2-06-3945/20

2-06-3945 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3945 Tsiviilasi M OÜ hagi TOÜ vastu 525 843,99 krooni ja viivise saamiseks ning TOÜ vastuhagi 260 369,80 krooni ja leppetrahvi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind põhihagi hind 525 843,99 krooni ja vastuhagi hind 375 369,80 krooni Menetlusosalised ja nende - hageja: M OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) esindajad - hageja esindaja: advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid; asukoht Pärnu mnt 20, Tallinn 10141) - kostja: TOÜ (registrikood XXX; asukoht XXX) - kostja lepinguline esindaja:

Reimo Mets (Advokaadibüroo Veso & Partnerid; asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143; e-post: rm@ge.ee ja reimo@veso.ee) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud 3. september 2009.a - hagejad esindaja Helen Tomberg - kostja esindaja Reimo Mets RESOLUTSIOON 1. Rahuldada nii põhihagi kui vastuhagi osaliselt.

2.Rahuldada hageja M OÜ nõue viivitusintressi summas 100 000 (ükssada tuhat) 1 2-06-3945 krooni väljamõistmiseks kostjalt TOÜ ja kostja nõue leppetrahvi väljamõistmiseks summas 100 000 (ükssada tuhat) krooni hagejalt ning tasaarvestada poolte eelnimetatud nõuded käesoleva otsusega täies ulatuses.

3.Välja mõista hagejalt M OÜ kostja TOÜ kasuks töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 9735 (üheksa tuhat seitsesada kolmkümmend viis) krooni. Jätta poolte muud nõuded rahuldamata.

4.Jätta rahuldamata hageja M OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta kostja TOÜ poolt kantud eksperdikulud kui asja läbivaatamise kulud 70% ulatuses kostja enda kanda ning 30% ulatuses hageja M OÜ kanda. Jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. oktoobril 2009.a.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED 1. 27. veebruaril 2006.a esitas M OÜ Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt TOÜ välja mõista põhivõla summas 525 843,99 krooni ning viivitusintressi (viivise) 100 000 krooni.

2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja (toonase ärinimega A OÜ) 22. juunil 2004.a töövõtulepingu, mille alusel teostas hageja kostja tellimusel ehitustöid Tallinnas XXX asuval ehitusobjektil (edaspidi ka töövõtuleping). Lepingu ja selle lisadega leppisid pooled kokku ehitustööde ajakavas ja maksumuses, samuti valmistööde üleandmise2 2-06-3945 vastuvõtmise korras ning pretensioonide esitamise alustes ja korras. Hageja väidete kohaselt on hageja poolt on kõik lepingulised tööd teostatud. Kostja on jätnud tööde eest osaliselt tasumata.

Pärast esialgse töövõtulepingu sõlmimist on pooled seda korduvalt muutnud, kuna kostja soovis korduvalt lepingusse lisada täiendavaid töid. Hageja nõustus nende lisatöödega ning lepingu muudatustes, mis vormistati lepingu lisadena, fikseeriti nii lisatööde loetelu kui nende lisatööde eest täiendavalt hagejale tasumisele kuulunud maksumus. Esialgse töövõtulepingu järgi lepiti ehitustööde maksumuseks koos käibemaksuga kokku 3 085 348,36 krooni.

Hilisemalt sõlmisid pooled lepingu muutmise kohta kokku üheksa lisa, milliste põhjal kallines ka ehitustööde masksumus. Ehitustööde hinnaks algse lepingu ja sõlmitud lisade järgi kokku kujunes 3 668 518,52 krooni (s.o 3 085 348,36 kr + 24 662 kr + 276 865,76 kr + 88 271,08 kr + 7906 kr + 116 733,86 kr + 11,063,68 kr + 57 667,78 kr).

Vastavalt töövõtulepingu punktile 3.2.5 kohustus kostja aktsepteerima ja kinnitama hageja esitatud ehitustööde akteerimise aktid kahe päeva jooksul või esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult põhjendatud keeldumise. Täpsemalt reguleerisid pooled lepingu punktiga 10.1, et ehitustööde akteerimine toimub igakuiselt, milleks töövõtja esitab tellijale akti tegelikult teostatud tööde kohta. Akti esitamise järel peab tellija tööd üle vaatama ja akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 2 päeva jooksul. Seejuures fikseerisid pooled lepingus, et akt loetakse aktsepteerituks, kui tellija ei ole esitanud motiveeritud keeldumist 5 päeva jooksul akti kättesaamisest. Kostja on aktsepteerinud ja kinnitanud kõik hageja esitatud jooksvad ehitustööde aktid.

Hageja on vastavate aktide alusel andnud kostjale jooksvalt üle teostatud töid 3 668 518, 52 krooni eest ning esitanud kostjale sama summa ulatuses tasumiseks järgmised arved:

-22. juuni 2004.a ettemakse arve summas 771 337,09 krooni;

-2. augusti 2004.a. arve summas 263,045.60 krooni;

-30. augusti 2004.a. arve summas 91 214 krooni;

-30. septembri 2004.a arve summas 395 210,32 krooni;

-29. oktoobri 2004.a arve summas 746 543,52 krooni;

-AS-i Hansa Liising Eesti kaudu arve summas 875 324 krooni;

-8. detsembri 2004.a arve summas 521 546,43 krooni;

-20. detsembri 2004.a arve summas 11 063,68 krooni; ning

-29. detsembri 2004.a kreeditarve summas –6766.12 krooni.

Kostja on hagejale tööde eest tasunud järgmiselt:

-22. juuni 2004.a ettemakse arvest summas 771 337,09 krooni laekus 100 000 krooni 28. juunil 2004.a, 100 000 krooni 29. juunil 2004.a, 300 000 krooni 20. juulil 2004.a ja 271 337,09 krooni 26. juulil 2004.a;

-2. augusti 2004.a arvest summas 263 045,60 krooni laekus 140 000 krooni 10. augustil 2004.a ning 123 045,60 krooni 11. augustil 2004.a;

-30. augusti 2004.a arvest summas 91 214 krooni laekus 66 214 krooni 10. septembril 2004.a ja 25 000 krooni 11. septembril 2004.a;

-30. septembri 2004.a arve summas 395 210,32 krooni tasuti 7. oktoobril 2004.a;

-29. oktoobri 2004.a arvest summas 746 543,52 krooni laekus 300 000 krooni 29. oktoobril 2004.a, 300 000 krooni 30. oktoobril 2004.a, 146 520 krooni 5. novembril 2004.a ja 23,52 krooni 10. novembril 2004.a;

-5. novembri 2004.a arve summas 875 324 krooni (esitatud AS-i Hansa Liising Eesti kaudu) laekus 12. novembril 2004.a.

Ülejäänud arved on kostja jätnud tasumata. Kokku on kostja seega tasunud 3 142 674,53 krooni ja jätnud tasumata 525 843,99 krooni (s.o 3 668 518,52 - 3 142 674,53).

3 2-06-3945 Töövõtulepingu punkti 10.3 kohaselt pidi ehitustööde lõplik vastuvõtmine toimuma kahepoolse lõppaktiga. Nimetatud lõppakti allkirjastamisele kostja esindaja ei ilmunud, seda vaatamata asjaolule, et hageja oli kõik ehitustööd lõpetanud ning kostjale aktidega üle andnud, samuti täitnud muud lepingu punktis 10.3 sätestatud nõuded. Seetõttu otsustas hageja rakendada lepingu punkti 18.2, mille järgi kõik pooltevahelised teated seoses lepingu täitmisega pidi esitatama teisele poolele kirjalikult lepingus näidatud aadressil. Hageja väljastas kostjale lõppakti ja lõpparve posti teel väärtkirjana 6. detsembril 2004.a ja see väljastati kostja volitatud esindajale 10. detsembril 2004.a. Lepingu punkti 18.3 alusel jõustusid kõik pooltevahelised teated nende kättesaamisel. Lepingu punkti 10.1 järgi on lõppakt kostja poolt aktsepteeritud, sest oma motiveeritud keeldumist ei 5 päeva ega sellele järgneva mõistliku aja jooksul akti kättesaamisest kostja ei esitanud. Kostja keeldus motiveerimatult akti aktsepteerimisest oma 17. detsembri 2004.a kirjaga. Hageja hinnangul ei anna aga selline motiveerimatu keeldumine alust lepinguga võetud maksekohustuse täitmata jätmiseks. Ehitusobjekt on kostja poolt avatud külalistele juba alates 26. novembrist 2004.a, millest järelduvalt puuduvad hageja arvates ruumides vaegtööd. Seetõttu on kostja viivitus ehitustööde eest maksmisel põhjendamatu.

