Obsah (11)

§ 638§ 644§ 159§ 162§ 637§ 368§ 113§ 635§ 647§ 29§ 158

2-07-22764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2009.a, Tallinn Tsiviilasja

) §le 100, §-le 101, § 115 lg-le 1, § 127 lg-le 1 ning §§-dele 128, 159 ja

1. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja palub jätta need rahuldamata.
2. Kostja leiab esiteks, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on teostanud protokollis nr 1 nimetatud tööd või mitte. Hageja väidab, et protokollis nimetatud töödest on teostatud vaid selle punktides a ja f nimetatud (ehk vabastatud on harutooside kaaned ja viimistletud on tamburi laed), ülejäänud tööd on hageja väitel teostamata või teostatud puudulikult. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida hagejal oleks raske teha. Hageja väidab, et kostja poolt teostatud tööd ei vasta poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ega protokollis nr 1 sätestatud tingimustele ning et kostja on täitnud töövõtulepingut puudulikult. Seega peaks tellija välja tooma ning tõendama konkreetsete puuduste olemasolu. Seda aga hageja teinud ei ole. Samuti leiab kostja, et teostas
3. juuli 2006.a protokollis nr 1 nimetatud tööd tähtaegselt, s.o
4. augustiks 2006.a. Vastavalt lepingule pidi pärast tööde lõpetamist, kui kõik trepikojad on saanud valmis, koostatama kõikide tööde vastuvõtu akt, mille järgi oleks pidanud toimuma tööde eest tasumine. Tööde üleandmine pidi toimuma
5. augustil 2006.a aset leidnud kokkusaamisel, kus hageja keeldus põhjendamatult tööde vastuvõtu akti allkirjastamast ning töid vastu võtmast, kuid ei esitanud ka konkreetseid pretensioone tööde 3 2-07-22764 osas. Kuna hageja 10 päeva jooksul samuti pretensioone ei esitanud, siis tuleb tööd lugeda

§ 638alusel hageja poolt vastuvõetuks.

Pretensioonid tööde kohta esitas kostja alles

1. oktoobri 2006.a. kirjas, seega peaaegu poolteist kuud pärast seda, mil oleks pidanud tööd vastu võtma. Kostja on teostanud tööd vastavalt lepingutingimustele ning RYL 2000 nõuded ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule kohaldatavad. Kostja hinnangul tuleb lepingus fikseeritud nõuete täitmisel arvestada asjaoluga, et tegemist on
2. aastal ehitatud majaga mitte uue ehitisega. Eeltoodut arvesse võttes ei ole võimalik eeldada, et trepikoja sanitaarremondi teostamisel võiks tööde tulemus sarnaneda uue ehitisega. Sellisel juhul oleks tööde eelarve olnud mitmekordne võrreldes kokkulepitud tasuga ning tööde maht oluliselt suurem. Nimetatud põhjusel ei ole pooled lepingu sõlmimisel silmas pidanud RYL 2000 nõuete täitmist. Vastavasisuline tingimus on ilmselgelt jäänud lepingu teksti eksitusena mõnest varasema lepingu põhjast. Kostja hinnangul tuleb seetõttu arvestada hoone ehitusaega ja võimalusi renoveerimistööde teostamiseks. Vastava dokumentatsiooni (projektid, spetsifikatsioonid, seletuskirjad) puudumisel ei ole võrreldavat momenti, mis tuvastaks kvaliteedinormide rikkumist. Visuaalse vaatluse põhjal ei ole tuvastav, et tööd oleks teostatud ebakvaliteetselt. Trepikojad jätavad ühtlase esteetilise mulje ning ei ole märke ebakvaliteetsete materjalide kasutamisest. Tööde teostamist vastavalt lepingutingimustele tõendab ka kohtule esitatud eksperthinnang. Kostja märgib, et hageja ei ole töödes esinenud väidetavaid puudusi ka piisavalt täpselt kirjeldanud. Vastavalt

§ 644

lg-le 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kuivõrd hageja ehitusjärelvalve esindaja V.A tegutses oma majandus- või kutsetegevuses, siis pidi ta tööde puuduste esitamisel puudusi täpselt kirjeldama. Antud juhul oli töövõtu objektiks kolme trepikoja renoveerimine, kuid puuduste kirjeldus esitati töövõtjale üldsõnaliselt seejuures viitamata, kus konkreetsed puudused esinevad. Kostja kõrvaldaski kolmes trepikojas puudused oma parima äranägemise järgi ning usus, et sellega on töövõtuleping kohaselt täidetud.

