← Eesti

2-06-34036/50

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-06-34036 Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juunil 2008. a, Jõhvis kell 14.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi A.A.’i

§231

lg 4 mõttes, mille kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktiliste asjaolude kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja rõhutab, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks poolte abielusuhete lõppemise aja seisuga, s.o. antud juhul 04.11.2006, seega ei kuulu väljavõetud raha ühisvara hulka. 52. Kostja seisukoht sõiduauto Ford Scorpio hinna kohta 7500 krooni on paljasõnaline ja ei põhine tsiviilasja tõenditel. Tsiviilasjas on olemas AS Agdeck poolt teostatud auto hindamisakt, mille kohaselt oli vaidlusaluse sõiduauto hind 3000 krooni. Muud tõendid sõiduauto hinna kohta puuduvad. Kohus saab

sätete kohaselt (

§ 436lg 2) tugineda ainult asjas kogutud tõenditele.

Igasugused muud tõendid teistsuguse sõiduauto hinna suhtes asja materjalides puuduvad (vt. ka Riigikohtu seisukohta 21.03.2007 otsuses nr 3-2-1-13-07 p.21). Kostjal oli võimalus esitada kohtule omapoolne hindamisakt, kuid kostja seda ei teinud. Kuidas sõiduauto hinnati (kas sellele ülevaatust tehes või mitte), ei oma seetõttu antud tsiviilasjas tähtsust.

  1. Hageja ei nõustu kostja lõplikes seisukohtades (p.6.1.) väljendatud seisukohaga, et korter xxx, hinnaga 153 274 rubla ei ole poolte ühisvara. Hageja andis nõusoleku korteri ostuks kostja äranägemisel, hinna ja tingimustega, seega sõlmisid pooled kokkuleppe ühisvara omandamise kohta. Ei saa asuda seisukohale, et see on kostja vara (t.l.104). Nimetatud vara on omandatud abielu ajal hageja volikirja alusel. Hageja on heaks kiitnud kostja poolt korteriomandi omandamise. Nimetatud korter kuulub abikaasade ühisvara hulka ka seetõttu, et üldjuhul abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara. Seega arvetakse vara positiivne juurdekasv ühisvara hulka ning ühisvara jagamisel on mõlemal abikaasal eelduslikult õigus võrdsele osale ühisvarast. Isegi, kui asuda seisukohale, et kostjal lasuvad varalised kohustused (eluaegse ülalpidamise kohustus), ei muutu need kohustused automaatselt ühisvaral lasuvateks kohustusteks. Ühisvaral lasuvad ainult need kohustused, mis on võetud perekonna huvides (Riigikohtu 04.04.2006 otsus nr 3-2-1-18-06). Seega ei välista kostjal võimaliku ülalpidamiskohustuse olemasolu korteri xxx, hinnaga 153 274 rubla, arvamist ühisvara koosseisu.
  2. Nimetatud seisukohta toetab ka TsK kommenteeritud väljaanne (TsK § 432 kommentaar 6), mille kohaselt eluaegse ülalpidamise lepingu järgi omandatav elamu moodustab abikaasade ühisomandi. Hageja palub siiski kohtul arvestada ka kostja esitatud tõendit, et ta külastas kostja vanemaid igal aastal ja tegi kingitusi, seega võttis ta osa ka ülapidamiskohustuse täitmisest (tl 51).
  3. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga arvuti maksumusega 15 000 krooni (p.5.12). Üldteadaolevalt maksab tänapäeval uus arvuti umbes 15 000 krooni, 2003 aasta oma on juba moraalselt vananenud ja ei maksa kuidagi rohkem kui 3000 krooni. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tuleb arvestada vara jagamise aega (vt ka Riigikohtu 03.10.2007 otsus nr.3-2-1-77-07), samuti tänast turusituatsiooni. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit arvuti maksumuse kohta, seega on võimalus lähtuda Konjunktuuriinstituudi hinnangust 2003 aasta arvutitele. Hageja on seisukohal, et omandi väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise seisuga (Riigikohtu 21.03.2007 otsus nr.3-2-1-13-07).
  4. Kostja vastuhagis ja täiendavas seisukohas väljendatud (p.1.1.) ühisvara koosseis - kuld (kostja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust), ei ole millegagi tõendatud. Kostja esitatud tunnistajad ei suutnud anda tõepäraseid ütlusi ei p.1.
  5. esitatud kulla kooseisu, ega maksumuse kohta. Hageja ei vaidlusta kostjal kuldesemete olemasolu, kuid leiab, et see on kostja 14