Hageja poolt koostatud lõppaktiga kuulus kostjale üleandmisele kaetud töid kokku 1 099 306 krooni eest, mis koos käibemaksuga 197 875,08 krooni moodustab kokku 1 297 181,08 krooni. Sellest lepingulise ettemaksu 771 337, 09 krooni mahaarvamisel jääbki kostja võlgnevuseks hagis taotletud põhivõlgnevus 525 843, 99 krooni.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab kohustuse täitmisel lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kostja on vastuolus seaduse ja lepinguga jätnud täitmata tasumiskohustuse. Kostja tasumisest keeldumisest nähtub soov vabaneda kohustusest formaalselt sellega, et lepingu järgi pidi tööde lõppakt olema alla kirjutatud kahepoolselt, kuid nemad alla kirjutanud ei ole. Selline seisukoht ei lähtu heast usust. VÕS §-i 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuse rikkumine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Töövõtulepingu punktiga 8.6 leppisid pooled kokku, et juhul, kui kostja ei tasu lepingus ettenähtud makseid tähtaegselt, on ta kohustatud maksma hagejale viivist 1% tasumata arvest iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte üle 100 000 krooni. Hageja arvestuste kohaselt olnuks lepingu järgi arvestatav viivis (määras 1% tasumata arvest päevas) hagi esitamise seisuga kokku moodustanud 2 494 438, 15 krooni, kuid kooskõlas lepinguga nõuab viiviste väljamõistmist summas 100 000 krooni.

3.Hageja on hagiavalduses esitanud ka taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 445 lg-le 1, paludes kohtul otsusega kindlaks määrata, et kostja peab kohtuotsusega väljamõistetava summa tasuma ülekandega hageja pangakontole 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta need rahuldamata.

4.Töövõtulepingu punktist 8.3 tulenevalt pidi tellija (s.t kostja) tasuma lepingu hinna aktide põhjal esitatud arvete alusel. Akteerimisel esitab töövõtja vastavalt lepingu punktile 10.1 tellijale jooksva kuu kolmekümnendaks kuupäevaks akti, milles fikseeritakse akti koostamise ajaks tegelikult teostatud ehitustööd. Vastavalt lepingu punktile 3.1.8 oli töövõtja kohustuseks anda tellijale ehitusobjekti üleandmise-vastuvõtmise käigus üle Eestis kehtivatele valminud 4 2-06-3945 ehituse dokumenteerimise nõuetele vastav dokumentatsioon, mis on vajalik ehitustööde vastuvõtmiseks. Tulenevalt ehitusseaduse (EhS) § 31 lg-st 1 dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd ehitamist teostav isik ning sama paragrahvi teise lõike kohaselt on ehitamise tehnilised dokumendid järgmised: ehitusprojekt ja selle muudatused, ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid.

Hageja on esitanud kostjale 6. detsembri 2004.a tööde teostamise ja lõpetamise akti, milles märgib ära kogu tööde teostamise mahu rahasummana ning mahaarvestused. See akt aga ei selgita, millised töid teostati hageja poolt pärast 29. oktoobrit 2004.a, mil oli esitatud viimane tööde teostamise akt. Hagejal puudus 8. detsembril 2004.a arve esitamiseks alus, kuna ei esitatud akti, milles oleks fikseeritud ehitustööd. Tellija tasub lepingule vastavalt töövõtja lepingu hinna aktide põhjal esitatud arvete alusel.

Kohtule esitatud hagiavalduses tugineb hageja töövõtulepingu punktile 10.1, mis sätestab, et muu hulgas loetakse akt aktsepteerituks, kui tellija ei ole esitanud motiveeritud keeldumist viie päeva jooksul pärast akti kätte saamist. Töövõtulepingu punkt 3.2.6 kohaselt oli tellija kohustatud vastama kõikidele töövõtja esindajatelt lepingu täitmise käigus saadud kirjalikele pöördumistele hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hagis viidatud tööde teostamise ja lõpetamise aktile on kostja poolt edastatud vastuse 17. detsembril 2004.a, millest tulenevalt ei ole kostja eksinud vastamiskohustuse täitmise osas. Seetõttu on hageja väide kostja poolse ehitustööde aktsepteerimise kohta väär. Hageja väidete kohaselt on kostja motiveerimatult keeldunud lõppakti aktsepteerimast 17. detsembril 2004.a esitatud kirjaga. Kostja hinnangul on lepingujärgsete kohustuste mittetäitmine enne lõppakti allkirjastamist piisavaks põhjuseks lõppakti mitte allkirjastada. Kostja peab töövõtulepingule tuginedes lõppakti allakirjutamisest keeldumist piisavalt põhjendatuks.

10.detsembril 2004.a esitas hageja kostjale töövõtulepingu lisa nr 8, mille kohaselt oli vaja ehitisel teostada veel lisatöid, mis omakorda tõid kaasa ehitustööde kallinemise. Lisatööde teostamise kohta pole samuti hageja tööde teostamise akti kostjale esitanud, vaid väljastanud 20. detsembril 2004.a arve summas 11 063,68 krooni. Töövõtulepingust ei nähtu kostja kohustust tasuda arvete eest, mis on esitatud neid põhistavate alusteta. Vastavalt VÕS §-le 637 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, mille eelduseks on lõppakti koostamine, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja ei ole hageja poolt teostatud töid summas 525 843,99 krooni vastu võtnud ning neid ei saa ka lugeda vastuvõetuks. Seetõttu ei ole hageja nõue 525 843,99 krooni käesoleval hetkel sissenõutav.

KOSTJA VASTUHAGI SISU 5. Kostja on esitanud tsiviilasja menetluse käigus 6. juulil 2006.a ka vastuhagi, milles palutakse mõista hagejalt M OÜ kostja kasuks välja hageja poolt teostatud töö parandamisega seotud kulutused kogusummas 260 369,80 krooni (13. oktoobri 2006.a vastuhagi täpsustuses ilmselt ekslikult märgitud 230 712,99 krooni) ning leppetrahv 100 000 krooni, samuti palub kostja kohustada hagejat esitama esitamata jäänud ehitustööde kaetuse aktid.

6.Ehituse töövõtulepingu üldiste tingimuste punkt 2.1.5 kohaselt on töövõtjal kohustus tagada kogu töö hea kvaliteet ning töö tegemine veatult vastavalt töölepingu dokumentidele ja Eesti Vabariigis kehtivatele normidele. Normidele mittevastav töö, sealhulgas töö, mida pole õiguslikult heaks kiidetud ega vastu võetud loetakse defektseks. Kvaliteedinõuded sätestab töövõtulepingu punkt 2.3, mille kohaselt ehitustööde kvaliteet peab vastama ehitusobjekti hinnapakkumises ja töövõtulepingu punktis 2.2 nimetatud kvaliteedinõuete kogumikes toodud nõuetele. Hageja kohustus oli jälgida teostatavate ehitustööde kõlblikkust ning vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele. Töövõtulepingu punkt 3.1.1 näeb ette töövõtja kohustuse ehitustööde teostamiseks ja lõpuleviimiseks kooskõlas lepingu tingimustega, kasutades sobivat tehnoloogiat, vajalike oskustega tööjõudu ja kvaliteetseid ehitusmaterjale.

5 2-06-3945 Samade tingimuste punktist 2.8.6 tulenevalt on hagejal kohustus kompenseerida kostjale kõik kahjud, mis tulenevad töö mittevastavusest töölepingu dokumentidele ning muud kahjud, mis tulenevad hageja tegevusest.

30.novembril 2004.a kell 10:00-12:00 koostas kostja vaegtööde akti, mille käigus tuvastati ehitustöödes hulgaliselt puudusi. 2. detsembril 2004.a edastas kostja hagejale teate, et objektile paigaldatud hüdroisolatsioon lekib ning vesi jookseb ruumidesse sisse. Kuna tegemist oli äärmiselt kiireloomulise tööga, andis kostja hagejale puuduste likvideerimiseks aega 3 päeva. Samal päeval kinnitas hageja, et on teate kätte saanud. Hoolimata sellest ei likvideerinud hageja eeltoodud puudust, vaid otsustas esitada 6. detsembril 2004.a kostjale tööde teostamise ja lõpetamise akti. Sellel hetkel oli ilmselge asjaolu, et hageja püüab oma lepingust tulenevatest kohustustest kõrvale hiilida ning kostjal tuli oma seisukohtade tõendamiseks ehitustööde osas tellida 10. detsembril 2004.a eksperthinnang. 6. jaanuaril 2005.a esitas kostja hagejale 4. jaanuaril 2005.a kostja poolt koostatud vaegtööde akti ja 10. detsembril 2004.a koostatud ehitusekspertiisi akti ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 11. jaanuarini 2005.a. Eelnimetatud tähtajaks hageja ehitusobjektil puudusi ei kõrvaldanud, samuti ei esitanud hageja 5 päeva jooksul oma kirjalikku seisukohta vastavalt töölepingu punktile 3.1.10. Mitmed 4. jaanuari 2005.a vaegtööde aktis leitud puudused olid kiireloomulised (klubi lae hüdroisolatsiooni leke, mis põhjustas tuletõrjealarmide riknemise ning turvateenistuse väljakutsed). Hageja aga keeldus selliseid kiireloomulisi töid tegemast, kuna lõppakt oli kostja poolt allkirjastamata ning viimane arve sellest tulenevalt tasumata.