§ 644

lg-st 3 tuleneb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingu tingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Hageja poolt kohtule esitatud pildimaterjal ei tõenda kostja hinnangul, et kostja on protokollis nr 1 loetletud puudused jätnud nõutud kuupäevaks kõrvaldamata. Kõnealused fotod on hageja väidete kohaselt tehtud vahetult enne hagi esitamist kohtule, seega ligi kaks aastat pärast tööde teostamist. Kahe aasta jooksul toimuvad remonditud objektil tulenevalt selle kasutamisest ja välistest mõjutustest muudatused (kulumine, plekid, määrdumine, pleekimisjäljed jne), mida tööde teostamise hetkel seal ei pruukinud olla. Lisaks märgib kostja, et leppetrahv oli kokku lepitud täitmise asendamiseks vastavalt

§ 159lg 1 teisele lausele.

Sellele viitab ka kokkulepitud leppetrahvi suurus 45 000 krooni ning see, et hageja ei ole esitanud kostjale nõuet tööde teostamiseks, kuigi need on tema väite kohaselt teostamata. Samuti tuleb kostja hinnangul arvesse võtta, et hageja on protokoll nr 1 alusel juba kostjale makstavast summast 22 500 krooni kinni pidanud. Seetõttu oleks hagejal võimalik täiendavalt nõuda vaid 22 500 krooni tasumist (juhul, kui kohus leiab, et kostja on lepingut rikkunud). 4 2-07-22764 Kostja leiab samuti, et hageja ei ole esitanud enda leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul. Hageja esitas leppetrahvi nõude poolteist kuud pärast tööde vastuvõtmise koht peetud koosolekut ning alles siis, kui kostja nõudis hagejalt varasemalt kinnipeetud summa tasumist. Kostja hinnangul on nõutav leppetrahv kohustuse täitmise ulatust arvestades ka ebamõistlikult suur, kostja palub võimalikku leppetrahvinõuet

§ 162lg 1 alusel vähendada.

Nõutav leppetrahv ületab kostja väidete kohaselt kahekordselt protokolli nr 1 alusel kinnipeetud rahasummat (ehk tehtavate tööde koguväärtust), kusjuures on kostja nimetatud tööd tegelikult teostanud. Kostja viitab seonduvalt leppetrahvi vähendamise taotlusega ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-78-05 p-s 17 sisalduvale. VASTUHAGI SISU

1. Kostja on
2. aprillil 2008.a esitanud kohtule ka vastuhagi 22 500 krooni ning nimetatult summalt arvestatud viivise väljamõistmiseks hagejalt.
3. Kostja poolt vastuhagis esitatud nõue rajaneb vastuses põhihagile välja toodud seisukohal, et kostja on teostanud kohaselt ja tähtaegselt kõik protokollis nr 1 nimetatud tööd. Seda, et kostja parima arusaamise kohaselt olid kõik tööd kohaselt teostatud ning et hageja kostjale pretensioone ei esitanud tõendab ka kostja poolt hagejale
4. septembril 2006.a. saadetud teatis, milles kostja nõuab hagejalt protokolli nr 1 alusel kinnipeetud 22 500 krooni tasumist.

§ 637

lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtulepingu punktist 3.1 tulenevalt pidi tööde eest tasumine toimuma üleandmisvastuvõtmisakti alusel. Pärast tööde lõpetamist, kui kõik trepikojad said valmis, pidi koostatama kõikide tööde vastuvõtu akt, mille järgi oleks pidanud toimuma tööde eest tasumine. 30. augustil 2006.a aset leidnud kokkusaamisel keeldus hageja aga tööde vastuvõtu akti allkirjastamast ning töid vastu võtmast, kuid ei esitanud ka konkreetseid pretensioone tööde osas. Kuna hageja 10 päeva jooksul samuti pretensioone ei esitanud, siis luges kostja tööd

§ 368

alusel hageja poolt vastuvõetuks ja esitas hagejale nõude 22 500 krooni tasumiseks. Nimetatud nõudekirjas andis kostja hagejale tööde eest tasumise tähtajaks

