseks olevate tahteavalduste andmine ja lepingu sisu täpsustamine). Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostja töötaja andis lepingu tekkimise eelduseks olevad tahteavaldused, mida tuleb omistada kostjale, mille tagajärjel tekkis hageja ja kostja vahel teenuse osutamise leping, mille alusel tekkis kostjal tasu maksmise kohustus. 15. Käesolevas lõigus hindab kohus, kas hageja tasunõue kostja suhtes muutus sissenõutavaks. Eespool asus kohus seisukohale, et selle hindamisel tuleb lähtuda

§ 637

lg-s 3 sätestatud eeldustest, st tasunõude sissenõutavaks muutumiseks peab töö valmima. Seega tuleb hinnata, kas on tõendatud, et hageja osutas kostjale kokkulepitud teenuse, st saatis reklaamid ettenähtud aadressidele laiali. Kostja seda asjaolu omaks ei võtnud. Samas ei esitanud kostja kohtule ka ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et kokkulepitud teenust ei osutatud. Käesoleva asja raames on kohtule tõendina esitatud hageja projektijuhi poolt kostja üld e- 6

§ 637

lg-s 3 sätestatud eeldused ja hageja ja kostja vahelisest lepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Tasunõue oleks seaduse kohaselt võinud muutuda sissenõutavaks alates teenuse osutamisest, kuid kuivõrd hageja esitas kostjale arve, millel oli märgitud teenuse osutamisest hilisem tasumise tähtpäev (10.11.2007.a), siis muutus tasunõue sissenõutavaks alates sellest kuupäevast. Tasu konkreetse suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus loeb käesolevas lõigus käsitletud tõenditele tuginedes tõendatuks ka selle, et kostja võlgneb hagejale põhivõlana 45 251 krooni ja 80 senti. Seega on täidetud kõik põhinõude maksmapanemise eeldused ning hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele. 16. Kuivõrd hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele, hindab kohus järgnevalt viivisenõuet. Hageja lähtus viivisenõude esitamisel perioodist, mis oli alates tasu sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni ja nõudis kostjalt viivist 398 päeva eest. Kohus tuvastas, et alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni on 398 päeva (10.11.2007- 12.12.2008.a), millest kuni 30.06.2008.a oli

§-s 94 sätestatud intressimäär 4% (so 233 päeva vältel) ja alates 01.07.2008.a. kuni 12.12.2008.a oli

§ 94sätestatud intressimäär 2,5% (so 165 päeva vältel).

Seega tuleb 233 päeva eest arvestada viivisintressi 11%-lises määras ja 165 päeva eest 9,5%-lises määras. 11%-lise aastamääraga viivise puhul kuulub tasumisele viivis suuruses 13,64 krooni päevas ning 9,5%-lise aastamäära puhul kuulub viivis tasumisele suuruses 11, 78 krooni päevas. Seega kuulub tasumisele (3178,12+ 1943,7= 5121,82) summas 5121 krooni ja 82 senti. Seega kuulub viivisenõue rahuldamisele summas 5121 krooni ja 82 senti.

1. Kostja esindaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse, kus ta palus kontrollida hageja esindaja Külliki Tammik´u hariduse vastavust TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele ning vajaliku kvalifikatsiooni puudumisel kõrvaldada hageja esindaja menetlusest. Toimiku lk 14 nähtuvalt on hageja esindajal 2004ndal aastal Tartu Ülikooli poolt välja antud baccalaureus artiumi kraad õigusteaduses. Seega on tegemist magistrikraadile vastava haridustasemega Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lg 22 tähenduses ning hageja esindaja menetlusest kõrvaldamise taotluse rahuldamiseks alus puudub. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. 7