) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes
¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (
Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 14 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse 2 2-08-3594 täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (
Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Riigikohus on 14.01.2009.a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 tehtud otsuses leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. See tuleneb võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seoses hageja tagastamata intressi summalt viivise nõude rahuldamata jätmisega märgib kohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja 19.04.2007.a tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Krediidilepingu lõpetamise tagajärjel tekib esmalt hiljemalt lepingu lõppemisel kogu krediidi tagastamise nõue, millele lisandub nõue ülesütlemise hetkeks tasumata intresside tasumiseks. Alates laenulepingu ülesütlemisest lõpeb ka laenusaaja intresside maksmise kohustus. Kui aga krediidisaaja laenu tagasimaksega viivitab, s.t koheselt peale ülesütlemist tagasi ei maksa, võlgneb ta kogu viivitatud summalt, välja arvatud intressid, viivise VÕS § 113 lg 1 kohaselt. See iseenesest ei välista edasist kahjude maksmapanekut. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 88% ulatuses, peab kohus
lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 12% ulatuses hageja ja 88% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kuna kostjad seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskuludena 4 115,76 krooni (s.o 4 677 kroonist 88%).
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.