Lähtudes VÕS § 646 lg 5, kui tellija nõuab töö parandamist õigustatult ja töövõtja ei tee seda mõistliku ajajooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ning nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlikke kulutuste hüvitamist.

Normaalse majandustegevuse jätkamiseks tuli kostjal tellida osade vaegtööde kõrvaldamine Limbergi Ehituse Osaühingult (OÜ). 14. veebruari 2005.a Limbergi Ehituse OÜ poolt esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et ehitusobjektil on teostatud ehitustöid 111 880 krooni eest. Samuti on kostja poolt tasutud Osaühingu (OÜ) Vpoolt esitatud arve nr 005016 (ventilatsiooni automaatika klubisaalis 2 anduriga, radiaatorite termostaadid ja lisarest kohvikus) kogumaksumuses 10 620 krooni. Eelnimetatud kulutused on kostja väidete kohaselt otseses seoses hageja poolt ehitustööde ebakvaliteetse teostamisega. Lisaks on hageja tegevusest tulenevalt tulnud kostjal teostada 30. novembril 2004.a eksperthinnang, millega kaasnesid kulutused 9735 krooni ulatuses.

Lisaks on kostja iseseisvalt teinud veel kulutusi täiendavate remonttööde osas, kostja raamatupidamise andmetel kokku 128 134,80 krooni ulatuses, s.h materjali kulu 66 698,79 krooni (lisandub käibemaks) ning tööjõukulu 41 890 krooni (lisandub käibemaks).

Kokku on kostjal vastuhagi esitamise hetkeks tekkinud hageja tegevuse tõttu kahju 260 369,80 krooni ulatuses.

Vastuhagis esitatud leppetrahvinõuet põhjendab kostja järgmiselt. Lähtudes poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 7.2, oli hageja kohustatud objekti koos vajaliku dokumentatsiooniga kostjale üle andma hiljemalt 7. septembril 2004.a. Töövõtulepingu punkti 8.3 kohaselt tasub tellija ettemaksu 25% lepingu mahust 5 päeva jooksul töövõtja poolt esitatud arve alusel. Ettemaksu õigeaegsel tasumata jätmisel lükkub hilinenud päevade arvu võrra edasi ka tööde alguse ja lõpetamise tähtaeg. Kostja tasus 25% ettemaksust vastavalt 22. juunil 2004.a esitatud arvele 26. juulil 2004.a. Seega lükkus tööde lõpetamise tähtaeg edasi 28 päeva, s.o kuni 5. oktoobrini 2004.a. Eeltoodud kuupäeval üleandmist ei toimunud ning ehitustööde lõplik üleandmise kuupäev lükati 1. novembrini 2004.a. Ka nimetatud kuupäevaks ei suutnud hageja töid lõpetada. Hageja ei ole suutnud käesoleva ajani kostjale objekti üle 6 2-06-3945 anda. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 9.3 on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kuna lepingu tingimusi on olulisel määral rikutud, kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni. 27. jaanuaril 2005.a esitas kostja hagejale leppetrahvi tasumise nõude tähtajaga 7. veebruar 2005.a. Leppetrahvi hageja ei tasunud, kuid ei esitanud ka ühtegi pretensiooni leppetrahvi õigusliku aluse kohta.

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE Hageja vastuhagi esemeks olevaid nõudeid ei tunnista.

7.Hageja ei ole põhjustanud kostjale kahju Limbergi Ehituse OÜ-le tasutu ulatuses. Limbergi Ehituse OÜ 14. veebruari 2005.a tööde üleandmise-vastuvõtuaktist nähtub, et tegemist ei olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus märgitud, kuid väidetavalt ebakvaliteetselt tehtud töödega, mida kostja oleks vaegtööde aktis esitanud. Tegemist oli kas kostja meelemuutusest tulenenud (järjekordse) sisekujunduse muutmisega või täiendavate töödega, mida hageja ja kostja lepingus ei olnud sätestatud. Tõendamata on põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjal väidetavalt tekkinud kahju vahel.

Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, et on tekitanud kostjale kahju summas 10 620 krooni, mis tuleneb kostja poolt OÜ-le V arve alusel tasutud summast. Viidatud arve alusel tarnis OÜ V kostjale automaatika vastavalt projekti muudatustele, mille tellis kostja esindaja P.R.

Töövõtulepingus oli täisautomaatika ette nähtud ventilatsiooni agregaatidele, kuid mitte temperatuuri juhtimisele. Temperatuuri automatiseerimine ei olnud esialgse lepingu mahus, vaid leping nägi ette temperatuuri juhtimist käsitsi. Kõnesoleva arve alusel tekkinud kulu oli seotud temperatuuri juhtimise üleviimisega täisautomaatikale ja see oli kostja valik, mitte hageja tegevusetuse tagajärg.

Eksperthinnangu, eriti pädevusetu eksperthinnangu saamiseks tehtud kulutus 9735 krooni ei ole hageja arvates samuti tema poolt põhjustatud kulutus. Seetõttu ei vastuta hageja sellise kahju eest. Täiesti tõendamata on kostja kulutused tööjõule. Kostja pearaamatu väljavõte ei ole Riigikohtu praktikast lähtudes kulu tõendavaks dokumendiks. Ka puudub sellel kulul seos hageja väidetava lepingurikkumise ja kostjal saabunud tagajärje vahel.

Hageja ei ole olnud viivituses tööde üleandmisega. Pärast algse töövõtulepingu sõlmimist tööde mahtu poolte kokkuleppel suurendati. Nii nähtub töövõtulepingu 14. septembri 2004.a lisast nr 4, et pooled on kokku leppinud lisatööde kallinemises seoses köögi ja 1. korruse tagumiste ruumide suurenemisega, samuti 1. korruse lisaruumide põrandate valamisega, seinte ehitusega, viimistlusega ja avatäidete tegemisega. Lepingu lisas nr 6 on kokku lepitud täiendav köögi seinte plaatimine ja plaatimistööde mahu suurenemine. Ehitise ülevaatuse aktist nähtub, et ülevaadatud ehitise kasulik pind (kelder, 1. korrus ja 2. korrus) oli kokku 369,2 m², kostja ja ruumide üürileandja vahel sõlmitud üürilepingust nähtub aga üleantava pinna suurus 323,2 m². Seega on hageja hinnangul tõendatud, et ruumipinda lepingu kestel lisandus, vastasel juhul puudunuks kostjal vajadus sellises mahus töid juurde tellida. Kostja väide, et ehitustööde tähtaja pikendamine tulenes hageja mahajäämusest tööde graafikust, on ümber lükatud märgitud lisades täiendavate tööde sätestamisega. Seetõttu on alusetu kostja leppetrahvi nõue.

Samuti on kostja nõue dokumentide üleandmiseks põhjendamatu. Kostja on kõik temal olemas olnud dokumendid üle andnud kostja esindajale M.E. Seda tõendab muu hulgas asjaolu, et vähemalt osa kaetud tööde akte jms on olnud ekspert T.R kasutada kohtumenetluse käigus teostatud ekspertiisi tegemisel. Kostja ei ole ka konkretiseerinud, milliseid dokumente täpselt hageja peab veel üle andma ja millega on tõendatud, et need dokumendid on hageja valduses. Lisaks ei ole pooltel vaidlust selles, et puudub ehitusloa projekt ja ehitusluba.

Kohus ei saa rahuldada nõuet selliste dokumentide üleandmiseks kohustamiseks, mille kohta 7 2-06-3945 on teada, et neid ei ole olemas. Kasutusloa taotlemiseks ja seejärel kostjale üleandmiseks puuduvad hagejal seaduslikud võimalused, sest selleks on vajalik kostja taotlus, mida kostja ei ole esitanud.

Hageja hinnangul on väär kostja väide, et hageja on ehitustegevuse osas teadlikum pool.

Kostja esindajaks ehitusega seotud küsimustes oli P.R, kelle juhtimisel oli enne vaidlusalust objekti üles ehitatud mitu vana hoonet. Objektil ei toimunud midagi ilma P.R otsuseta ja heakskiiduta, eriti asjatundlikuks pidas P.R ennast kütte- ja ventilatsioonisüsteemides.

Seetõttu on alusetu kostja tuginemine vähesele teadlikkusele.

MENETLUSE KÄIK 8. 10. septembri 2007.a määrusega on kohus otsustanud viia kostja taotlusel läbi ehitustehnilise ekspertiisi, tuvastamaks võimalikke puudusi hageja poolt teostatud ehitustöödes. 29. jaanuaril 2008.a ja 3. juulil 2008.a on kohus määranud täiendava ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise.