(26)lahusvara ja ei kuulu ühisvarana jagamisele. Väide, et nimetatud esemed on hageja valduses, kusjuures ei kostja ega tunnistajad ei suutnud kohtuistungil üheselt määratleda, missuguses (mis suuruses kuldketid, mitu sõrmust, missuguse kiviga, kellele ja millal omandatud), on paljasõnaline ja meelevaldne. Hageja väitel on sellele paljasõnalisele väitele raske ka esitada põhjendatud vastuväiteid, kuna kostja ei ole suutnud isegi määratleda üheselt nimetatud esemeid.
  1. Kostja vastuhagis (p.1.2.-1.20), täiendavas seisukohas (p.1.2-1.20, 1.23, 1.29, 1.30, 1.31) nimetatud esemete olemasolu ühisvara kooseisus on tõendamata. Hageja rõhutab, et poolte kooselu lõppes 04.11.2006, nimetatud esemed lisas kostja ühisvara nimekirja alles
  3. Vastuhagi esitaja (kostja) ei ole oma vastuhagiavalduses tuginenud asjaolule ja esitanud tõendeid selle kohta, et vastuhagis nimetatud esemed olid omandatud poolte ühisvarana enne abielusuhte lõppemist, s.o. enne 04.11.
  4. Kostja ei ole ka esitanud kohtule ühtegi tõendit (ka kostja tunnistajad ei andnud selle kohta ütlusi), et nimetatud esemed oleksid kunagi olnud poolte ühisvara, või et nimetatud esemed oleksid käesoleval ajal hageja valduses.
  5. Hageja leiab, et tunnistajate T.V., T. M. ja G. T. ütlustest ei nähtu ei poolte ühisvara koosseis ega maksumus, samuti ei andnud tunnistajad ütlusi selle kohta, kelle valduses on käesoleval ajal kostja poolt väidetud esemed. Seega ei ole tunnistajate ütlustega kostja väited tõendatud.
  6. Arvestades eelpooltoodut palus hageja hagi rahuldada ja jagada poolte ühisvara hageja lõplikes seisukohtades esitatu järgi. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda ning kohtukulude jaotuses palun arvestada ka kostja poolt istungitele mitteilmumist, esindaja vahetamist, istungite edasilükkamist ja mittetähtaegselt esitatud taotluste ja tõendite esitamist (tl 293-295).
  7. Kostja esindaja esitas kohtukõne teesid kirjalikult. Teeside kohaselt kostja on nõus abielu lahutamisega. Ühisvara koosseis seisuga 04.11.2006 ja ühisvara maksumus hagi läbivaatamise hetkeks on järgmine:
  8. korteriomand aadressil xxx hind 210 000 krooni;
  9. sõiduauto Ford Scorpio, 1986.a. väljalaskega – hind 7 500 krooni;
  10. diivanilaud – 100 krooni;
  11. televiisor Beko, 1990-1991.a. – 300 krooni (800 kr.)
  12. videomakk 1995.a. – 1 000 krooni;
  13. vaibad - 200 krooni;
  14. köögi nurgadiivan 1999.a. – 500 krooni;
  15. tolmuimeja Electrolux 2004-2005.a. – 2 000 krooni;
  16. heledad köögikapid 3 tk. – 600 krooni;
  17. elektrimikser – 100 krooni;
  18. vaasid klaasist ja keraamilised – 100 krooni;
  19. arvuti ja tarvikud sellele (monitor, klaviatuur, hiir, pleier, arvutilaud, halogeenlamp, CDplaadid, akustiline süsteem, printer) 2003.a. 2005.a. oli vahetatud terve arvutiplaat protsessoris – 15 000 krooni.
  20. televiisor Sony 2004.a. – 5 000 krooni;
  21. televiisorikapp – 300 krooni;
  22. 2 diivanit – 4 500 krooni;
  23. külmik 2003.a. – 2 000 krooni;
  24. pesumasin – 2 000 krooni;
  25. mikrolaineahi 2005 – 500 krooni;
  26. tumedad köögi seinakapid 3 tk. 2003-2004.a. – 900 krooni,
  27. köögi põrandakapid koos roostevabast kraanikausiga 3 tk. 1996.a. – 1000 krooni,
  28. esik – 1 000 krooni;
  29. köögilaud – 500 krooni;
  30. väljatõmbekapp 1999.a. – 300 krooni;
  31. 3 karniisi – 600 krooni; 15
(26)
  1. 3 lühtrit – 600 krooni;
  2. rahalised vahendid summas 27 000 krooni, mis on Hansapanga arvelt maha võetud 03.11.2006;
  3. rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni, mis on Ühispanga arvelt maha võetud 03.11.2006;
  4. kuld (hageja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust) – 5 000 krooni;
  5. luminofoorlambid, uus WC-pott, vasknurgad, kraanid, põrandaliistu naelad, lakid, värvud, peits, vasest kruustangid, vesilood, haamrid, saed, drell, makrofleks, tüüblid, orgaaniline klaas – 5 000 krooni;
  6. metallhari torude puhastamiseks – 350 krooni,
  7. taskulamp – 20 krooni;
  8. Ftorokort salv – 50 krooni;
  9. 7 pistikpesa 25 kr. tükk, kokku 175 krooni;
  10. televiisorijuhe 20 m – 200 krooni;
  11. arvutijuhe – 50 krooni;
  12. paber printeri jaoks 2 pk. – 80 krooni,
  13. videokassett Novõi God 2006 – 30 krooni;
  14. roostevaba leivakapp – 150 krooni;
  15. Õhuvärskendaja alus – 50 krooni;
  16. kolmeliitrised purgid 7 tk. 30 kr. tk, kokku 210 krooni;
  17. elektrijuukserullid – 400 krooni;
  18. föön – 50 krooni;
  19. seinapeegel – 20 krooni;
  20. 2 kristallvaasi, 2 kristallkandikut, nõudekomplekt, 2 küünlaalust – 400 krooni;
  21. kohver – 300 krooni;
  22. triikraud – 100 krooni,
  23. tekk padjaga 2 komplekti – 100 krooni. Ühisvarast on hageja A. A. valduses käesoleval ajal:
  24. kuld (kostja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust) – 5 000 krooni;
  25. luminofoorlambid, uus WC-pott, vasknurgad, kraanid, põrandaliistu naelad, lakid, värvud, peits, vasest kruustangid, vesilood, haamrid, saed, drell, makrofleks, tüüblid, orgaaniline klaas – 5 000 krooni;
  26. metallhari torude puhastamiseks – 350 krooni;
  27. taskulamp – 20 krooni;
  28. Ftorokort salv – 50 krooni;
  29. 7 pistikpesa 25 kr. tükk, kokku 175 krooni;
  30. televiisorijuhe 20 m – 200 krooni;
  31. arvutijuhe – 50 krooni;
  32. paber printeri jaoks 2 pk. – 80 krooni;
  33. videokassett Novõi God 2006 – 30 krooni;
