) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Pille Laar ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Pille Laar võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või toimetatakse kätte väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 ASs Swedbank, viitenumber mõlemal juhul
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasi nr 2-09-31228 Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb asjaoludest, et kostja on korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxx küla (endise nimega xxxxxxxxx) omanik. Kostja korteriomandile vahendab ja teostab hooldus- ja kommunaalteenuseid korteriühistu xxxxxxxi-xxxxxxxxx (edaspidi Korteriühistu). Korteriühistu on esitanud kostjale igakuiselt arved hooldus- ja kommunaalteenuste eest tasumiseks. Arvetel on kajastatud teostatud ja vahendatud teenuste loetelu, tariifid ja maksumus. Alates 30.06.2007.a ei ole kostja arveid tasunud. 03.12.2008.a loovutas Korteriühistu tema ja kostja vahelisest teenuste osutamise lepingust tulenevad nõuded ja kõrvalõigused hagejale. Seisuga 29.06.2009.a on kostja hooldus-ja kommunaalteenuste võlgnevus 13 523.42 krooni. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist ning arvete tasumisega viivitamise eest ka viivist seaduses sätestatud määras perioodi 01.07.2007 kuni 29.06.2009.a eest summas 4124.85 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist, ms hagi esitamise ajaks ei ole veel sissenõutavaks muutunud.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Korteriomandi seaduse § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, ja kaasomandi majandamise kulud. kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu anda võlgniku nõusolekust sõltumata lepingu alusel üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Eeltoodut arvestades on hageja nõuded hagis märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning need tuleb rahuldada. 3.
4.
kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on märkinud oma menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud 3000 krooni riigilõivu ning 6000 krooni õigusabikulu. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning õigusabi osutaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt hageja kasuks välja mõista hagihinnalt tasutud 3000 krooni riigilõivu ja õigusabikulu vähendatud ulatuses, st summas 5000 krooni (s.o peaaegu 50% tsiviilasja hinnast ning 1/5 Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäärast). Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.