Kostja võib esitada tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses 1 (
6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud, hageja nõue. Poolte suhtest sündis xxxx laps C-P M, kes elab hageja juures. 1998.a. saavutasid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus hagejale lapse ülalpidamiseks maksma elatist 250 krooni. Kostja kokkulepet ei täitnud. 2009.a. juunikuus andis kostja hagejale 500 krooni ega ole pärast seda oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja lapse vastu huvi ei tunne ega ole ka mingil moel last kasvatada aidanud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 4 000 krooni kuus ja mõista elatis välja alates 2008.a. septembrikuust ehk aasta enne hagi esitamist vastavalt PKS §-le 70 lg.
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 14.10.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14-ne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 15.10.2009.a. on kostja hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjale antud tähtaeg möödus 29.10.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja nõuab 4 000 krooni kuus. Kostja pole nõutavale summale vastuväiteid esitanud, seega tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 4 000 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 12.10.2009.a. PKS § 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei 2 esinenud PKS §-s 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud, et on aasta enne elatishagi esitamist elatusraha maksnud ega ole tõendanud ka viidatud § 61 lg. 6 sätestatud asjaolusid. Seega tuleb elatis kostjalt välja mõista aasta enne hagi esitamist alates 12.10.2008.a., kuid kuni hagi esitamiseni igakuise elatusrahana 250 krooni kuus nagu pooltel oli elatise maksmise kokkulepe. Kokku seega 12x 250 krooni = 3 000 krooni.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 162, 179, 407, 415, 441-442, 468 lg. 1 p. 2, 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 15. detsembril 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.