  34. roostevaba leivakapp – 150 krooni;
  35. õhuvärskendaja alus – 50 krooni;
  36. kolmeliitrised purgid 7 tk. 30 kr. tk, kokku 210 krooni.
  37. elektrijuukserullid – 400 krooni;
  38. föön – 50 krooni;
  39. seinapeegel – 20 krooni;
  40. 2 kristallvaasi, 2 kristallkandikut, nõudekomplekt, 2 küünlaalust – 400 krooni;
  41. kohver – 300 krooni;
  42. triikraud – 100 krooni;
  43. tekk padjaga 2 komplekti – 100 krooni; 16
(26)
  1. sõiduauto Ford Scorpio, 1986.a. väljalaskeaastaga – hind 7 500 krooni;.
  2. tolmuimeja Electrolux 2004-2005.a. – 2 000 krooni;
  3. elektrimikser – 100 krooni;
  4. arvuti ja tarvikud sellele (monitor, klaviatuur, hiir, pleier, arvutilaud, halogeenlamp, CDplaadid, akustiline süsteem, printer) 2003.a. 2005.a. oli vahetatud terve arvutiplaat protsessoris – 15 000 krooni.
  5. televiisor Sony 2004.a. – 5 000 krooni;
  6. televiisorikapp – 300 krooni;
  7. külmik 2003.a. – 2 000 krooni;
  8. pesumasin – 6 000 krooni;
  9. mikrolaineahi 2005 – 500 krooni;
  10. esikupeegel
  11. 1 karniis 200 krooni. Kõik ülejäänud vara on kostja valduses.
  12. Kostja soovib jagada ühisvara järgmiselt. Hageja omandisse jätta:
  13. vara, märgitud punktis 2, ning samuti
  14. televiisor Beko - 800 krooni;
  15. 3 heledat köögikappi - 600 krooni;
  16. 2 diivanit - 4 500 krooni;
  17. esik - 1000 krooni;
  18. köögilaud - 500 krooni;
  19. 2 karniisi - 400 krooni;
  20. rahalised vahendid summas 27 000 krooni, mis on Hansapanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a.
  21. rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni, mis on Ühispanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a. Kostja omandisse jätta:
  22. korteriomand aadressil xxx maksumusega 210 000 krooni;
  23. diivanilaud – 100 krooni;
  24. videomagnetofon – 1 000 krooni;
  25. vaibad – 200 krooni;
  26. köögi nurgadiivan – 500 krooni;
  27. 2 vaasi – 100 krooni;
  28. 5 tumedat köögi seinakappi – 900 krooni;
  29. köögi põrandakapid koos roostevabast kraanikausiga – 1 000 krooni;
  30. väljatõmbekapp – 500 krooni;
  31. 3 lühtrit - 600 krooni.
  32. Kostja leiab, et ühisvara hulka ei kuulu ning jagamisele ei kuulu jagamisele alljärgnev vara: korter aadressil xxx. Omandiõigus nimetatud korterile on üle antud A.A.le tema vanemate poolt eluaegse ülalpidamise lepingu alusel. A.A. leiab, et see on isiksuse kohustus ning seetõttu on korter kostja lahusvara perekonnaseaduse § 15 lg 1 alusel. Eluaegse ülalpidamise leping kujutab endast kinkelepingut teatud koormiste ja kohustustega – kostja vanemate eluaegse ülalpidamisega ja nende eest hoolitsemisega. A.A. ei täitnud mingeid kohustusi nimetatud lepingu järgi. Seda kinnitas ka A.A., seletades, et andis kostjale raha 6 000 rubla, ostis viisa ja piletit. Kui aga kohus otsustab, et nimetatud korter on abikaasade ühisvara, siis A.A. palub jätta korteriomand tema omandisse. Kostja taotleb abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumist vastavalt perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 2 ning palub lugeda A.A.i osaks nimetatud varas 0 %, A.A. osaks 100 %. Videokassetid on kostja poja A.i vara. Kuigi kohviveski on ühisvara, mis on ostetud 1991.a., teda ei ole olemas ning käesoleval ajal ei oma väärtust. Pesumasin ja gaasipliit ei ole ühisvara, see on kostjale kingitud sünnipäevaks poja A.i poolt (on tõendatud poja konto väljavõttega). 17
(26)
  1. Hageja poolt esitatud sõiduauto Ford Scorpio hinnang ei ole kostja arvates poolte auto maksumuse tõendiks, kuna selline hinnang ei kajasta poolte auto tegelikku maksumust. Antud hinnangu alusel võib väita, et 1986.a. väljalaste sõiduauto Ford Skorpion, ilma rataste ja akuta maksab 3 000 krooni. Hageja väidab, et 2007.a. jaanuaris oli sõiduauto üsna viletsas olukorras. Kuid tõendeid selle kohta ei ole. Tunnistaja V. kohtuistungil 26.03.2008.a andis ütlused, et „Saša sõnade järgi tean, et talveks võtab alati rattad ära, hoiab garaažis autot”. Tunnistaja T. ütles, et „ hoidis auto garaažis, rattad võeti alt ära talveks, kevadel pandi rattad alla. Auto oli heas korras, hästi hoolitsetud”. Kostja poolt on esitatud tõend, et auto hindamisel ei ole hindaja poolt auto üle vaadatud ja hinnang oli tehtud ainult hageja sõnade järgi, kellel oli kasulik alandada sõiduauto maksumust. Kostja väidab, et hageja pidevalt võttis talveks autolt rattad ja aku maha, sellest, et autot, tema sõnade järgi, keegi ära ei varastaks. Kevadel ta tegi auto korda ja sõitis sellega kuni järgmise talveni. Antud kostja väide on kinnitatud tunnistajate ütlustega. Seega kostja arvamusel on sõiduauto maksumuseks 7 500 krooni.