9.Kohus arutas asja 30. ja 31. märtsil 2009.a ning 3. septembril 2009.a toimunud kohtuistungitel. Kohtuistungitel jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata.

Kostja esindaja palus rahuldada vastuhagi. Kohus kuulas 30. ja 31. märtsi 2009.a kohtuistungil üle tunnistajad J.M , M.E , P.R, M.T ja I.P .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 10. Kohus leiab, et nii põhihagi kui vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

11.Vaidluse all ei ole järgmised asja lahendamise osas õiguslikku tähtsust omavad asjaolud.

-Pooled sõlmisid 22. juunil 2004.a töövõtulepingu Tallinnas XXX (objekti tegelik asukoha-aadress on XXX /XXX , Tallinn) asuva klubi ehitus- ja renoveerimistööde teostamiseks lepingus ning selle lisaks olevates dokumentides toodud tingimustel.

-Lepingu alusel teostatavate tööde maksumuseks lepingu ja hiljem sõlmitud lisade järgi kujunes kokku 3 668 518,52 krooni.

-Hageja on andnud üle ja kostja on võtnud vastu töövõtulepingu täitmise käigus töid järgmiselt: 30. juuli 2004.a tööde teostamise aktiga summas 263 045, 60 krooni; 30. augusti 2004.a tööde teostamise aktiga summas 91 214 krooni. 30. septembri 2004.a tööde teostamise aktiga summas 395 210,32 krooni; 29. oktoobri 2004.a tööde teostamise aktiga kokku summas 1 621 867,52 krooni (sh käibemaks).

-Nimetatud aktide alusel hageja poolt esitatud arved on kostja tasunud, kuigi viivitusega. Samuti on kostja tasunud vastavalt töövõtulepingu punktile 8.3 ettemakse summas 771 337,09 krooni (hageja poolt esitatud arve alusel).

-Kostja ei ole allkirjastanud 6. detsembri 2004.a kuupäeva kandvat tööde teostamise ja lõpetamise akti ning on jätnud tasumata akti alusel hageja poolt 8. ja 20. detsembril 2004.a esitatud arved, mis 29. detsembri 2004.a kreeditarvet summas – 6766.12 arvestades, moodustab kokku 525,843.99 krooni (mis on hageja põhinõudeks käesolevas menetluses).

-Hageja saatis tööde teostamise ja lõpetamise akti kostjale posti teel ning see toimetati kostja volitatud esindajale kätte 10. detsembril 2004.a.

-Kostja on 17. detsembri 2004.a kirjaga teatanud, et keeldub tööde teostamise ja lõpetamise akti allkirjastamast, kuna hageja on jätnud oma lepingujärgsed kohustused osaliselt täitmata.

Hageja poolt esitatud viivisenõue tugineb töövõtulepingu punktile 8.6, milles pooled on leppinud kokku, et kui tellija (s.t kostja) ei tasu lepingus ettenähtud makseid tähtaegselt, on ta kohustatud maksma töövõtjale viivist 1% maksmata arvest iga viivitatud kalendripäeva eest 8 2-06-3945 maksimumiga 100 000 krooni, kusjuures enne loetakse tasutuks viivis ja seejärel põhimakse.

Vastuhagis esitatud leppetrahvinõue põhineb lepingu punktil 9.3, mis näeb ette, et juhul kui töövõtja ei ole kinni pidanud lepingu tähtajast, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lisaks viivitamisega tekitatud kahju hüvitamisele leppetrahvi 1% lepingusummast tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest maksimumiga 100 000 krooni.

12.Seonduvalt põhihagis esitatud nõudega vaidlevad pooled selle üle, kas kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest (s.t lõppakti allkirjastamisest) on olnud õiguslikult põhjendatud ning kas hageja nõue 525 843,99 krooni tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Vastuväitena hageja viivisenõudele on kostja esitanud taotluse viivise vähendamiseks vastavalt VÕS § 108 lg-le 8 ja § 162 lg-le 1. Seonduvalt kostja vastuhagiga vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on teinud vastuhagis nimetatud kulutusi ning kas need väidetavad kulutused on seotud hageja poolt töövõtulepingu rikkumisega. Lisaks on vaidlus selle üle, kas hagejal on kostjale üle andmata töövõtulepingu täitmist puudutavaid dokumente, s.h ehitustööde kaetuse akte.

Samuti on pooltel erimeelsus töövõtulepingu järgsete tööde teostamise tähtaja üle.

Kohus käsitleb alljärgnevalt esmalt põhihagis esitatud tasunõuet (I) ja viivisenõuet (II) ning seejärel vastuhagis sisalduvat kulutuste või kahju hüvitamise nõuet (III), kostja leppetrahvinõuet (IV) ning nõuet kohustada hagejat esitama kostjale ehitustööde kaetuse aktid (V). Lõpuks võtab kohus seisukoha poolte seni lahendamata menetluslike taotluste osas (VI) ning otsustab menetluskulude jaotusega seonduva (VII).

I 13. Hageja poolt esitatud põhinõude (535 843,99 kr väljamõistmiseks) osas on kostja peamiseks vastuväiteks olnud see, et kõnealune nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja on muu hulgas viidanud VÕS § 637 regulatsioonile ning leidnud, et ei ole kohustatud tasuma lõpetamata ning ebakvaliteetselt teostatud tööde eest.

14.Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses (sünallagmaatilises) suhtes. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Samas on tellija VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.

Ehitustööde üleandmist-vastuvõtmist reguleerib töövõtulepingu 10. punkt ja selle alapunktid.

Vastavalt lepingu punktile 10.1 pidi ehitustööde akteerimine toimuma igakuiselt. Selleks pidi töövõtja esitama tellijale jooksva kuu 30. kuupäevaks akti, milles fikseeritakse akti koostamise ajaks tegelikult teostatud ehitustööd. Tellija on sama alapunkti kohaselt kohustatud ehitustööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma kahe päeva jooksul alates akti kättesaamisest. Akt loetakse aktsepteerituks, kui tellija ei ole esitanud motiveeritud keeldumist viie päeva jooksul pärast akti kättesaamist. Ehitustööde lõplik vastuvõtmine peab töövõtulepingu punkti 10.3 järgi toimuma kahepoolse lõppaktiga.

Enne lõppakti allkirjastamist peab töövõtja instrueerima ja/või koolitama tellijat ehitustööde käigus paigaldatud süsteemide seadmete ja konstruktsioonide kasutamise ja hooldamise osas kooskõlas lepingu tingimustega. Lepingu punktist 10.4 lähtudes tuleb koos lõppaktiga tellijale esitada kogu täitedokumentatsioon ning muud vajalikud ja kasulikud dokumendid. Eelnenuga seonduvad ka töövõtulepingu punktid 8.3 ja 8.5, mille kohaselt tasub tellija töövõtjale lepingu hinna (lepingu punktis 10.1 nimetatud) aktide põhjal esitatud arvete alusel. Punkti 8.3 järgi 9 2-06-3945 tasub tellija ettemaksu 25% lepingu mahust viie päeva jooksul töövõtja poolt esitatud arve alusel, kusjuures ettemaksu tasaarvestus tehakse viimase akti ja arve esitamisel. Punktist 8.5 tulenevalt moodustab viimane tellija poolt teostatav makse mitte vähem kui 10% ehitustööde maksumusest, kusjuures nimetatud makse tasutakse töövõtjale eeldusel, et ehitustööd on lõppakti alusel tellijale nõuetekohaselt üle antud ning tehtud kõik ehitusobjektile kasutusloa taotlemiseks vajalikud toimingud ja esitatud vastavad dokumendid tellijale, v.a toimingud, mille tegemiseks on pädev ainult tellija.

Kirjeldatud töövõtulepingus sisalduvad kokkulepped ei erine põhimõtteliselt ülalviidatud võlaõigusseaduse asjakohasest (dispositiivsest) regulatsioonist.

15.Arvestades eeltoodut, tuleb hageja nõude lahendamiseks tuvastada, kas kostjal esinesid õiguslikud alused keelduda hageja poolt 6. detsembril 2004.a koostatud tööde teostamise ja lõpetamise akti (töövõtulepingu punktis 10.3 nimetatud lõppakt; vt toimik, I kd, lk 51) ning sellega seonduva 29. detsembri 2004.a akti (vt toimik, I kd, lk 52) allkirjastamisest, s.t tööde vastuvõtmisest. Kostja ei saa tasumisest keelduda üksnes (formaalsel) põhjendusel, et ta ei ole vaidlusalust 6. detsembri 2004.a akti allkirjastanud. See oleks vastuolus nii VÕS §-ga 638 kui ka hea usu põhimõttega. Samas ei saa töö vastuvõtmist kohtu hinnangul järeldada üksnes hageja esitatud asjaolust, et kostja on asunud töövõtulepingu objektiks olnud ruume sihipäraselt kasutama (hiljemalt 4. detsembril 2004.a).

