) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on OÜ huvides vajalik, samuti kui OÜl on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.
sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜ netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜ eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜle pärast maksejõuetuse ilmnemist 5 2-09-29135 OÜ tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kohus, hinnates asjas kogunud tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. NPV OÜ juhatuse liige KJV on esitanud avalduse NPV OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt puudub võlgnikul vara oma kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt puuduvad võlgnikul vahendid võlgnevuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2009.a jaanuaris. Võlgnikul on vara ca 4 500 krooni väärtuses, kohustusi on võlgnikul ca 200 000 krooni. Võlgniku 2006. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 113 521 krooni, 2007. a majandusaasta lõppes 1 209 kroonise kasumiga ning 2008. a majandusaasta tulemuseks oli samuti kahjum 121 759 krooni. Võlgniku omakapital ei ole vastanud
nõuetele neljal viimasel majandusaastal: seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital -73 521 krooni, seisuga 31.12.2007 oli omakapital -72 312 krooni, seisuga 31.12.2008 oli omakapital -121 759 krooni, seisuga 07.07.2009 oli võlgniku omakapital -176 265 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on nelja viimasel majandusaasta tegevuse tulemuseks olnud kahjum, võlgniku omakapital ei ole alates 2006. a vastanud
nõuetele, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 200 000 krooni võrra, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Äriseadustiku (edaspidi
) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab OÜ juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.
Võlgnik on kantud äriregistrisse 10.02.2006. Võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 -73 521 krooni, seisuga 31.12.2007 72 312 krooni, seisuga 31.12.2008 -121 759 krooni ning seisuga 07.07.2009 -176 265 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku omakapital vastanud alates asutamisest
Seega oleks võlgniku osanik pidanud tarvitusele võtma
Järelikult oleks võlgniku juhatuse liige pidanud olukorras, kus äriühingu omakapital oli negatiivne ja seega ei vastanud
nõuetele ning äriühingu osanik ei võtnud tarvitusele abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks
nõuetega, esitama
a. Nimetatut võlgniku juhatus teinud ei ole. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna äriühingu juhatuse liikme kohustuseks on esitada 20 päeva jooksul alates äriühingu maksejõuetuks muutumisest ehk olukorrast, kus äriühingu omakapital ei vasta
nõuetele, pankrotiavaldus, võlgniku juhatuse liige ei täitnud nimetatud kohustust nõuetekohaselt 2006. aastal, vaid esitas pankrotiavalduse ca 3 6 2-09-29135 aastat hiljem ehk 2009.a olukorras, kus võlgnikul praktiliselt puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate kohustuste täitmiseks ca 200 000 krooni ulatuses ning kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmatajätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et Eestis toimuva üldise majanduslanguse tingimustes ei ole õnnestunud võlgnikul ajalehtede müügipunktidele müügile võetud ajalehti realiseerida ning realiseerimata ajalehed tuli maha kanda, mistõttu nende eest raha ei laekunud. Võlgnevuse tekkepõhjuseks on võlgniku hinnangul ka Iltalehti toimetuse jäik suhtumine realiseerimata ajalehtede mahakandmisesse ning nende eest tasu nõudmises. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustajaks eelkõige vähenenud nõudlus soomekeelsete ajalehtede järgi, kasvanud transpordikulud ja võlgniku suutmatust leida võlgniku majandustegevusse investeerijaid. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjusena ei saa käsitleda asjaolu, et üldise majanduslanguse tingimustes ei õnnestunud realiseerida ajalehti, mistõttu need tuli maha kanda, samuti ei saa maksejõuetuse põhjuseks käesoleval juhul pidada transpordikulude kasvu. Äriühingu juhatuse liikme ülesandeks on planeerida äriühingu majandustegevust ja hoida kontrolli all ettevõtte kulud. Nimetatud kohustust ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud. Olukorras, kus nõudlus ajalehtede järgi vähenes, pidanuks võlgniku juhatuse liige arvestades nõudluse vähenemist, vähendama ka igapäevaselt tellitavate ajalehtede arvu, mis oleks ära hoidnud realiseerimata lehtede arvelt võlgnevuse kasvamise. Samuti oleks võlgniku juhatuse liige pidanud võtma tarvitusele abinõud, et koos tulude vähenemisega vähendada ka kulusid, kuid nimetatut ei ole tehtud, mida näitab iga-aastane kahjumiga tegutsemine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme poolne kohustuste täitmata jätmine ja kuna kohustuste täitmata jätmine juhatuse liikme poolt viis äriühingu maksejõuetuks muutumiseni, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud läbi ajutise pankrotihalduri järelpärimise menetluskulude katmise osas suurimale võlausaldajale Soome äriühingule Kustannusosakeyhtiö Iltalehti, kes ei ole järelpärimisele vastanud, millest kohus järeldab, et võlausaldaja ei soovi kanda pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et kuna NPV OÜl puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb NPV OÜ Haldus pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.