  2. Abikaasade ühine varaline vastutus (PKS § 20 lg 2) on ette nähtud vaid juhul, kui kohustus on võetud perekonna huvides. Perekonna huvides võetud kohustuse kindlakstegemisel on oluline kohustuse võtmise tegelik eesmärk. Võlakiri, mille alusel hageja võttis võlga Volõnskilt 30 000 krooni, ning millised ta justkui tagastas Volõnskile. Riigikohus korduvalt oma otsustes viitas, et abikaasade ühisvaraks ei ole PKS § 14 lg 1 alusel siiski mitte igasugune abikaasa kohustus, mis tekib abielu ajal. Abikaasade ühisvara hulka tuleb arvata vaid need abielu ajal tekkinud kohustused, mille eest abikaasad vastutavad kas tehingust või seadusest tulenevalt ühiselt. Perekonna huvides võetud kohustuse tuvastamisel on oluline, et kohustus oleks võetud faktiliselt perekonna huvides. Kostja arvamusel ei esitanud hageja mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta võttis 30 000 krooni võlgu perekonna huvides. Sel moel tuleb lugeda, et see on tema isiklik kohustus ning vastutama selle eest peab ta ise. Kostja seab kahtluse alla allkirja ehtsuse. Ühes oma seisukohas hageja märkis, et selle raha võttis ta justkui Pavlovi Passadis korteri ostmiseks, kuid antud hageja väide ei ole millegagi tõendatud. Kostja ei teadnud sellest allkirjast, ning raha, mis olid võetud justkui tema vanemate korteri ostmiseks, samuti ei saanud. Samuti paneb hämmastama hageja väide selle kohta, et ta ei teadnud sellest, et ostu-müügi lepingu asemel oli sõlmitud eluaegse ülalpidamise leping. Hageja nõusolek korteri ostmiseks ei saa olla antud juhul selle tõenduseks, et hageja võttis Volõnskilt laenu 30 000 krooni.
  3. Kostja esitas vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. Kõik vastuhagis nimetatud vara oli omandatud poolte poolt abielu kestel enne abielusuhete lõppemisest. On arusaamatu hageja seisukoht, et antud asjad ei kuulunud ühisvara koosseisu. Enamik vastuhagis märgitud asjadest – need on majapidamises vajaminevad pisiasjad, millised on olemas igas peres. Kostja arvas, et need pisiasjad, hageja kui mees, jättis talle, kuna ta ise ei märkinud neid oma ühisvara nimekirjas. PkS § 18 lg 3 alusel jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel, lg 6 alusel ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara on abikaasade ühisvara. Kostja arvates tunnistajate ütlustega, samuti kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et vastuhagis märgitud asjad kuulusid ühisvara hulka, et need olid olemas enne Moskvasse sõitu.
  4. Kostja leiab, et just nimelt hageja tegudega venib asja menetlus. Kostja korduvalt pakkus hagejale võtta korterist ära enda asjad. Hageja käis asjade järel ainult kostja äraoleku ajal, viies korterist välja kõik, mis on võimalik. Seoses sellega oli kostja sunnitud vahetama korteri ukseluku, millest teavitas nii hagejat, kui ka kohut. Peale seda pakkus hagejale tulla ja otsustada, millised enda asjad ja teised pisiasjad viib ta ära. Hageja ei teinud seda. Ta lõhkus ukseluku, teades, et kostja on Moskvas, et takistamatult välja viia korterist kõik mis tal vaja oli.
  5. Kostja esindaja ei nõustu hageja esindaja väidetega rahaliste vahendite osas. Kostja pidevalt märkis, et need rahalised vahendid on ühisvara. Samuti ei ole nõus sellega, et kostja venitas menetlust. Esindaja vahetamise osas - kostja ei teadnud, et esindaja V. K.kohus ei luba menetlusse. Vastuhagi esitamine oli ka seotud hageja tegudega. Ei ole nõus hageja esindaja arvamusega ja palun kohtukulud jätta poolte endi kanda (tl 296-300). 18
(26)
  1. Hageja esindaja repliigi korras märkis, et poolte võrdsusest kõrvale kaldumise väide on uus väide, seda pole menetluses arutatud ning palus jätta väite tähelepanuta. Vastuhagis loetletud esemete kuulumine ühisvarasse ei ole tõendatud. Kostja on väitnud ainult oma esimeses vastuses, et rahasummad olid ühisvara. Vastuhagi esitamine on menetlusosalise õigus ja ei saa olla seotud hageja tegudega. Vastuhagi põhjendus on, et hageja viis nimetatud esemed korterist välja, et pidi jätma need kostjale. Kostjal oli piisavalt aega esitada vastuhagi õigeaegselt (tl 301).
  2. Kostja esindaja repliigi korras märkis, et kostja poolt on esitaud 11.02.2008 täiendatud seisukoht ühisvara jagamise suhtes ja seal p 4 on väljatoodud kostja taotlus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumise kohta (tl 301). XIV Kohtu põhjendused Abielulahutuse nõue
  3. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abiellusid
  4. juunil 1991.a Kohtla-Järve Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 333 (tl 16). Pooled ei soovi perekondlike suhteid säilitada ning peavad abielu taastamist võimatuks (tl 4,21). Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas PkS § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt PkS § 2 lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema kooseluks ühine soov. Kohus leiab, et kuna nii hageja ja kostja on väljendanud tahet abielu lahutada, võib järeldada, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Ühisvara jagamise nõue
  5. PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Sama seisukoht on väljendatud ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuses nr 3-2-1-13-
  6. PkS § 18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool selle omaks võtab. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nende abielusuhted on lõppenud 04.11.2006 (tl 21, 275), seega loeb kohus abielusuhete lõppemiseks 04.11.2006 ning tuvastab ühisvara koosseisu abielusuhete lõppemise seisuga. Ühisvara kooseis 73. Poolte vahel on vaidlus ühisvarasse kuulvate esemete ja nende väärtuste osas. Hageja arvamuse kohaselt (tl 74) on poolte ühisvara alljärgnev: 1) korteriomand asukohaga xxx – väärtusega 250 000 krooni; 2) korter asukohaga xxx; 3) sõiduauto Ford-Scorpio, väljalaske aasta 1986 – 3000 krooni; 4) diivanilaud – 100 krooni; 5) televiisor Beko – 800 krooni; 6) videomagnetofon – 1000 krooni; 7) videokassetid – 300 krooni; 8) vaibad – 200 krooni; 9) köögi nurgadiivan – 500 krooni; 19