16.Kuigi kostja on esitanud menetluse käigus erinevaid väiteid tööde lõpetatuse kohta hageja poolt, on kostja esindaja asja sisulise arutamise käigus kinnitanud, et vaidlust ei ole töövõtulepingu järgi teostamisele kuulunud tööde mahulise lõpetamise osas. Vaidlus on teostatud tööde kvaliteedi ning nende ümbertegemise vajaduse üle (vt toimik, IV kd, lk 90 pöördel). Ka asjas esitatud ja kogutud tõendid ei anna alust väita, et lepingu järgi teostamisele kuulunud tööd oleks jäänud (mahuliselt) hageja poolt lõpetamata. Tööde lõpetatust kinnitab eeskätt ekspert T.R’a poolt koostatud ekspertiisiakti teine lisa (vt toimik, III kd, lk 140-148).

17.Riigikohus on 28. oktoobril 2008.a tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 tehtud otsuse punktis 22 selgitanud, et tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Juhul kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle vastu võtma üksnes juhul, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Kohtu hinnangul on viidatud seisukohad rakendatavad ka käesoleva vaidluse lahendamisel.

18.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastavama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Käesoleval juhul on hageja jätnud olulises osas täitmata ehitustööde dokumenteerimise kohustuse, milline tuleneb töövõtulepingu punktist 1.3.4. Sellega seonduvalt on hageja poolt (nõuetekohaselt) täitmata ka töövõtulepingu punktidest 3.1.8 ja 10.4 tulenev kohustus anda tellijale ehitusobjekti üleandmise ja vastuvõtmise käigus üle Eestis kehtivatele valminud ehituse dokumenteerimise nõuetele vastav täitedokumentatsioon, mis on vajalik ehitustööde vastuvõtmiseks ja kasutusloa saamiseks. EhS § 31 lg 1 kohaselt dokumenteerib ehitamise käigus tehtavaid töid ehitamist teostav isik. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on ehitamise tehnilised dokumendid ehitusprojekt ja selle muudatused; ehitustööde päevik; kaetud tööde aktid; töökoosolekute protokollid ning muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid. Kasutusloa taotlemiseks vajalikud 10 2-06-3945 dokumendid on loetletud EhS § 33 lg-s 2. Puudub vaidlus selles, et ehitusprojekti koostamine osutus lepingu täitmise käigus mittevajalikuks, samas ei võtnud see hagejalt kohustust muus osas töid dokumenteerida. Hageja ei ole suutnud kohtule ega ekspert T.R’ale töövõtulepingu ja EhS § 31 lg 2 järgi nõutavaid ehitamist puudutavaid dokumente esitada. Dokumentide üleandmise kohustuse täitmist ei ole kohtu hinnangul võimalik tõendada üksnes tunnistajate ütlustega. Liiatigi on tunnistajate ütlused kaetud tööde aktide esitamise osas sisuliselt üksteisest lahknevad. Nii on tunnistaja J.M väitnud, et kõik ehitusalased täitedokumendid anti üle kostja juhatuse liikmele M.E ’le (vt toimik, IV kd, lk 86). Samas on M.E möönnud ainult materjalide sertifikaatide saamist, kuid eitanud kaetud tööde aktide edastamist hageja poolt (vt toimik, IV kd, lk 87 pöördel). Ka tunnistaja P.R ütluste kohaselt ei ole kaetud tööde akte talle teadaolevalt M.E ’le edastatud (vt toimik, IV kd, lk 87). Kohus nõustub siinkohal kostja seiskohaga, et juhul kui hageja ehitustöid dokumenteeris, peaks hagejal kui ehitusettevõtjal olema võimalik vajadusel dokumendid ka kirjalikus vormis taasesitada.

Kuivõrd töövõtja peab tasu saamiseks suutma tõendada tööde nõuetekohast teostamist, võis hagejalt mõistlikult oodata enda kindlustamist selleks vajalike dokumentaalsete tõenditega.

Hageja poolt välja toodud asjaolust, et ehitise ülevaatuse aktil 26. novembrist 2004.a (vt toimik, I kd, lk 172-174) on (väidetavalt) kõikide ehitusjärelevalvet teostavate ametkondade kooskõlastused, ei saa veel teha järeldust töövõtulepingu punktides 1.3.4, 3.1.8 ja 10.4 sisalduvate kohustuste nõuetekohase täitmise kohta. EhS § 31 lg 2 nimetatud dokumendid (s.h kaetud tööde aktid) ei oma õiguslikku tähendust mitte ainult töövõtja kohustuste täitmise kontrollitavuse ning võimalike lubade ja kooskõlastuste taotlemise seisukohalt. Need on ehitise omanikule või kasutajale vajalikud ka ehitise takistusteta ekspluateerimiseks, võimalike rikete põhjuste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks jms.

19.Juba ehitustööde nõutav dokumenteerimata jätmine annab kostjale VÕS § 110 lg 1 alusel õiguse keelduda teostatud tööde vastuvõtmisest ja lõppakti allkirjastamisest. Ka töövõtulepingu punkti 8.5 kohaselt oli viimase makse tasumise eelduseks see, et ehitustööd on lõppakti alusel tellijale nõuetekohaselt üle antud ning töövõtja on teinud kõik ehitusobjektile kasutusloa taotlemiseks vajalikud toimingud ja esitanud vastavad dokumendid tellijale.

20.Lisaks tööde dokumenteerimises ilmnenud puudustele esinevad puudused ka teostatud töödes endis. Menetluse käigus kostja taotlusel läbi viidud ehitustehnilised ekspertiisid (s.h täiendavad ekspertiisid) kinnitavad osaliselt kostja väiteid hageja poolt teostatud töödes esinevate puuduste kohta. Ekspert T.R’a järelduste kohaselt on ebakvaliteetselt teostatud fassaaditööd ning õueala teekatendi all paikneva keldrilae hüdroisolatsioon, samuti on ekspert tuvastanud defekte siseviimistlustöödes (2 korruse WC-põranda rajamisel; keldrikorruse põrandatööde teostamisel) (vt toimik, III kd, lk 121-122). Lisaks nähtuvad OÜ Tehnokontrollikeskus poolt koostatud ekspertarvamusest puudused elektrisüsteemi ehitus- ja renoveerimistöödes (vt toimik, II kd, lk 170-173). Kohtu hinnangul ei lükka alltöövõtu korras elektrisüsteemi ehitus- ja renoveerimistöid teostanud EOÜ juhatuse liikme M.T ’u ütlused (vt toimik, IV kd, lk 88-89) ümber OÜ Tehnokontrollikeskus koostatud ekspertiisiaktist tulenevaid järeldusi. Kohus märgib, et T.R on jõudnud ekspertiisiaktis ka järeldusele, et hageja kui töövõtja on jätnud koostamata ja vormistamata ehitusloa projekti, kuid nimetatud kohustuse rikkumisele kostja oma vastuväidetes tuginenud ei ole.

21.Hageja väidete kohaselt tulenevad fassaaditöödes ja keldrilae hüdroisolatsiooni töödes ilmnenud puudused kostja juhistest. Ka ekspert T.R on jõudnud järeldusele, et mainitud töid ei olnud võimalik kokkulepitud kujul nõuetekohaselt teostada (vt toimik, III kd, lk 122 ja lk

123). Samas ei vabasta nimetatu veel hagejat vastutusest tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest. Lähtudes VÕS § 641 lg-s 3 sätestatust vabaneks töövõtja vastutusest üksnes eeldusel, et ta vastavaid juhiseid piisavalt kontrollis. Hageja on küll väitnud, et 11 2-06-3945 kontrollis tellija juhiseid ning juhtis lepingu sõlmimisel kostja tähelepanu soovitud tulemuse saavutatavuse küsitavusele. Samas on hageja sellekohased väited kohtu hinnangul tõendamata. Tunnistajad on kõnealuses vaidlusküsimuses küll ütlusi andnud, kuid ütlused on oma sisult üksteisele vasturääkivad. Nii hoiatati tunnistaja J.M ütluste kohaselt kostjat seonduvalt keldrilae hüdroisolatsiooni rajamisega, et hageja ei suuda (planeeritava isolatsiooni lahendusega) garanteerida lae 100-protsendilist veepidavust (vt toimik, IV kd, lk 85 pöördel). Tunnistajate P.R ja M.E ütluste kohaselt pidi aga keldrilagi vastavalt poolte kokkuleppele vett pidama (vt vastavalt toimik, IV kd, lk 87 ning lk 87 pöördel ja lk 88). J.M ’i ütlused ei ole kohtu jaoks tunnistajate P.R ja M.E ütlustest usaldusväärsemad.