1. september 2006.a. Seega muutus kostja nõue summas 22 500 krooni sissenõutavaks alates
2. septembrist 2006.a. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Töövõtulepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus tellija tasuma tasumisest põhjendamata keeldumisel või tasumisega viivitamisel maksma lisaks võlgnetavale summale ka viivist 0,1% tasumisele kuuluvast summast iga hilinenud kalendripäeva eest, alates tasumise lõpptähtajale järgnevast päevast. Lähtudes lepingus toodud viivisemäärast ning arvestades rahalise kohustuse täitmisega viivitamise aega (568 päeva), peab hageja tasuma kostjale (lisaks põhinõudele summas 22 500 krooni) veel viivistena 12 780 krooni. Samuti palub kostja mõista hagejalt TsMS § 367 alusel välja vastuhagi esitamise kuupäevaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivise 0,1 % tasumata põhinõudest päevas kuni põhinõude tasumiseni. 5 2-07-22764 HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE

2. mail 2008.a kohtule esitatud vastuses palub hageja jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Hageja hinnangul on vastuhagi täielikult tõendamata. Hageja leiab, et kostja peab tõendama töövõtulepingu korrektset ja nõuetekohast täitmist, samuti seda, et hageja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Seejuures viitab hageja Riigikohtu poolt
3. juunil 2003.a tsiviilasjas nr 3-2-1-84-03 tehtud otsuses sisalduvatele seisukohtadele tõendamiskoormise jaotumise kohta. MENETLUSE KÄIK
4. Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja esindajad palusid rahuldada vastuhagi. Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajad V.A ja P. Trui. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
6. Pooltel puudub vaidlus järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle. Hageja ja kostja vahel on
7. märtsil 2006.a sõlmitud töövõtuleping, mille alusel kohustus kostja teostama Tallinnas aadressil asuva elamu trepikodade renoveerimistööd (vt ka toimik, lk 711). Tööd pidid lepingu punkti 4 kohaselt olema lõpetatud
8. juuliks 2006.a.
9. juulil 2006.a allkirjastasid pooled protokoll nr 1 (vt toimik, lk 14), mis on ühtlasi töövõtulepingu lisaks. Protokollis leppisid pooled kokku, millised ehituslikud puudused tuleb kostjal
10. augustiks 2006.a kõrvaldada. Puudub vaidlus ka selles, et protokollis nimetatuist on kostja teostanud järgmised tööd: vabastatud harutooside kaaned ja viimistlenud tamburi laed.
11. Pooltel on õiguslik vaidlus selle üle, kas kõik protokollis nr 1 fikseeritud ehituslikud puudused on kostja poolt kokkulepitud tähtajaks kõrvaldatud ning hageja on põhjendamatult keeldunud teostatud tööde vastuvõtmisest. Muu hulgas tuleb hageja nõuetest lähtudes tuvastada, kas kostja on töövõtulepingut toodud asjaoludel oluliselt rikkunud. Vastusest nimetatud küsimustele sõltub ka poolte poolt esitatud rahaliste nõuete rahuldamine. Juhul kui töövõtulepingu rikkumine kostja poolt leiab tuvastamist, omavad tähtsust ka kostja alternatiivsed vastuväited hageja leppetrahvinõudele (s.h taotlus leppetrahvi vähendamiseks).
12. Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet töövõtulepingu rikkumise tuvastamiseks kostja poolt. Kohu hinnangul on töövõtulepingu oluline rikkumine kostja poolt asja materjalide põhjal tõendatud. Vastavalt

§ 635

lg-le 1 kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 638

kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Käesoleval juhul on pooled töövõtulepingu punktis 2.1 kokku leppinud tööde lõplikus maksumuses 359 676 krooni, millest tellija on vastavalt lepingu punktile 2.4 kohustunud tasuma töövõtjale 179 383 krooni ettemaksuna lepingu sõlmimise päeval. Lepingu punkti 3.1 järgi toimub tööde eest tasumine tööde üleandmis-vastuvõtmisakti alusel. Trepikoha valmimise järel koostatakse sama lepingupunkti kohaselt vastuvõtuakt ning kõikide trepikodade valmimisel vastuvõtuakt, mille järgi toimub tööde eest tasumine. Töövõtulepingu punkti 5.6 kohaselt loetakse tööd vastuvõetuks pärast üleandmisvastuvõtmise lõppakti kahepoolset allakirjutamist. 6 2-07-22764 Punktides 3.1 ja 5.6 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise lõppakti pooled vaidlustamata asjaolude kohaselt allkirjatanud ei ole. 26. juulil 2006.a koostatud protokollis nr 1 on pooled fikseerinud kostja poolt teostatud töödes ilmnenud ehituslikud puudused, millised kostja on kohustunud kõrvalama hiljemalt 30. augustiks 2006.a (vt toimik, lk 14). Ülejäänud töövõtulepingu järgi teostamisele kuulunud tööd on kostja nimetatud aktist ning 11. juulil 2006.a koostatud kaetud tööde aktist (vt toimik, lk 12) järelduvalt nõuetekohaselt teostanud. Vastavalt