(26)10) tolmuimeja – 2000 krooni; 11) köögi kapid (3 tk) – 600 krooni; 12) kohvijahvataja – 50 krooni; 13) elektrimikser – 100 krooni; 14) vaasid (klaasist, keraamilised) – 100 krooni; 15) arvuti – 3500 krooni; 16) seadeldised arvuti juurde – kokku 550 krooni; 17) televiisor Sony – 3000 krooni; 18) telerikapp – 300 krooni; 19) kaks diivanit – 3000 krooni; 20) külmutuskapp – 2000 krooni; 21) pesumasin – 2000 krooni; 22) mikrolaineahi – 500 krooni; 23) köögiseinakapid 3 tk – kokku 900 krooni; 24) köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tk – 3000 krooni; 25) gaasipliit – 3000 krooni; 26) esikumööbel – 1000 krooni; 27) köögilaud – 500 krooni; 28) õhupuhasti – 500 krooni; 29) kardinapuud 3 tk – kokku 600 krooni; 30) lühtrid 3 tk – kokku 600 krooni. Kostja arvamuse kohaselt (tl 216) ei kuulu ühisvara hulka hageja poolt nimetatud alljärgnevad asjad: 1) korter xxx, kuna eluaegse ülalpidamise leping kujutab endast kinkelepingut teatud koormiste ja kohustustega ning kuna hageja ei ole mingeid kohustusi täitnud, siis on hageja osa korterist 0% ja kostja osa 100%. 2) videokassetid on poja A.’i vara; 3) kohviveskit ei ole olemas enam; 4) pesumasin on kingitus 5) gaasipliit on kingitus. Vastuhagiavalduse kohaselt (tl 244-246) kuuluvad ühisvarasse alljärgnevad esemed:
  1. korteriomand aadressil xxx, hind 210 000 krooni;
  2. sõiduauto Ford Scorpio, 1986.a. väljalaskega – hind 7 500 krooni;
  3. diivanilaud – 100 krooni;
  4. televiisor Beko, 1990-1991.a. – 300 kr. (800 kr.);
  5. videomakk 1995.a. – 1 000 krooni;
  6. vaibad - 200 krooni;
  7. köögi nurgadiivan 1999.a. – 500 krooni;
  8. tolmuimeja Electrolux 2004-2005.a. – 2 000 krooni;
  9. heledad köögikapid 3 tk. – 600 krooni;
  10. elektrimikser – 100 krooni;
  11. vaasid klaasist ja keraamilised – 100 krooni;
  12. arvuti ja tarvikud sellele (monitor, klaviatuur, hiir, pleier, arvutilaud, halogeenlamp, CDplaadid, akustiline süsteem, printer) 2003.a. 2005.a. oli vahetatud terve arvutiplaat protsessoris – 15 000 krooni;
  13. televiisor Sony 2004.a. – 5 000 krooni;
  14. televiisorikapp – 300 krooni;
  15. 2 diivanit – 4 500 krooni;
  16. külmik 2003.a. – 2 000 krooni;
  17. pesumasin – 2 000 krooni;
  18. mikrolaineahi 2005 – 500 krooni;
  19. tumedad köögi seinakapid 3 tk. 2003-2004.a. – 900 krooni; 20
(26)
  1. köögi põrandakapid koos roostevabast kraanikausiga 3 tk. 1996.a. – 1000 krooni;
  2. esik – 1 000 krooni;
  3. köögilaud – 500 krooni;
  4. väljatõmbekapp 1999.a. – 300 krooni;
  5. 3 karniisi – 600 krooni;
  6. 3 lühtrit – 600 krooni;
  7. rahalised vahendid summas 27 000 krooni, mis on Hansapanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a;
  8. rahalised vahendid summas 126 506,25 krooni, mis on Ühispanga arvelt maha võetud 03.11.2006.a;
  9. kuld (hageja abielusõrmus, kett ristiga, 5 kõrvarõnga komplekti, 11 sõrmust) – 5 000 krooni;
  10. luminofoorlambid, uus WC-pott, vasknurgad, kraanid, põrandaliistu naelad, lakid, värvud, peits, vasest kruustangid, vesilood, haamrid, saed, drell, makrofleks, tüüblid, orgaaniline klaas – 5 000 krooni;
  11. metallhari torude puhastamiseks – 350 krooni;
  12. taskulamp – 20 krooni;
  13. Ftorokort salv – 50 krooni;
  14. 7 pistikpesa 25 kr. tükk, kokku 175 krooni;
  15. televiisorijuhe 20 m – 200 krooni;
  16. arvutijuhe – 50 krooni;
  17. paber printeri jaoks 2 pk. – 80 krooni;
  18. videokassett Novõi God 2006 – 30 krooni;
  19. roostevaba leivakapp – 150 krooni;
  20. õhuvärskendaja alus – 50 krooni;
  21. kolmeliitrised purgid 7 tk. 30 krooni tk, kokku 210 krooni;
  22. elektrijuukserullid – 400 krooni;
  23. föön – 50 krooni;
  24. seinapeegel – 20 krooni;
  25. 2 kristallvaasi, 2 kristallkandikut, nõudekomplekt, 2 küünlaalust – 400 krooni;
  26. kohver – 300 krooni;
  27. triikraud – 100 krooni;
  28. tekk padjaga 2 komplekti – 100 krooni.
  29. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kostja oma vastuses (tl 21-25) on võtnud omaks hageja poolt ühisvara nimekirjas nimetatud ühisvara välja arvatud korter Moskva oblastis, videokassetid, kohvijahvataja, pesumasin ja gaasipliit (tl 215-217). Hageja poolt vastuhagis nimetatud esemete kohta pole vastuhagis hageja esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit (tl 244266). Kostja oma vastuses vastuhagiavaldusele (tl 274-276) ei tunnista vastuhagi ja palub jätta vastuhagi rahuldamata, kuna vastuhagis hageja ei ole oma vastuhagiavalduses tuginenud ühelegi asjaolule ja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vastuhagiavalduses nimetatud esemed olid omandatud poolte ühisvarana enne abielusuhete lõppemist. Vastuhagis hageja taotles tunnistajate A. M.’u, T.V., T. M., G. T. ülekuulamist tunnistajatena, kuna tunnistajad saavad anda ütlusi ühisvara koosseisu ning nende asjaolude kohta, millised on esitatud A.A. poolt vastuhagis(tl 246). Tunnistajate T.V., G. T. ja Ta. M. ütlustega (tl 280- 283) ei ole tõendatud, et vastuhagis nimetatud esemed on soetatud enne poolte abielusuhete lõppemist s.o. enne 04.11.2006. Seega pole vastuhagis hageja tõendanud ühegi nimetatud eseme soetamist poolte kooselu ajal. Seega tuleb vastuhagiavaldus tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata. 75. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga (tl 216), et korter Moskva oblastis ei ole poolte ühisvara. Perekonnaseaduse § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kuna 21

(26)korter on soetatud abielu kestel ja hageja on andnud oma nõusoleku korteri ostuks (tl 104-105 ja 106-107), siis korter on soetatud perekonna huvides ja on poolte ühisvara. Kostja seob ekslikult korteri omandamist tema isikliku ülalpidamiskohustusega, leides, et kuna ülalpidamiskohustus on tema isikuga seotud kohustus, siis ka ülalpidamise eest saadav korter saab kuuluda ainult temale (tl 216), mis on kohtu arvates väär. Kohus selgitab kostjale, kostja ülalpidamiskohustuse olemasolu oma vanemate ees või selle puudumine ei ole seotud korteri omandamise õigusega. 76. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega (tl 216), et gaasipliit ja pesumasin on kingitused ja väitega, et kohvijahvataja tuleks välistada ühisvarast, kuna kostja ei ole nimetatud asjaolusid kohtule

§ 230lg 1 ettenähtud korras tõendanud.

  1. Seega kohus, juhindudes eelpooltoodust ja tuginedes PKS § 14 lg 1, leiab, et poolte ühisvara kooseis on alljärgnev: 1) korteriomand asukohaga xxx 2) korter asukohaga xxx; 3) sõiduauto Ford-Scorpio, väljalaske aasta 1986; 4) diivanilaud; 5) televiisor Beko; 6) videomagnetofon; 7) videokassetid; 8) vaibad; 9) köögi nurgadiivan; 10) tolmuimeja; 11) köögi kapid (3 tk); 12) kohvijahvataja; 13) elektrimikser; 14) vaasid (klaasist, keraamilised); 15) arvuti; 16) seadeldised arvuti juurde; 17) televiisor Sony; 18) telerikapp; 19) kaks diivanit; 20) külmutuskapp; 21) pesumasin; 22) mikrolaineahi; 23) köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tk; 24) gaasipliit; 25) esikumööbel; 26) köögilaud; 27) õhupuhasti; 28) kardinapuud 3 tk; 29) lühtrid 3 tk. Ühisvara kooseisu kuuluvate esemete maksumus
  2. Poolte vahel on vaidlus ühisvara koosseisu kuuluvate esemete väärtuse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. 79. Vaidlust pole poolte vahel alljärgnevate esemete maksumuse osas, kuna kostja on hageja poolt nimetatud väärtusega nõus olnud: 1) lühtrid 3 tk väärtusega 600 krooni, 22