22.Arvestades ülaltoodut, esinesid kostjal alused keelduda 6. detsembri 2004.a lõppaktiga hageja poolt vastuvõtmiseks esitatud tööde vastuvõtmisest ning hageja tasunõue ei ole selles osas sissenõutavaks muutunud.

23.Hageja on tuginenud ka asjaolule, et kostja on töövõtulepingu täitmise käigus töid lepingu punkti 10.1 alusel hagejalt etapiviisiliselt vastu võtnud. Nimetatu ei oma käesoleval juhul siiski vaidluse lahendamise seisukohalt määravat tähtsust. Esiteks on vaieldav, kas hageja poolt viidatud tööde akteerimisele saab omistada VÕS § 76 lg 4 kohast tähendust töö kui terviku vastuvõtmise aspektist. Teiseks, isegi kui tööd saaks lugeda vastuvõetuks, ei võtaks see kostjalt iseenesest õigust tugineda hageja lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, m.h VÕS § 111 lg 1 alusel enda tasu maksmise kohustuse täitmisest keelduda. Sellisel juhul peaks küll kostja suutma tõendada puuduste esinemist töös (vt nt: ülalviidatud Riigikohtu otsuse p 21). Menetluse käigus läbi viidud ehitustehnilised ekspertiisid tõendavad osaliselt kostja vastuväiteid. VÕS § 111 lg-st 1 tuleneb, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja nõudnud hagejalt juba 2. detsembril 2004.a töös ilmnenud puuduste kõrvaldamist (vt toimik, I kd, lk 131), kuid hageja ei ole puudusi kõrvaldanud ega teatanud ka kavatsusest seda teha. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul VÕS § 111 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kostja võimaluse VÕS § 111 lg-le 1 tugineda.

Seega, isegi kui hageja tasunõue oleks sissenõutavaks muutunud, saaks hageja vähemalt ajutiselt selle täitmisest keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel.

24.Hageja on samuti leidnud, et lepingu punkti 10.1 järgi tuleb lõppakt lugeda kostja poolt aktsepteerituks, sest viimane ei ole esitanud oma motiveeritud keeldumist ei 5 päeva ega sellele järgneva mõistliku aja jooksul akti kättesaamisest. Kohtu hinnangul ei saa hageja taolise käsitlusega nõustuda. Esiteks ei näe töövõtulepingu punkt 10.3 iseenesest ette tellija kohustust teatada töövõtjale motiveeritult tööde vastuvõtmata jätmisest sarnaselt lepingu punktiga 10.1. Samuti ei tulene lepingu punktist 10.3, et juhul kui tellija ei ole esitanud motiveeritud keeldumist viie päeva jooksul pärast akti kättesaamist, loetakse akt aktsepteerituks. Töövõtulepingu punkti 10.1 rakendamine analoogia korras ka lõppakti allkirjastamisega seonduvale ei ole kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Lepingust nähtub poolte tahe reguleerida ehitustööde lõpliku vastuvõtmisega seonduvat erinevalt tööde igakuisest akteerimisest. Töövõtulepingu punktist 3.2.6 tuleneb lisaks tellija üldine kohustus vastata kõikidele töövõtja esindajatelt lepingu täitmise käigus. Seda nõuet on kostja järginud, vastates hageja poolt posti teel saadetud lõppaktile 17. detsembri 2004.a kirjaga (vt toimik, I kd, lk 62). Teiseks, isegi kui töid saaks lugeda lepingu punkti 10.1 põhjal kostja poolt lõplikult vastuvõetuks, ei võtaks see kostjalt võimalust tõendada kohtumenetluses tööde nõuetekohast teostamata jätmist.

12 2-06-3945 25. Seonduvalt hageja väidetega märgib kohus täiendavalt, et vaidluse lahendamisel ei oma keskset tähtsust kostjat kui tellijat esindanud P.R väidetavad teadmised ehitusest, kuna vaidlustamata asjaolude kohaselt tegutses hageja lepingut sõlmides ja täites oma majandustegevuse raames ning kostja väljaspool seda. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- või kutsetegevuses, ei saa tellijale õiguslikult ette heita ka seda, et 17. detsembri 2004.a kirjas tööde teostamise ja lõpetamise akti kohta ei ole töödes ilmnenud puudusi täpsemalt kirjeldatud (vt toimik, I kd, lk 62). VÕS § 644 lg-s 2 sätestatu paneb ilmnenud lepingule mittevastavuse (piisavalt) täpse kirjeldamise kohustuse üksnes oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijale.

26.Kostja on oma vastuväidetes tuginenud muu hulgas sellele, et J.M ’il kui hageja juhatuse liikmel puudus (seadusjärgne) esindusõigus, kuna 7. oktoobri 2004.a otsusega oli Tallinna Linnakohus kuulutanud välja füüsilise isiku J.M ’i pankroti. Hageja nimetatud asjaolu iseenesest ei eita, samuti nähtub hagile lisatud tõenditest, et 20. oktoobri 2004.a hageja ainuosaniku otsusega oli J.M kutsutud juhatuse liikme kohalt tagasi (vt toimik, I kd, lk 6566). Kõnealune kostja vastuväide on siiski õiguslikult asjakohatu, kuna hageja ei ole oma nõuete esitamisel J.M ’i esindusõiguse puudumisele tuginenud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg-st 1 tulenevalt võib isik, kelle nimel on esindusõiguseta isik tehingu teinud, selle tagantjärgi heaks kiita. Käesoleval juhul nähtub selline heakskiit eeskätt hageja lepingulise esindaja 10. veebruari 2005.a kirjast kostja juhatuse liikmele (vt toimik, I kd, lk 65-66). Samuti võib seda kaudselt järeldada käesoleva tsiviilasja esemeks olevast hagiavaldusest.

27.Kohtule jäävad õiguslikult arusaamatuks kostja poolt menetluse käigus läbivalt esitatud väited lepinguhinna alandamise kohta ning esmakordselt 24. mai 2006.a menetlusdokumendis esitatud hinna alandamise avaldus (vt toimik, I kd, lk 71-75). Väited hinna alandamise kohta on sisuliselt vastuolus kostja poolt esitatud muude vastuväidetega ning vastuhagi esemeks oleva kulutuste hüvitamise nõudega. VÕS § 112 lg-st 1 tulenevalt võib lepingupool kasutada hinna alandamise õiguskaitsevahendit eeldusel, et ta võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise. Käesoleval juhul on kostja aga leidnud, et ta ei ole lõppaktiga vastuvõtmiseks esitatud töid vastu võtnud ning ei ole ka kohustatud töid vastu võtma. Lisaks tuleneb VÕS § 101 lg 2 esimesest lausest, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada üheaegselt üksnes neid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Kohtu hinnangul ei saa kostja sisuliselt samadele asjaoludele tuginedes alandada hinda vastavalt VÕS § 112 lg-le 1 ning nõuda ka kulutuste hüvitamist VÕS § 646 lg 5 alusel. Lisaks tuleks kostjal hinna alandamisega seonduvalt tõendada mittekohase täitmise väärtuse suhet kohase täitmise väärtusesse (VÕS § 112 lg 1), mida aga kostja käesoleval juhul teinud ei ole.

Nimetatu tõendamise vajadusele on kohus juhtinud kostja esindaja tähelepanu 10. jaanuaril 2007.a toimunud eelistungil (vt toimik, I kd, lk 202).

II 28. Kohtu hinnangul kuulub rahuldamisele hageja poolt esitatud viivisenõue summas 100 000 krooni. Töövõtulepingu punkt 8.6 seob viivise nõudmise õiguse lepingus ettenähtud maksete õigeaegse tasumata jätmisega tellija (s.t kostja) poolt. Lepingu punkti 8.3 kohaselt oli tellija kohustatud tasuma töövõtjale lepingu hinna aktide põhjal esitatud arvete alusel, samuti tasuma ettemaksu 25% lepingu mahust viie päeva jooksul töövõtja poolt esitatud arve alusel.

Kostja on allkirjastanud lepingu punkti 10.1 kohaseid akte tööde teostamise kohta, mille alusel hageja on esitanud tasumiseks arved. Kostja ei ole viivitanud 8. detsembri 2004.a ja 20. detsembri 2004.a kuupäeva kandvate arvete (vt toimik, I kd, lk 59 ja lk 60) tasumisega.

Nendel arvetel kajastuvad nõuded ei ole sissenõutavaks muutunud või vähemalt on kostjal (hetkel) õigus keelduda nimetatud rahaliste kohustuste täitmisest. Samas moodustab lepingujärgne viivis juba ettemaksu arve tasumisega viivitamise eest 150 687,73 krooni, s.o rohkem kui töövõtulepingu punktis 8.6 sätestatud viivise piirmäär (100 000 kr).

13 2-06-3945 Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja hageja poolt 22. juunil 2004.a esitatud ettemakse arvest summas 771 337,09 krooni tasunud 100 000 krooni 28. juunil 2004.a, 100 000 krooni 29. juunil 2004.a, 300 000 krooni 20. juulil 2004.a ja 271 337,09 krooni 26. juulil 2004.a.

