Obsah (4)

§ 176§ 180§ 171§ 136

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-31338 Tsiviilasi SOÜ avaldus

§ 176

,

§ 180lg 51 ja Ts

ÜS § 36 nõudeid, kuna ei ole õigeaegselt võtnud ette meetmeid olukorra parandamiseks ega esitanud pankrotiavaldust. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esinevad seoses 03.07.2009 koostatud aktiga, millega võlgnik andis seoses võlgnevusega osaühingule Sambora võla katteks püssipesukapi Multigun W Starchem väärtuses 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Samas on osaühing Sambora näol tegemist Maksu- ja Tolliameti kõrval teise võlgniku suurima võlausaldajaga. Arvestades tehingu hinda ja võimalikke tagasivõitmismenetluse kulusid, siis ei saa vara tagasivõitmismenetluse läbiviimist pidada mõistlikuks. Samuti ei ole võlausaldajad avaldanud soovi vastavaid menetluskulusid tasuda. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on 19.10.2009 informeerinud ajutist pankrotihaldurit sellest, et Maksu- ja Tolliamet ei ole nõus kandma võlgniku pankrotimenetluse kulusid. Samuti on teised võlausaldajad osaühing Sambora ja RT L OÜ teatanud, et ei soovi pankrotimenetluse jätkamist ning on nõus menetluse raugemisega. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1 on ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad (ei ole majanduslikult otstarbekad), siis esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 4 2-09-31338 II Kohtuistung 21.10.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi

) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

§ 171

lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

§ 180

lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. 5 2-09-31338 SOÜ seaduslik esindaja esitas 02.07.2009 avalduse SO pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on kahel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumilikult:

1. a majandusaasta lõppes kahjumiga 81 299 krooni ja
2. a majandusaasta lõppes seisuga 07.07.2009 kahjumiga 180 291 krooni. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -37 299 krooni ja seisuga 07.07.2009 -217 590.58 krooni. Võlgnikul on vara 1 507 krooni, teadaolevaid kohustusi on võlgnikul 270 000 krooni. Võlgnik on lõpetanud töölepingud töötajatega. Püsiklientide tellimused on ära langenud ja juhuklientide arv on oluliselt vähenenud. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust ja ei näe selle ületamiseks võimalusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul vara praktiliselt puudub ja kohustusi on 270 000 krooni ulatuses, tellimused on lõppenud, töölepingud töötajatega lõpetatud ning võlgniku omakapital ei vasta alates
3. a äriseadustiku § 136 nõuetele, siis on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 31.12.2008 on võlgniku omakapital – 37 299 krooni, seisuga 07.07.2009 on võlgniku omakapital – 217 590 krooni.

§ 136kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.

Kuna seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 237 251 krooni ja kohtul puuduvad võlgniku vahebilansid kuni 31.12.2008, mille kohaselt võlgniku omakapital ei vastanud

§ 136

nõuetele, siis järeldub, et võlgniku omakapital on läinud vastuollu

§ 136nõuetega 2008.

a vältel, kuid täpsema aja hindamiseks kohtul dokumendid puuduvad. Eeltoodust tulenevalt kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2008. a jooksul. Äriseadustiku (edaspidi

) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. Kuna võlgniku maksejõuetus kujunes välja juba

1. aastal, siis oleks võlgniku juhatus pidanud esitama võlgniku pankrotiavalduse juba
2. a jooksul, kuid võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 02.07.
3. Seega on võlgniku juhatuse liige rikkunud oma pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku
4. a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul seisuga 31.12.2008 vara 375 445 krooni. Kuna pankrotiavalduse esitamisel võlgniku vara praktiliselt puudub, siis on võlgniku juhatuse liiga pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea, sest võlgnikul puudub vara võlausaldajate kohustuste rahuldamiseks, mida oleks piisanud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral. Võlgnik on maksejõuetuse põhjustena välja toonud asjaolu, et püsikliendid loobusid tellimustest ja juhuklientide arv on seoses majanduslangusega oluliselt vähenenud. Samale järeldusele jõudis ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et kuigi eeltoodud põhjused võivad oluliselt võlgniku majandustulemusi mõjutada, ei pea see kaasa tooma võlgniku maksejõuetuks muutumist. Võlgniku juhatuse liikme ülesandeks on planeerida äriühingu tööd ja seega tuleb tal ette planeerida edaspidine majandustegevus, samuti on võlgniku juhatuse liikme kohustuseks organiseerida ja kontrollida äriühingu tegevust ning läbi raamatupidamise korraldamise kohustuse hoida kontrolli alla ettevõtte kulutused. Olukorras, kus äriühingu püsiklientide tellimused lõppesid ja juhuklientide arv vähenes oluliselt, tuli võlgniku juhatusel vähendada ka äriühingu kulutusi, mida aga võlgniku juhatus ei ole vajalikult määral teinud ja 6 2-09-31338 nimetatu ongi kaasa toonud äriühingu maksejõuetuse. Asjaolu, et võlgniku juhatus ei ole kulutusi kontrolli alla hoidnud, näitab asjaolu, et võlgniku juhatuse liikme tasu
5. aastal oli 51 579 krooni kuus ja 6 töötaja töötasu moodustas 331 959 krooni. Võlgniku
6. a majandusaasta lõppes kahjumiga 81 299 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kohustuste täitmata jätmine, mille tõttu võlgniku kulud ületasid võlgniku tulusid ja mis tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse. Kuna võlgniku juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmine on kaasa toonud võlgniku maksejõuetuks muutumise, siis on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga. Esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, kuna võlgnik on 03.07.2009 andnud seoses võlgnevusega osaühingule Sambora võla katteks püssipesukapi Multigun W Starchem väärtuses 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Samas on osaühing Sambora näol tegemist Maksu- ja Tolliameti kõrval teise võlgniku suurima võlausaldajaga. Samuti nähtub võlgniku pangakontolt, et
7. a on võlgniku arvelt välja võetud sularaha ajavahemikul 28.03.2006-09.07.2007 kokku 325 025 krooni ja 315 000 SEK-i, mille kohta kuludokumendid puuduvad. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu), osaühing Sambora ja RT LOÜ on teatanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Kohus leiab, et kuna SOÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb SOÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 7