§ 647

lg-le 1 loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

1. juulil 2006.a koostatud protokollis on kostja kohustunud osad teostatud töödest parandama. Seega saab mainitud protokolli põhjal kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et vaidlusalused ehituslikud puudused eksisteerisid. Samuti võib eeldada, et kostjale olid loetletud puuduste (mittevastavuste) olemus ja ulatus teada, kuna kostja seadusjärgne esindaja on protokolli allkirjastanud ning võtnud sellega kostjale kohustuse puudused
2. augustiks 2006.a kõrvaldada. Seetõttu ei saa lugeda kostja viiteid

§-le 644 käesoleval juhul asjakohasteks. 13. Kuivõrd töövõtulepingus kokkulepitud töö nõuetekohane teostamine on

§ 635

lgst 1 lähtudes kostja kohustuseks ning hageja on tõendanud mittevastavuse olemasolu teostatud ehitustöödes, peaks kostja tõendama vaidlusaluste puuduste tähtaegset kõrvaldamist. Kostja vastupidise käsitlusega tõendamiskoormisest kohus ei nõustu. Kohus on juhtinud sellele eelmenetluse käigus ka kostja tähelepanu (vt toimik, lk 87). Puuduste kõrvaldamata jätmine on seejuures olemuselt negatiivne asjaolu, mille tõendamine oleks hageja jaoks ka sisuliselt komplitseeritud. Olemasolevad tõendid ei võimalda teha järeldust, et kostja oleks kõrvaldanud protokollis nr 1 loetletud ehituslikud puudused, mille üle pooltel on vaidlus. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud eriteadmistega isiku arvamuse, milles P.T on jõudnud Tallinnas asuva elamu trepikodade seisukorraga tutvudes järeldusele, et protokollis nr 1 loetletud tööd trepikodades on teostatud ning tööde kvaliteet vastab heale ehitustavale (vt toimik, lk 78). P.T poolt koostatud kirjalikku arvamust on võimalik hinnata ainult koos tema poolt kohtuistungil antud ütlustega. Kirjalikust arvamusest endast ei selgu, mille põhjal on P.T arvamuses esitatud järeldusteni jõudnud. Kohtule antud ütlustes on P.T selgitanud, et jalutas elamu trepikojad läbi ning ei märganud midagi sellist, mis oleks protokollis nr 1 märgitud. Samuti on tunnistaja selgitanud, kuidas ta hindas värvitoonide erinevust (vt toimik, lk 164). P.T ütluste ja tema poolt koostatud kirjaliku arvamuse põhjal ei ole kohus siiski veendunud, et kostja oleks kõik protokollis fikseeritud puudused kõrvaldanud. Tuleb arvestada, et P.T ei olnud enne

1. aprilli 2008.a enda kinnituste kohaselt vaidlusalusel objektil (Tallinnas asuvas elamus) viibinud, mistõttu ei suutnud ta ilmselt hinnata
2. juulil 2006.a koostatud protokollis fikseeritud algset olukorda. Lisaks ei lange P.T ütlused sisuliselt kokku tunnistaja V.A’e poolt kohtule antud ütlustega. Hageja tellimusel tööde teostamise üle järelevalvet teostanud V.A on oma ütlustes kinnitanud, et protokollis nr 1 märgitud ehituslikud puudused on osaliselt kõrvaldamata (vt toimik, lk 163). Kohus lisab samas, et hageja poolt esitatud fotodel (vt toimik, lk 102-116 ja lk 132-147) võib olla tõenduslik kaal üksnes tunnistajate ütluste kontekstis. Pigem aitab fotomaterjal siiski selgitada üksnes hageja väiteid. Ehituse alal erialateadmisi omamata, ei ole võimalik ainult mainitud fotode põhjal kostja kohustuste täitmise kohta järeldusi teha. Samuti on tõendamata kostja väide, et
3. augustil 2006.a toimus elamus poolte esindajate kokkusaamine, mille käigus keeldus hageja kostja poolt protokolli nr 1 alusel teostatud töid vastu võtmast. Tunnistaja V.A on oma ütlustes selgesõnaliselt eitanud võimalikku kokkusaamist
4. augustil 2006.a. Tunnistaja sõnade kohaselt võttis hageja juhatuse liige 7 2-07-22764 temaga ühendust alles pärast
5. augutit 2006.a (vt toimik, lk 163). Kostja poolt koostatud teatistele enda kohustuste täitmise kohta (vt toimik, lk 19, samuti lk 13) ei saa omistada iseseisvat tõenduslikku tähendust. Muid tõendeid kõnealuste asjaolude tõendamiseks kohtule esitatud ei ole.
6. Arvestades ülaltoodut ning juhindudes