(26)2) õhupuhasti väärtusega 500 krooni; 3) köögilaud väärtusega 500 krooni, 4) esikumööbel väärtusega 1000 krooni; 5) köögiseinakapid 3 tk väärtusega 900 krooni; 6) mikrolaineahi väärtusega 500 krooni; 7) külmutuskapp väärtusega 2000 krooni; 8) telerikapp väärtusega 300 krooni; 9) vaasid (klaasist ja keraamilised) väärtusega 100 krooni; 10) elektrimikser väärtusega 100 krooni; 11) köögi kapid 3 tk väärtusega 600 krooni; 12) tolmuimeja väärtusega 2000 krooni; 13) köögi nurgadiivan väärtusega 500 krooni; 14) vaibad väärtusega 200 krooni; 15) videomagnetofon väärtusega 1000 krooni; 16) diivanilaud väärtusega 100 krooni; 18) korteriomandi asukohaga xxx väärtusega (350 000 rubla - Eesti Panga Venemaa rubla kurss 02.06.2008 seisuga 0,4254860000)= 148 920,00 krooni.
  1. Vaidlus on poolte vahel korteriomandi asukohaga xxx maksumuse osas. Hageja nimetab korteriomandi hinnaks 250 000 krooni (tl 76). Kostja nimetab korteriomandi hinnaks 210 000 krooni(tl 215). Kostja on esitanud kohtule korteriomandi eksperthinnangu AS-ilt Haabersti Maja, mille kohaselt on korteriomandi väärtuseks 210 000 krooni ning mille kohus on võtnud asja materjalide juurde (tl 220). Kuna rohkem tõendeid kohtule korteriomandi väärtuse kohta esitatud pole, lähtub kohus eksperthinnangus ning määrab korteriomandi väärtuseks 210 000 krooni.
  2. Vaidlus on poolte vahel ka sõiduauto Ford Scorpio hinna üle. Kohus leiab, et auto maksumuse kohta on toimikusse esitatud dokumentaalne tõend (tl 81) AS Agdeck-Auto poolt, mille kohaselt on sõiduauto Ford Scorpio reg nr xxx väärtuseks 3000 krooni, seega kohus lähtub esitatud tõendist ning määrab sõiduauto väärtuseks 3000 krooni.
  3. Poolte vahel on vaidlus ka televiisori Beko, videokassettide, arvuti ja seadeldised arvuti juurde, televiisor Sony; kaks diivanit, pesumasin, köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga, gaasipliit, kardinapuud maksumuste üle. Kuna pooled ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendid nimetatud esemete väärtuse kohta, leiab kohus, esemete turuväärtuse hindamisel puudub kohtul võimalus nende hinda määrata muul viisil, kui võttes poolte poolt nimetatud väärtuste matemaatiline keskmine ning hinnata esemed alljärgnevalt: 1) televiisor Beko 550 krooni, 2) videokassetid 300 krooni, 3) kohvijahvataja 50 krooni; 4) arvuti ja seadeldised arvuti juurde 9525 krooni, 5) televiisor Sony 4000 krooni; 6) kaks diivanit 3750 krooni, 7) pesumasin 4000 krooni, 8) köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 2000 krooni, 9) gaasipliit 3000 krooni ja 10) kardinapuud 375 krooni. Videokassettide, kohvijahvataja, gaasipliidi hinna määramisel lähtus kohus hageja poolt nimetatud hinnast, kuna kostja ei esitanud kohtule vastuväidet hinna osas, vaid eseme kuuluvuse osas ühisvarasse, millele kohus andis juba eelpool hinnangu. Ühisvara jagamine
  4. Hageja soovib jagada ühisvara viisil, et kostjale jääks ühisvarast korteriomand asukohaga xxx; korter asukohaga xxx; televiisor Beko; videomagnetofon; videokassetid; vaibad; köögi nurgadiivan; tolmuimeja; köögi kapid (3 tk); kohvijahvataja; elektrimikser; vaasid (klaasist, keraamilised); köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga 3 tk; gaasipliit; esikumööbel; köögilaud; õhupuhasti; kardinapuud 3 tk ja lühtrid 3 tk ja hagejale jääks ühisvarast sõiduauto FordScorpio; diivanilaud; arvuti ja seadeldised arvuti juurde; televiisor Sony; telerikapp; kaks diivanit; külmutuskapp; pesumasin; mikrolaineahi ja köögiseinakapid 3 tk(tl 74). 23
(26)
  1. Kostja soovib jagada ühisvara viisil, et hagejale jääks ühisvarast: sõiduauto Ford-Scorpio; televiisor Beko; tolmuimeja; köögi kapid (3 tk); elektrimikser, arvuti koos tarvikutega; televiisor Sony; televiisorikapp; 2 diivanit; külmik; pesumasin, mikrolaineahi; esikumööbel; köögilaud ja kolm karniisi ja kostjale jääks korteriomand asukohaga xxx; diivani laud, videomagnetofon, vaibad, köögi nurgadiivan; vaasid; köögipõrandakapid; õhupuhasti ja 3 lühtrit.
  2. Poolte vahel puudub vaidlus osas, et korteriomand asukohaga xxx, korter asukohaga xxx(kostja ei esitanud vastuväidet korteri jagamise viisi osas); videokassetid (kostja ei esitanud vastuväidet jagamise viisi osas); kohvijahvataja (kostja ei esitanud vastuväidet jagamise viisi osas); gaasipliit (kostja ei esitanud vastuväidet jagamise viisi osas); videomagnetofon, vaibad, köögi nurgadiivan; vaasid, köögipõrandakapid koos roostevaba kraanikausiga; õhupuhasti ja 3 lühtrit jäävad ühisvarast kostja A.A. omandisse. Samuti puudub poolte vahel vaidlus osas, et sõiduauto Ford Scorpio; arvuti koos seadeldistega, köögikapid 3 tk; televiisor Sony; televiisorikapp; 2 diivanit; külmutuskapp; pesumasin; mikrolaineahi jäävad ühisvarast hageja A.A.’i omandisse.
  3. Vaidlus on poolte vahel ühisvarasse kuuluvate esemete televiisor Beko, tolmuimeja, köögikapid, elektrimikser, esikumööbel, köögilaud, kardinapuud, diivani laud jagamise osas. Kumbki pool kohtule tõendanud oma ühisvara jagamise viisi ega põhjendanud, miks üks või teine ese ühisvarast peaks kuuluma hagejale või kostjale. Kohus möönab, et antud vaidluses ei ole võimalik jagada ühisvara selliselt, et mõlemad pooled oleksid võrdselt rahul esemete jagamise viisiga. Seetõttu jagab kohus ühisvara esemed, mille üle on vaidlus oma äranägemisel, võttes aluseks esemete vajaduse ja nende eesmärgi ning arvestades ka poolte võrdsust esemete saamisel. Kohus leiab, et televiisor Beko tuleb jätta kostja A.A.le, kuna hageja saab ühisvarast televiisori Sony, seega on õiglane ja põhjendatud, kui kostja saab teise ühisvaras oleva televiisori. Tolmuimeja ja elektrimikseri jagamise viisi osas leiab kohus, et on põhjendatud jätta need kostjale, kuna tegemist on majapidamises vajalike esemetega ning hagiavalduse ühisvara jagamiseks on esitanud hageja, kes nimetatud esemeid endale ei soovi. Ühisvarasse kuuluvate esemete köögikapid, esikumööbel, köögilaud, kardinapuud ja diivanilaud jagamise viisi osas leiab kohus, et on põhjendatud hagejapoolne jagamise viis, kuna hagiavalduse ühisvara jagamiseks on esitanud hageja ning soovib nimetatud esemetest endale diivanilaudu, on hageja soov ka põhjendatud hagi esitamiseks. Kostja vajadust diivanilaua jagamiseks ühisvarast temale põhjendanud ei ole. Seega jätab kohus köögikapid, esikumööbli, köögilaua ja kardinapuud kostja A.A.le ja diivani laua hageja A.A.ile.
  4. Poolte ühisvara koguväärtuseks on 399 770 krooni, seega kummagi abikaasa osa ühisvara jagamisel peaks olema 199 885 krooni. Kuna hageja osaks ühisvara jagamisel on 28 075 krooni ja kostja osaks 371695 krooni, siis on hagejal on õigus rahalisele hüvitisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Hagejal on vähem saadud ühisvara arvelt õigus saada rahalist hüvitist summas 171 810 krooni. XV Menetluskulud
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 164 lg 1 kohaselt kA.b hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. 89. Viru Maakohus on 01.08.2007 määrusega rahuldanud A.A. taotluse riigi õigusabi saamiseks ning temale määrati esindaja riigi arvel, RÕAS § 8 p 2 alusel hilisema kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. A.A. esindajale vandeadvokaadi vanemabi I. G.le on menetluse kestel tasu suuruseks määratud kokku 13 876,80 krooni, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele (t lk 224, 289, 303). 24

