3-08-1834/15

3-08-1834 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1834 Otsuse kuupäev 25.02.2009 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D.M kaebus Justiitsministeeriumi 15.08.2008.a vaideotsuse nr 11-7/8959, 04.09.2008.a vaideotsuse nr 11-7/8028 õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 04.02.2009, väljasõiduistung Viru Vanglas. Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja D.M Vastustajate Viru Vangla Justiitsministeeriumi esindaja M.J esindaja K.L ja Resolutsioon

1. Rahuldada D.M kaebus osaliselt.
2. Tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 04.09.2008.a vaideotsus nr 11-7/8028 (kaebaja paigutamine Viru Vangla sektsiooni E-7 ).
3. Tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnesid D.M vanglasiseses paigutamises Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda E-7 ja kehakultuuriga tegelemise s.o spordisaali ja –väljaku kasutamise mittevõimaldamises.
4. Kohustada Viru Vanglat D.M suhtes järgima eelnimetatud toimingute suhtes õigusaktidest tulenevaid nõudeid lähtudes kohtuotsuse motiividest.
5. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 25.02.
6. 3-08-1834 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D.M on esitanud 16.09.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingute (kaebaja paigutamine Viru Vangla sektsiooni E-7 ja spordisaali ja –väljaku kasutamise mittevõimaldamine) õigusvastaseks tunnistamiseks. D.M vaidlustab Justiitsministeeriumi 15.08.2008.a vaideotsuse nr 11-7/8959 (spordisaali ja –väljaku kasutamise mittevõimaldamine) ja 04.09.2008.a vaideotsuse nr 11-7/8028 (kaebaja paigutamine Viru Vangla sektsiooni E-7). Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist. Kaebaja taotleb toimingute ja vaideotsuste õigusvastaseks tunnistamist ning taotleb kohtult Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist, et talle tagataks Viru Vanglas võimalus kehakultuuriga tegelemiseksspordisaali ja -väljaku kasutamiseks. Vastustajad on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Kinnipeetava vanglasisene paigutamine on toiming ning see fikseeritakse kinnipeetava paigutuste kaardil. Õigusaktidest ei tulene nõuet, et kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel osakonda ning konkreetsesse kambrisse tuleks vormistada haldusakt. Samuti ei tulene õigusaktidest kinnipeetavale õigust valida karistuse kandmiseks meelepärast kambrit ega elusektorit ning taotleda sellest tulenevalt enda ümberpaigutamist. Kinnipeetav D.M on Viru Vanglas paigutatud osakonda E-
7. Samas toimub nimetatud sektsiooni paigutamine nagu ka kõikidesse teistesse vangla osakondadesse paigutamine. Vangla erinevates osakondades võivad olla mõnevõrra erinevad kinnipidamistingimused ja õigusaktidest ei tulene vangla kohustust tagada kõikidele kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused (viide Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2008.a otsusele nr 3-3-1-20-08 ja 21.06.2007.a otsusele nr 3-3-1-2907). Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust valida osakonda ega kambrit, kus ta karistust kanda soovib. Vanglale ei tulene õigusaktidest kohustust paigutada kinnipeetav ka taotluse esitamisel teise kambrisse või osakonda ning kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda teise kambrisse või osakonda paigutamist. Sellest tulenevalt ei ole võimalik vaidlustada vaidemenetluses isiku paigutamist vanglas osakonda või kambrisse. Spordiga tegelemine: Viru Vanglas viibivate isikute sportimisvõimalused sõltuvad sellest, millistesse osakondadesse nad on paigutatud. Objektiivsetel põhjustel ei ole kõik vangla osakonnad sarnased ning nad ei peagi olema sarnased. Seda põhimõtet on avaldanud ka Riigikohus oma
8. mai
9. a otsuse nr 3-3-1-20-08 punktis
10. Samuti ei sätesta „Vangistusseadus“ et kinnipeetavale peab looma võimaluse kasutada spordisaali või spordiväljakut. Spordirajatiste kasutamine on võimaldatud nendele kinnipeetavatele, kes viibivad vangla S-hoonetes, st neil on osakonnasiseselt piiratud võimalused tegeleda kehakultuuriga ning kes ei ole ohtlikud. Ohtlikkus tähendab nii vanglasisest ohtlikkust kui ohtlikkust panna kuritegusid toime väljaspool vanglat. Seega on spordirajatise kasutamise otsustamise aluseks kinnipeetavate vanglasisene paiknemine. Sportimise võimalus on kaebuse esitajal ja ka teistel selles osakonnas viibivatel kinnipeetavatel oma osakonnas sees, käesolevaks ajaks on sinna juurde paigutatud trenažööre. Vastustajad paluvad jätta kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Vaidlustatud vaideotsused. 1.1 Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 15.08.2008.a vaideotsus nr 11-7/8959 (spordisaali ja –väljaku kasutamise mittevõimaldamine). Kaebaja vaie registreeriti Justiitsministeeriumis 21.07.2008.a ja vaie tuli VangS § 1’ lg 5 järgi lahendada hiljemalt 20.08.2008.a.Vaideotsus on tehtud 15.08.2008.a, seega on D.M vaie lahendatud tähtaegselt (t lk 8). 