§ 635

lg-s 1 ja § 647 lg-s 1 sätestatust, tuleb olulist lepingurikkumist kostja poolt jaatada ning hagi kuulub vastava tuvastusliku nõude osas rahuldamisele. 15. Kohtu ülaltoodud järeldused on aluseks ka kostja vastuhagi rahuldamata jätmisele. Võttes aluseks töövõtulepingu punkti 3.1, on vastuhagi esemeks oleva 22 500 krooni tagastamise nõude rahuldamise esimeseks eelduseks vaidlusaluste tööde vastuvõtmine hageja poolt või vastuvõetuks lugemine. Hageja töid vastu võtnud ei ole ning puuduvad tõendid selle kohta, et tööd saaks lugeda hageja poolt vastuvõetuks. Kohus märgib, et isegi kui töid saaks lugeda hageja poolt vastuvõetuks, tuleks kõneluse nõude puhul

§ 29lg 4 alusel täiendavalt tõlgendada protokolli nr 1 sisu (maksetingimuste osas).

Poolte ühist tegelikku tahet maksetingimuste kokku leppimisel protokollis nr 1 ei ole kohtu hinnangul võimalik kindlaks teha. Kuivõrd hagejal ei ole tekkinud kostja suhtes kohustust 22 500 krooni tagastamiseks, puudub õiguslik alus ka viivitusintressi nõudmiseks vastavalt töövõtulepingu punktile 3.2 ja

§ 113lg-le 1.

16. Edasiselt käsitleb kohus hageja leppetrahvinõuet ja kostja poolt sellele esitatud vastuväiteid.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja leppetrahvinõue rajaneb töövõtulepingu lisaks olevas protokollis nr 1 sisalduvale kokkuleppele, mille kohaselt on kostja kohustunud tasuma leppetrahvi summas 45 000 krooni, juhul kui töövõtja (kostja) ei täida oma kohustusi 30. augustiks 2006.a. Kohus nõustub kostja käsitlusega selle kohta, et leppetrahv lepiti käesoleval juhul kokku kohustuse täitmise asendamiseks. Vastavalt

§ 159

lg-le 1 võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kostja käsitluse poolt räägib eeskätt see, et leppetrahv on kokku lepitud kindla summana (45 000 kr) ning ei ole seatud sõltuvusse (kohuse täitmisega) viivituse pikkusest (s.t leppetrahv ei ole ajas progresseeruv). Samuti on leppetrahvi suurus arvestades töövõtulepingus kokku lepitud tööde maksumust ning lepingujärgsete kohustuste täitmise eeldatavat ulatust töövõtja poolt selline, mille puhul oleks ebamõistlik eeldada, et pärast leppetrahvi tasumist säiliks hagejal veel ka kohustuse täitmise nõue. Juhul kui hagejal säiliks täitmise nõue, oleks küsitav tema õigustatud huvi paušaalse leppetrahvi vastu 45 000 krooni. 17. Kohtu hinnangul ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et hageja on protokoll nr 1 alusel juba kostjale makstavast summast 22 500 krooni kinni pidanud, mistõttu oleks hagejal hüpoteetiliselt võimalik täiendavalt nõuda vaid 22 500 krooni tasumist. Protokollis nr 1 on pooled muu hulgas kokku leppinud, et tellija (hageja) peab lõppsummast kinni 22 500 krooni. Pooltel on erimeelsus küsimuses, kas 22 500 krooni kinnipidamine seondub põhihagi esemeks oleva leppetrahvinõudega. Juhul kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut

§ 29

lg-s 4 sätestatu kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Asja materjalide põhjal otsustades puudub alus eeldada, et mainitud 22 500 krooni kinnipidamine seondub kostja poolt protokollis nr 1 võetud kohustusega kõrvaldada ehituslikud puudused