Arve tulnuks ülaltoodut arvestades tasuda 27. juunil 2004.a, mistõttu kostja on 771 337, 09 krooni tasumisega viivitanud ühe päeva (mis teeb viivise summaks 7713,37 kr), 671 337,09 krooni tasumisega ühe päeva (mis teeb viivise summaks 6713,37 kr), 571 337 krooni tasumisega 21 päeva (mis teeb viivise summaks 119 980, 77 kr) ning 271 337,09 krooni tasumisega viivitamisega kuus päeva (mis teeb viivise summas 16 280,22 kr). Kokku moodustab viivis ülalmainitud arve õigeaegse tasumata jätmise eest seega 150 687,73 krooni (vt ka toimik, IV kd, lk 15).

29.Kohtu hinnangul ei esine VÕS § 162 lg-s 1 nimetatud aluseid viivise vähendamiseks vastavalt VÕS § 113 lg-le 8. Töövõtulepingu punktis 8.6 nimetatud viivisemäär (1% maksmata arvest iga viivitatud kalendripäeva eest) on küll suurem tavapärasest viivisemäärast (analoogsete lepingute puhul), kuid sama lepingupunkti järgi on nõude ulatust piiratud 100 000 krooniga. Lisaks on viivisemäär sisulises vastavuses lepingu punktis 9.3 fikseeritud tellija võimaliku leppetrahvinõudega 1% lepingusummast tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest. Seega ei saa viivisemäära kohtu arvates pidada tellija huve ebamõistlikult kahjustavaks.

30.Kohus ei arvesta asja lahendamisel kostja poolt pärast eelmenetluse lõppu 31. detsembril 2008.a esitatud menetlusdokumendis sisalduvaid täiendavaid vastuväiteid hageja viivisenõudele. Enne 1. jaanuari 2009.a kehtinud TsMS § 326 lg 1 redaktsiooni kohaselt pidi menetlusosaline esitama menetluses oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võis uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjused, miks kostjal ei olnud võimalik kõnealuseid vastuväiteid varem esitada. Kostja ei ole taolisi põhjusi ka välja toonud.

III 31. Järgnevalt käsitleb kohus vastuhagiga seonduvat ning peatub esmalt kostja poolt esitatud kulutuste hüvitamise nõudel. Kostja on nõudnud hagejalt VÕS § 646 lg 5 alusel kulutuste hüvitamist kogusummas 260 396,80 krooni. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). VÕS § 464 lg-st 5 tuleneb, et kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kostja peab käesoleval juhul sellisteks kulutuseks OÜ-lt L tellitud töid maksumusega 111 880 krooni, OÜ-lt V tellitud töid maksumusega 10 620 krooni hageja enda kulutusi täiendavatele remonttöödele kogusummas 128 134,80 krooni (s.h materjali kulu summas 66 698,79 kr (käibemaksuta) ja tööjõukulu 41 890 kr (käibemaksuta)) ning kulutusi töös esinevate puuduste tuvastamiseks tellitud eksperthinnangule summas 9735 krooni.

32.Kohus leiab, et vastuhagi kõnealune nõue kuulub rahuldamisele üksnes 9735 krooni ulatuses, s.t osas, mis puudutab hageja kulusid riiklikult tunnustatud eksperdilt E.S tellitud hinnangule hageja poolt teostatud tööde kvaliteedi kohta (vt toimik, I kd, lk 82-97). Seejuures ei kuulu nõue kohtu hinnangul rahuldamisele VÕS § 646 lg 5 alusel, vaid VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda 14 2-06-3945 võlgnikult rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Seonduvalt põhihagi lahendamisega on kohus jõudnud järeldusele, et hageja on enda töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning teostatud töös esinevad puudused. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatu järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi neljandast lõikest tulenevalt on kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduses põhjusliku seose olemasolu võlgniku lepingrikkumise ja võlausaldajal tekkinud kahju vahel.

Kostja poolt spetsialisti arvamuse saamisega seonduvalt kantud kulud on vaadeldavad hüvitatava kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses, mille kohaselt on otsese varalise kahju mõistega hõlmatud ka kulud kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

33.Muud ülalmainitud kostja väidetavad kulud võiksid põhimõtteliselt kuuluda VÕS § 646 lg 5 alusel hüvitamisele, kuid asja menetlemise käigus ei ole leidnud tuvastamist, et need kulud oleksid seotud puuduste kõrvaldamisega hageja poolt teostatud töödes (s.t töö parandamisega). Asja materjalidest nähtub, et kostja on lasknud pärast hageja poolt teostatud ehitustööde lõppu XXX asuvaid ruume oluliselt ümber ehitada ning muutnud mitmeid tehnilisi lahendusi. Täiendavate tööde tellimist ei eita ka kostja ise. Seetõttu on ka ekspertidel olnud raske või koguni võimatu osadele kohtu poolt esitatud küsimustele vastata (vt toimik, II kd, 171-173; III kd, lk 69-70 ja lk 121-122). Ka kostja poolt esitatud eriteadmistega isiku E.S’a arvamus 10. detsembrist 2004.a (vt toimik, I kd, lk 82-96) ei tõenda vaidlusaluste kulutuste seotust hageja poolt teostatud tööde parandamisega. Viidatud arvamusest nähtub, et spetsialist E.Son saanud oma uurimuse teostamisel kasutada lähtematerjali äärmiselt piiratud ulatuses ning ilmselt seetõttu jäänud oma lõppjäreldustes ehituskvaliteedi kohta üldsõnaliseks, samas on E.S pidanud võimalikuks anda mitmeid õiguslikke hinnanguid. OÜ Ehitusekspert 30. märtsil 2005.a koostatud arvamus (vt toimik, II kd, lk 46-56), millele kostja on oma väidetes samuti tuginenud, ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne tõend ning kohus jätab selle kooskõlas TsMS § 238 lg-s 5 sätestatuga asja lahendamisel arvestamata.

Nimetatud arvamus peaks selle sisust nähtuvalt olema koostatud ekspertide L.S, Ü.L ja P.K poolt, kuid on allkirjastatud üksnes esimese poolt. Tunnistaja J.M ’i ütluste kohaselt allkirjastas viidatud ekspertiisiakti ainult L.S, Ü.L selle akti sisu ei aktsepteerinud (vt toimik, IV kd, lk 86). Ka OÜ E on esitanud kohtule üksnes arvamuse (ekspertiisiakti) teksti, kuid jätnud esitamata originaali või kinnitatud koopia (vt toimik, II kd, lk 45). Kohtu arvates ei ole usutavad OÜ E väited, et arvamuse originaaleksemplar on ainult hagejal M OÜ-l ning OÜ-l E seda kohtule võimalik esitada ei ole. Eeltoodu kontekstis ja arvestades ka kostja vastuväiteid, ei ole kohus veendnunud, et Ü.L ja P.K on kõnesoleva arvamuse üldse allkirjastanud.

Lisaks eeltoodule on tunnistajana ülekuulatud OÜ Vjuhatuse liige I.P oma ütlustes kinnitanud, et tööd, mille eest OÜ Von esitanud kostjale arve summas 10 620 krooni, olid kostja poolt täiendavalt tellitud tööd ning ei olnud hõlmatud hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepinguga (vt toimik, IV kd, lk 89 pöördel). Sama asjaolu on I.P väitnud ka asja materjalide hulgas olevas e-kirjas (vt toimik, I kd, lk 196). Samuti on tunnistaja J.M andnud ütlusi selle kohta, et OÜ L poolt kostja tellimusel teostatud täiendavad tööd ei puuduta hageja poolt teostatud töid või on tegemist hageja poolt teostatud tööde ümbertegemisega kostja soode muutustest tingituna (vt toimik, IV kd, lk 85 pöördel ja lk 86 ning I kd, lk 98-99).

34.Eeltoodu põhjal võib seega pigem arvata, et kostja poolt vastuhagis välja toodud kulutused on seotud kostja poolt täiendavalt tellitud tööde teostamisega. Taoliste kulutuste hüvitamiseks ei ole aga hageja kohustatud.

35.Kohus ei pea eeltoodut arvestades vajalikuks käsitleda poolte väiteid, mis puudutavad vaidlusaluste kulutuste tegemise tõendatust. Kohus märgib samas, et VÕS § 646 lg 5 alusel esitatud nõude rahuldamine eeldab siiski kulutuste tegemise tõendatust.