2 3-08-1834 1.2 Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi 04.09.2008.a vaideotsus nr 11-7/8028 (kaebaja paigutamine Viru Vangla sektsiooni E-7). Kaebaja vaie registreeriti Justiitsministeeriumis 28.07.2008.a ja vaie tuli VangS § 1’ lg 5 järgi lahendada hiljemalt 27.08.2008.a. Vaideotsus on tehtud 04.09.2008.a, seega 8 päeva hiljem ehk 04.09.2008.a. Seega on Justiitsministeerium toiminud õigusvastaselt (t lk 7). Halduskohus asub seisukohale, et kaevatav Justiitsministeeriumi 04.09.2008.a vaideotsus nr 117/8028 (kaebaja paigutamine Viru Vangla sektsiooni E-7) rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuna vaie on menetletud mittetähtaegselt. 2.Viru Vangla toimingutest D.M on halduskohtus vaidlustanud Viru Vangla toimingud (kaebaja paigutamine Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda, sektsiooni E-7 ja spordisaali ja –väljaku kasutamise mittevõimaldamine). Kaebaja taotleb eelnimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamist ja toimingute osas ettekirjutuse tegemist. Kaebaja sooviks on ettekirjutuse tegemise nõue põhjusel, et kaebajat koheldaks võrdsetel alustel S-hoonetes kinnipeetavatega, kellel on võimalik tegeleda kehakultuuriga ning vaidlustatud vangla toiming on kaebaja õigusi rikkuv ja vabadusi piirav. Kohus asub seisukohale, et toimingute vaidlustamise osas kuulub kaebus rahuldamisele. 2.1 Vanglasisene paigutamine VangS § 11 lg 2 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa. Justiitsministri 30.11.2000.a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskiri”
12. peatükk reguleerib kinnipeetava vanglasisest paigutamist ja liikumist. Vangla sisekorraeeskiri § 5 lg 1 sätestab, et kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast moodustatakse osakond, kus asuvad kambrid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb osakondi ja kambreid eraldades järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vangla sisekorraeeskiri § 6 lg 1 sätestab, et vanglas paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisse tuppa või kambrisse. Õige on vastustajate väide, et kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla, kus kinnipeetav karistust kannab. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2008.a otsuses nr 3-3-1-20-08 ja 21.06.2007.a otsuses nr 3-3-1-29-07 on leitud, et vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks ja vanglas julgeoleku tagamiseks on võimalik näha ette erinevad kinnipidamistingimused vangla erinevates osades, mis peavad siiski olema inimväärikad. Seega võivadki vangla erinevates osades kehtida kinnipeetavatele erinevad kinnipidamistingimused, kuid kinnipeetavatele peab siiski olema tagatud mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi. Vastustajad on märkinud, et õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust valida osakonda ega kambrit, kus ta karistust kanda soovib. Vanglale ei tulene õigusaktidest kohustust paigutada kinnipeetav ka taotluse esitamisel teise kambrisse või osakonda ning kinnipeetaval puudub õigus nõuda enda teise kambrisse või osakonda paigutamist. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on tegemist ennatliku meetodiga kaebaja suhtes piirangute kehtestamisel, kuna pole läbi viidud analüüsi, millistest kaalutlustest lähtuvalt on otsustatud kinnipeetav D.M vanglasisene paigutamine Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda E-
13. Seega ei ole antud juhul kontrollitav, kas vanglasisene paigutamine osakonda E-7 on kaebaja suhtes põhjendatud. Vangla põhjendus, et kinnipeetava ohtlikkus seisneb vangla julgeolekuosakonna jälitustegevuse käigus kogutud informatsioonil, mille kohaselt on kinnipeetav võimeline mõjutama teisi kinnipeetavaid, ei ole põhjus kaebaja vanglasiseseks paigutamiseks osakonda E-
14. 2.2 Spordiga tegelemine Seoses kaebaja paigutamisega Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonda E- 7 ei võimaldata kaebajal kasutada spordisaali ja –väljakut. Kaebusest nähtuvalt soovib D.M, et vangla tagaks talle nõuetekohaselt võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks, hoolimata sellest, millisesse sektsiooni ta on paigutatud. Kaebaja soovib kehakultuuriga tegelemise võimaluse tagamist paremates tingimustes ning suuremas mahus kui senini. Konkreetselt on nõutud võimalust spordisaali ning värskes õhus 3 3-08-1834 asuvate spordiplatside kasutamiseks. Võrdlus teiste sektsioonide kinnipeetavatega on kaebusesse sisse toodud eeskätt selleks, et näidata, millised võimalused Viru Vanglas kehakultuuriga tegelemiseks põhimõtteliselt olemas on. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavale tagada võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Seda, millises mahus ning millistes tingimustes kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tuleks tagada, vangistusseadus ei täpsusta. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC