6, § 633 lg. lg 7). 7) I. Asjaolud. Asjaolud. Hageja esitas 18.09.2009.a. kohtule hagiavalduse hagis kostja vastu võlgnevuse 4 678 krooni ja viivise 4 677 krooni, kokku 9 355 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Viasat ja kostja 15.10.2004.a. lepingu, mille alusel AS Viasat osutas kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja kohustus vastavalt esitatud arvetele teenuste eest õigeaegselt tasuma. Kostja kohustust ei täitnud. AS Viasat loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale 4 678 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt viivituses oldud aja eest viivist summas 4 6 77 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 9 355 krooni ning menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 1 000 krooni ning õigusabikulud 2 500 krooni. Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu antud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita, samuti on hageja nõus kirjaliku menetlusega Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid leping, tüüptingimused, nõude loovutamise teatis, võlateatis, hagihoiatus, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, riigilõivu tasumise dokument. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on sellekohase taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 22.09.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 18.10.2009.a. on ta hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Aega on antud 20 päeva, mis täitus 09.11.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 164 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu 2 alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude üleminekul seaduse alusel kohaldatakse VÕS § 173 lg. 2 järgi nõude loovutamise kohta sätestatut. Nõude loovutamisel lähevad VÕS § 167 lg. 3 järgi uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka kõik kõrvalnõuded. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. Hageja nõuab viivist 0,1% iga viivitatud päeva eest. Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 2 500 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul
§-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, 113 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 15. detsembril 2009. a. Nooremreferent Lea Herne 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.