15 2-06-3945 IV 36. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub vastuhagis esitatud leppetrahvinõue. VÕS § 158 lgs 1 sisalduva määratluse kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kostja leppetrahvi nõudmise õigus tuleneb käesoleval juhul juba ülalviidatud lepingupunktist 9.3. Töövõtulepingu punkti 7.3 järgi kohustus hageja kõik lepingule vastava lõpliku valmidusega ehitustööd teostama ning tellijale üle andma 7. septembriks 2004.a. Ehitustööd loetakse sama lepingupunkti kohaselt lõplikult üleantuks lõppakti allkirjastamisega kooskõlas lepingu punktiga 10.3. Töövõtulepingu sõlmimisel kokku lepitud tööde lõpetamise tähtpäeva (7. september 2004.a) on pooled vaidlustamata asjaolude kohaselt hiljem muutnud, leppides kokku tööde lõpetamises hiljemalt 1. novembril 2004.a. Samas ei olnud hageja vastuhagi esitamise ajaks (06.07.2006.a) ega ole ka käesolevaks ajaks lepingu järgi teostamisele kuulunud töid nõuetekohaselt teostanud (vt täpsemalt otsuse p 20-22) ning lõppakti allkirjastamise eeldused ei ole täidetud. Muu hulgas on hageja poolt täitmata töövõtulepingu punktis 3.1.8 fikseeritud kohustus anda tellijale objekti üleandmise-vastuvõtmise käigus üle Eestis kehtivatele valminud ehitise dokumenteerimise nõuetele vastav täitedokumentatsioon, mis on vajalik ehitustööde vastuvõtmiseks ja kasutusloa saamiseks. Ka lepingu punkt 10.4 näeb ette kohustuse esitada tellijale koos lõppaktiga kogu täitedokumentatsioon.

Arvestades töövõtulepingu punktist 9.3 tulenevat leppetrahvi määra 1% lepingu summast tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest, oleks leppetrahvi suurus ühe viivitatud päeva eest isegi algsest lepinguhinnast (3 085 348,36 kr) lähtudes 30 853,48 krooni päevas. Seega oli võimalik nõutav leppetrahvi summa vastuhagi esitamise hetkeks juba mitmekordselt ületanud töövõtulepingu punktis 9.3 fikseeritud nõude ülempiiri 100 000 krooni.

37.Kohus märgib, et iseenesest ei saa nõustuda kostja käsitlusega, nagu tulnuks hagejal tööd lõpetada hiljemalt 1. novembriks 2004.a. Pooled on küll 14. septembril 2004.a kokku leppinud ehitustööde lõpetamises 1. novembril 2004.a (vt toimik, I kd, lk 80-81). Samas nähtub hagile lisatud materjalidest, et veel 2004.a oktoobris, novembris ja isegi detsembris on kostja tellinud hagejalt lisatöid ning pooled on sõlminud vastavaid kokkuleppeid (vt toimik, I kd, lk 33-43). Seega on ilmne ka kostja nõustumine tööde hilisema lõpetamisega. Kuivõrd kohtul puuduvad andmed selle kohta, et pooled oleksid pärast 2004.a septembrit leppinud kokku uusi tähtaegu, tuleb kostja kohustuse täitmise tähtaja määratlemisel lähtuda VÕS § 82 lg-st 3, millest tuleneb, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Asja materjalide põhjal on usutav hageja väide, et 6. detsembriks 2004.a olid kokkulepitud tööd mahuliselt teostatud. Taolise järeldust toetavad kaudselt tunnistajate J.M , P.R ja M.E ütlused. Nii on tunnistaja M.E väitnud, et pärast klubi avamist 4. detsembril 2004.a hageja enam töid ei teostanud (vt toimik, IV kd, lk 87 pöördel). Põhimõtteliselt sama on väitnud ka tunnistaja P.R (vt toimik, IV kd, lk 87).

Tunnistaja J.M ütlustest nähtub ka see, et viimased kaks akti tööde mahu muutuste kohta (töövõtulepingu lisad nr 8 ja 9) allkirjastasid pooled tagantjärgi 10. detsembril 2004.a, kuid nendes märgitud tööd teostati tegelikult enne lõppakti esitamist (vt toimik, IV kd, lk 85).

Arvestades hagejalt 2004.a oktoobris ja novembris täiendavalt tellitud tööde mahtu (vt toimik, I kd, lk 33-43), saaks ehitustööde lõpetamist hiljemalt 6. detsembril 2004.a VÕS § 82 lg-st 3 lähtudes pidada kohaseks soorituseks (VÕS § 76 lg 3). Juhul kui lõpetatud tööd oleks olnud puudusteta ning hageja oleks andnud kostjale üle ka täitedokumentatsiooni (või vähemalt nimetatud kohustuse täitmist pakkunud), puuduks kostjal seega õigus leppetrahvi nõuda.

16 2-06-3945 38. Eeltoodule täiendavalt osundab kohus VÕS § 13 lg-le 2, millest tuleneb, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Isegi kui töövõtulepingu punkt 1.3.3 annaks käesoleval juhul alust väita, et lepingut sai muuta (s.h tähtaegade osas) üksnes kirjalikus vormis, ei saaks kostja sellele tugineda, kuna hageja võis tema käitumisest aru saada, et kostja kui tellija oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis (VÕS § 13 lg 3).

V 39. Lisaks on kostja esitanud nõude kohustada hagejat esitama ehitustööde kaetuse aktid.

Täitedokumentatsiooni koostamine ja tellijale üleandmine kuulus töövõtulepingu punktide 1.3.4, 3.1.8 ja 10.4 järgi hageja kohustuste hulka. Asjas olemasolevate tõendite põhjal hageja neid kohustusi täitnud ei ole (vt täpsemalt otsuse p 18-19). Ka hageja esindaja poolt kohtuistungitel antud selgituste (vt toimik, III kd, lk 18) ja ekspert T.R’a poolt tuvastatu põhjal on selge, et vähemalt üldehitustööde osas nõuetekohast täitedokumentatsiooni hageja poolt koostatud ei ole. Samas oleks ehitustööde kaetuse aktide tagantjärgi koostamine ja kostjale esitamine, muu hulgas samades ruumides hilisemalt toimunud (ümber)ehitustöid arvestades, kohtu hinnangul hageja jaoks ebamõistlikult koormav ja kulukas, tehniliselt oleks see küll ilmselt võimalik. Seega on kõnealuse kohustuse täitmise nõudmine VÕS § 108 lg 2 p 2 alusel välistatud. VÕS § 108 lg 2 p-st 2 tulenevalt ei või võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse (mis ei seisne raha maksmises) täitmist, kui kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas.

Seega kostja nõue ehitustööde kaetuse aktide esitamisele kohustamiseks rahuldamisele ei kuulu. Täitmisnõude välistatus ei võta kostjalt õigust kastutada muid võlausaldaja õiguskaitsevahendeid.

VI 40. Arvestades ülaltoodut, rahuldab kohus hageja poolt esitatud viivisenõude summas 100 000 krooni ning kostja poolt esitatud leppetrahvinõude summas 100 000 krooni. Samuti rahuldab kohus vastuhagis esitatud nõude lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 9735 krooni. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 teise lausega tasaarvestab kohus käesoleva otsuse resolutsioonis hageja viivisenõude summas 100 000 krooni täies ulatuses kostja leppetrahvinõudega 100 000 krooni. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 9735 krooni.

41.Kuivõrd käesolevast otsusest ei tulene hagejale sundtäitmisele kuuluvat nõuet kostja vastu, on ainetu hageja poolt esitatud taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

Kohus jätab selle taotluse rahuldamata.

42.Kohus lisab eelnenule, et kostja poolt väidetud puudused kütte- ja ventilatsioonisüsteemi teostuses tõendamist leidnud ei ole. Ekspert T.K järelduste kohaselt vastasid kõnealused tööd üldjoontes töövõtulepingust tulenevatele nõuetele ning ekspertiisi käigus tuvastatud mittevastavused ei ole olulised. Lisaks on arvamuse andmist eksperdi jaoks komplitseerinud asjaolu, et soojavarustussüsteemis pärast tööde lõpetamist hageja poolt teostatud mitmeid ümberehitustöid ning nende tööde kohta puudub igasugune dokumentatsioon (vt toimik, III kd, lk 70). Kostja 31. detsembri 2008.a menetlusdokumendile lisatud tõendid kostja poolt tehtud täiendavate kulutuste kohta (vt toimik, IV kd, lk 50-55) jätab kohus tähelepanuta, kuna kostja esindaja on 30.-31. märtsil 2009.a toimunud kohtuistungil kinnitanud, et kostja jääb esialgses vastuhagis esitatud nõuete juurde (vt toimik, IV kd, lk 84). Muud ülalkäsitlemata dokumentaalsed tõendid on kohtu hinnangul lubatavad ja asjakohased, kuid ei muuda kohtu eeltoodud õiguslikke järeldusi.

17 2-06-3945 VII 43. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust, peab kohus põhjendatuks jätta kostja poolt kantud eksperdikulud kui asja läbivaatamise kulud (TsMS § 143 p 1) 70% ulatuses kostja enda kanda ning 30% ulatuses hageja kanda. Poolte muud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 18

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.