(26)
  1. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud ja õiglane, et kumbki pool k A.b muus osas oma menetluskulud ise. Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Anu Ammer Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2009.a. otsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON
  2. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt vastavalt käesoleva kohtuotsuse p. 6 7 ja 8 ning teha selles osas muudatused maakohtu otsuse resolutsiooni.
  3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 02.06.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34036 muutmata.
  5. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.
  6. Rahuldada A.A.´i hagi osaliselt. 3.
  7. Jätta A.M. (A.) vastuhagi rahuldamata. 3.
  8. Lahutada A.A.i ja A.. M. (A.) abielu, mis on sõlmitud 21.06.1991 Kohtla-Järve Linna RSN Täitevkomitee perekonnaseisuosakonnas (abieluakt nr 333). 3.
  9. Jagada A.A.i ja A.. M. ühisvara abielusuhete lõppemise aja 04.11.2006 seisuga. 3.
  10. Jätta ühisvarast A.A.i omandisse vara väärtusega 30 075 (kolmkümmend tuhat seitsekümmend viis) krooni, mille koosseisus on: - sõiduauto Ford Scorpio maksumusega 3000 krooni; - arvuti koos selle juurde kuuluvate seadeldistega maksumusega 9525 krooni; - köögikapid (3 tk) maksumusega 900 krooni; - televiisori Sony maksumusega 4000 krooni; - televiisorikapi maksumusega 300 krooni; - 2 diivanit maksumusega 3750 krooni; - külmutuskapi maksumusega 2000 krooni; - pesumasina maksumusega 4000 krooni; - mikrolaineahju maksumusega 500 krooni; - diivanilaua maksumusega 100 krooni. - tolmuimeja maksumusega 2000 krooni; 3.
  11. Jätta ühisvarast A.M.u (A.) omandisse vara väärtusega 274 920 (kakssada seitsekümmend neli tuhat üheksasada kakskümmend) krooni, mille koosseisus on: - korteriomandi xxx maksumusega 115 000 krooni; - korteriomandi xxx maksumusega 148 920 krooni; 25
(26)- televiisori Beko maksumusega 550 krooni; - videomagnetofoni maksumusega 1000 krooni; - videokassetid maksumusega 300 krooni; - vaibad maksumusega 200 krooni; - köögi nurgadiivani maksumusega 500 krooni; - kohvijahvataja maksumusega 50 krooni; - elektrimikseri maksumusega 100 krooni; - vaasid (keraamilised, klaasist) maksumusega 100 krooni; - köögi põrandakapid koos roostevaba kraanikausiga (3
  1. tk)maksumusega 2000 krooni; - gaasipliidi maksumusega 3000 krooni; - esikumööbli maksumusega 1000 krooni; - köögilaua maksumusega 500 krooni; - õhupuhasti maksumusega 500 krooni; - kardinapuud maksumusega 600 krooni; - lühtrid (3
  2. tk)maksumusega 600 krooni. 3.7. Mõista A.M.ult (A.
  3. lt)välja hüvitis vähem saadud ühisvara osa arvelt summas 122 422, 5 (ükssada kakskümmend kaks tuhat nelisada kakskümmend kaks krooni 50
  4. s)kr A. A. kasuks. 3.8. Mõista A.M.ult (A.
  5. lt)riigituludesse riigi õigusabi kulud maakohtus 13 876.80 krooni ja ringkonnakohtus 3964.80 krooni. A.M. (A.) võib vabatahtlikult 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda riigi tuludesse väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi kontole SEB Pangas nr 10220034800017 viitenumber 2800074771, märkides selgitusena „riigiõigusabi kulude hüvitus tsiviilasjas nr 2-06-34036. Kohtuotsus jõustus 09. detsembril 2009.a Tartu Riigikohtu kohtuotsusega, kusjuures riigikohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2009. a ja Viru Maakohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34036 xxx asuva korteri ja A.A.i pangakontodel enne abielusuhete lõppemist olnud raha jagamise nõude osas. Saata asi tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. 3. Tagastada A.M.ule kassatsioonkaebuselt 25. juunil 2009 tasutud kautsjon 1512 (üks tuhat viissada kaksteist) krooni 13 (kolmteist) senti. Nooremreferent A.Kuzmina 26
(26)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.