2-09-38295/6

Tsiviilasi nr 2-09-38295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a., Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-38295 Tsiviilasi Kxxxxx Pxxx-Bxxx hagi Lxxxx Rxxxxxxx vastu lapsele elatise tasumiseks Hagi hind 15 750 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxxx PxxxxBxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Lxxxx Rxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 12.10.2009.a RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi osaliselt.
3. Mõista välja Lxxxx Rxxxxxxxxx KxxxxxxPxxx-Bxxx kasuks elatis Axxxxx-Mxx PxxxxBxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni kuus alates 06.08.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus: Jätta Kxxxxx Pxxx-Bxxx menetluskulud Lxxxx Rxxxxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hageja esitas kohtule avalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatise 2500 krooni. Avalduse kohaselt on pooltel ühine laps- xxxxxxxxxx.a sündinud tütar Axxxxx-Mxx PxxxBxxx, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostjalt on varem välja mõistetud elatis 1500 krooni, mida kostja samuti järjekindlalt ei tasu ja tal on võlgnevus. Kui elatist on tasutud, on seda teinud kostja ema. Hagiavalduse kohaselt on lapsele tehtavad kulud 2500 krooni, mida hageja täpsustas menetlus käigus. Hageja esitatud täienduse kohaselt on lapsele tehtavaid kulutusi keskmiselt kokku 4790 krooni kuus. Kulud on kasvanud seoses lapse kooliminekuga. Hagejal on veel üks ülalpeetav, ta elab koos lastega ja emaga viimasele kuuluval elamispinnal. Hagi esitamise ajal oli hageja lapsega kodune. Kostja vastuväited Kostja võttis hagi õigeks osaliselt selles, et tal on kohustus oma last ülal pidada, kuid leidis, et tal ei ole võimalik elatist tasuda. Mittetasumist põhjendas hageja sellega, et alates 2009.a algusest ei ole ta oma töötasu kätte saanud ja mingi aja on ta olnud nn sundpuhkusel. Lisaks on kostjal ka teine ülalpeetav. Kostja elab emale kuuluval elamispinnal, muud vara tal ei ole. Kostja leidis, et kui tasuks hageja nõutud elatist, ei jääks talle raha teise lapse ülalpidamiseks ja enda kulude katteks. Kohtu seisukoht Kohus, uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealine laps: xxxxxxxxxx.a sündinud tütar Axxxxx-Mxx Pxxx-Bxxx (t lk 6). Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja nõudele selles osas, et tal on kohustus elatist tasuda. Kostja kinnitas, et on oma kohustust täitnud nii nagu tal võimalik on. Kostja möönis, et tal on elatise võlgnevus. Hageja leidis hagi esitades, et lapse vajadused on kasvanud ning 1500 krooni elatist ei ole piisav. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse kuludeks on hageja arvestanud 4790 krooni kuus (t lk 23-24). Kohtuistungil selgus, et kulud on veidi väiksemad, kuna hageja ei jaganud eluasemele, küttele ja telefonile tehtavaid kulutusi kõigi elamispinnal elavata isikute arvuga (4 elanikku). Hageja selgituste kohaselt on eluasemega seotud kulud lapse kohta 275 krooni ning küttega seotud kulud ligikaudu 400 krooni kuus. Muud hageja nimetatud kulud on mõistlikud ja ilmselgelt koolis käivale lapsele vajalikud. Lisaks kirjalikult esitatud kuludele on lapsel kulud seoses ujumitundidega, mis ei toimu tema elukohas, ning lisatasu koolilõuna eest. Seega on lapse kulud ühes kuus keskmiselt 3100 krooni. Kohus leiab, et lapse vajaduste hindamisel tuleb arvestada, et lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kooliks vajalike asjade olemasolu. Samuti tuleb võimalusel tagada lapsele vajalik areng hobidega tegelemise näol ning samuti koolis kohustuslikes tundides (ujumisõpetus) osalemine. Hageja on kulutuste välja toomisel kõige sellega arvestanud ja nimetatud kulud on kohtu arvetes mõistlikud ja põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista elatise 2500 krooni, kuid ei ole põhjendanud ära lapse vajadusi summas 5000 krooni. Kohus möönab, et kuna kostja lapse ülalpidamises regulaarselt ei osale ning hageja enda võimalused on piiratud, on ka lapse vajadused seetõttu olnud piiratumad. Siiski ei ole põhjendatud elatise välja mõistmine suuremas summas, kui on lapse vajadused. PrkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Alates 01.01.2007.a on kuupalaga alamääraks kehtestatud 4350 krooni (Vabariigi Valituse määrus nr 254), mistõttu oleks elatise miinimumiks 2175 krooni. Vastavalt PrkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi
4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus hindab elatise suuruse määramisel poolte sissetulekuid ja varalist seisundit ning nende ülalpidamisel olevaid teisi ülalpeetavaid, samuti ka lapse vajadusi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et poolte varanduslik seisund on enam-vähem võrdne: kummalgi ei ole mingit registreeritud vara ja mõlemal on lisaks veel üks ülalpeetav: hagejal 4 kuune poeg ja kostjal järgmisel suvel täisealiseks saav tütar (t lk 7-8). Hageja sissetulek enne lapsehoolduspuhkust oli veidi üle miinimumpalga- 4180 krooni neto (t lk 18), asja läbivaatamise ajal peaks hageja saama vanemapalka, mis aga sõltub tema töötasust ja on seega samas suurusjärgus. Kostjale oli perioodil 01.01.-31.07.2009 arvestatud töötasu veidi üle 12000 krooni neto, millest välja maksmata on 10641.20 krooni (t lk 17). Kostja keskmiseks töötasuks tuleb 1700 krooni kuus. Kostja selgitas, et tööandja ei ole talle töötasu välja maksnud ja on ta saatnud ka palgata puhkusele. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei ole vabandav lapse ülalpidamise kohutuse täitmisest kõrvale hoidmiseks. Kostjal on kohustus oma lapsi ülal pidada ning nimetatud kohustuse täitmiseks tuleb tal leida võimalus sissetuleku saamiseks, näiteks töökoha vahetus või ka nõue tööandja vastu töölepingu täitmiseks. Reaalselt on hageja ja kostja sissetulekud siiski võrreldavad, st. kumbki ei ole oluliselt paremas seisukorras. Siiski on hagejal reaalselt kasvatada ja ülal pidada kaks last, mistõttu ta on sunnitud tegema igapäevaselt kulutusi ning seetõttu on tema raksemas olukorras. Seda eriti olukorras, kus kostja ei ole ka seni regulaarselt väiksemat elatist tasunud. Arvestades kostjal teise ülalpeetava olemasolu, lapse kulutusi ja seda, et hageja oli istungil kokkuleppe korras nõus ka minimaalmäärast väiksema elatisega, tuleb elatis välja mõista summas 175 0 krooni alates hagi esitamisest 06.08.2009.a. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba. Maimu Laumets Kohtunik