) § 42 lõige 1 kohaselt, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lõike 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. K.J. kohtule 28.08.2009.a esitatud kirjalikus seisukohas tunnistab ennast R.M.i isaks. Lähtudes eeltoodust tuleb tuvastada lapse R.M.i põlvnemine K.J.st ja kanda K.J. isana lapse sünniakti. Vastavalt
lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista (
lg 1-2).
lg 4 kohaselt ei või lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla väiksem kui pool kehtivast miinimumpalgast. Kostja on küll kohtule esitatud vastuses selgitanud, et on raske puudeastmega, selle kinnituseks aga ühtegi tõendit (eelkõige arstliku komisjoni otsust puude määramise kohta) avaldusele lisatud ei ole, millest tulenevalt ei saa kohus igakuist elatusraha
lõikes nimetatud suuruse.
lg 2 järgi võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Hagiavaldus on esitatud .0805.2008.a. Seega
lg 1 ja § 70 lg 2 alusel, arvestades lapse vajadusi ning hageja ja kostja seisukohti, tuleb kostjalt välja mõista elatusraha lapse R.M.i ülalpidamiseks alates 08. septembrist 2008.a summas 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda, sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks antud asjas ei esine. Rein Pokk Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.