1. augustiks 2006.a. Pigem võib protokolli teises punktis sisalduvast maksetingimuste 8 2-07-22764 kokkuleppest teha vastupidise järeldusega. Seega on hagejal printsiibis õigus nõuda kostjalt leppetrahvi summas 45 000 krooni (mitte 22 500 krooni).
2. Kostja on muu hulgas seisukohalt, et hageja ei ole esitanud oma leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul. Kostja väidete kohaselt esitas hageja leppetrahvinõude poolteist kuud pärast tööde ülevõtmise kohta peetud koosolekut, esitamata varasemalt pretensioone. Asja materjalidest nähtuvalt on esimene leppetrahvinõue hageja poolt koostatud
3. oktoobril 2006.a (vt toimik, lk 20). Vastavalt

§ 159

lg-le 2 kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohtu hinnangul ei ole hageja

§ 159lg 2 alusel leppetrahvinõuet kaotanud.

Leppetrahvi nõude esitamisega ligikaudu poolteist kuud pärast selle sissenõutavaks muutumist on hageja käesoleval juhul osundatud mõistliku aja kriteeriumit järginud.

§ 159

lg-s 2 sätestatu võiks kohtu arvates tulla kohaldamisele juhul, kui viivitus oleks olnud pikem kui kaks kuud arvates kostja kohustuste täitmise tähtajast (30.08.2006.a). 19. Kostja on lisaks eeltoodule esitanud ka taotluse leppetrahvi vähendamiseks

§ 162

lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja leiab, et leppetrahv on kohustuse täitmise ulatust arvestades ebamõistlikult suur. Samuti on kostja märkinud, et hageja ei ole välja toonud tekkinud kahju suurust ega seda tõendanud. Kohus leiab, et hageja poolt nõutavat leppetrahvi tuleb ülaltoodust lähtudes vähendada. Riigikohus on

1. juunil 2005.a tsiviilasjas nr 3-2-1-78-05 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et leppetrahvi vähendamise üle otsustamisel tuleb arvesse võtta kohustise täitmise ulatust võlgniku poolt, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda ja ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Seega tuleb leppetrahvi suurust võrrelda esmajoones kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Asja materjalide hulgas olevast kaetud tööde aktist (vt toimik, lk 12) ja protokollist nr 1 võib järeldada, et töövõtulepingus kokku lepitud tööd olid kostja poolt
2. juuliks 2006.a määravas osas teostatud. Protokollis loetletud ehituslikud puudused ei ole sellised, mis oleks muutnud kostja poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö täiesti kasutuskõlbmatuks. Samuti ei ole protokollis kokku lepitud juba teostatud tööde tervikuna ümbertegemises. Nimetatud asjaolusid arvestades ei saa hageja täitmishuvi kõnealuste tööde osas kõrgeks pidada. Lisaks on kostja protokollis nr 1 loetletud ehituslikud puudused vaidlustamata asjaolude kohaselt osaliselt kõrvaldanud. Nõustuda tuleb kostjaga ka selles, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid tegeliku kahju suuruse kohta. Arvestades eeltoodut ning töövõtulepingus kokku lepitud tööde kogumaksumust (359 676 kr, s.h käibemaks), võib eeldada, et kostja kohustuste rikkumisest hagejale tekkinud kahju suurus jääb 25 000 krooni piiridesse. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul hageja leppetrahvinõuet vähendada 25 000 kroonini. Kohus märgib, et

§ 162

lg-st 2 tulenevalt võib kahjustatud lepingupool üldjuhul nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Nimetatud kahjunõude esitamisel tuleb võlausaldajal aga tegeliku kahju tekkimist tõendada.

1. Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 25 000 krooni. Vastuhagi jätab kohus rahuldamata. 9 2-07-22764 Seonduvalt poolte väidetega lisab kohus veel, et küsimus RYL 2000 ehitustööde üldiste kvaliteedinõuete kohaldatavusest kostja poolt teostatud ehitustöödele ei oma asja lahendamise seisukohast tähtsust. Poolte vaidlus puudutab eeskätt tööde tähtaegset teostamata jätmist, mitte teostatud tööde kvaliteeti.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on hageja esitanud põhihagis nõude 45 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt, mille kohus rahuldab 25 000 krooni ulatuses, s.o ligikaudu 55% ulatuses. Kostja vastuhagi (põhinõudega 22 500 krooni) jätab kohus rahuldamata. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ning 30% ulatuses hageja kanda. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada menetluskulude jaotamisel hageja poolt esitatud tuvastuslikku nõuet, kuna see on esitatud koos seotud varalise nõudega leppetrahvi väljamõistmiseks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 10