2-08-16182/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Gaida Kivinurm, Mare Merimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 05.10.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-16182 Tsiviilasi I. L. hagi I. I. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 19 575 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.09.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse I. I. apellatsioonkaebus liik Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX, XXXXX, XXXXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX); Kostja I. I. (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXXXX, XXXXXXXX XXXXX XXXXXXXX ) RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.09.2008 otsus muutmata.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib 1 menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
3. Poolte abielust on sündinud XX.XX.XXXX poeg A. I.. Alates 2007.a juulikuust ei ela pooled enam koos. Laps elab koos emaga vanavanemate juures, kostja elab XXXXXX oma ema juures.
4. Suulise kokkuleppe kohaselt lubas kostja saata lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus, kuid kokkulepitud ulatuses raha ei laeku.
5. Hagiavalduse kohaselt kulub lapsele 3 350 krooni kuus. Hageja leiab, et elatis peaks olema pool Eesti Vabariigi minimaalsest töötasust, s.t 2 175 krooni kuus.
6. Hageja ei tööta ning on koos lapsega vanemate ülalpidamisel. Hageja ainsateks sissetuluallikateks on peretoetus 300 krooni kuus ja töötutoetus.
7. Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja igakuise elatise 2 175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
8. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt pidas kostja last üleval ajal, kui pooled koos elasid. XXXXX XXXXXXXXXX on väiksem minimaalne töötasu, mistõttu nõutud ulatuses ei ole kostjal võimalik elatist maksta. Hagile vastamise ajal oli kostja töötasuks keskmiselt 8 470 krooni kuus, kuid kohtuistungi ajaks oli kostja töökoha kaotanud.
9. Kostja on nõus maksma elatist 1 560 krooni kuus. Maakohtu otsus
10. Maakohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt on vanem vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-dele 60 ja 61 kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkosteasutuse või eestkostja nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
11. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ebapiisavalt elatist. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja poolt makstav elatis ei ole igakuine. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis kohtuotsusega.
12. PKS mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.(2008.a on minimaalne keskmine palk Eesti Vabariigis 4 350 krooni kuus, millest pool on 2175 krooni).
13. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et hageja on töötu, mistõttu tema igakuine sissetulek moodustub sotsiaaltoetustest, kostja keskmine sissetulek on senini olnud 8 470 krooni kuus. Kohus leidis, et kostja varaline seisund võimaldab tal maksta poolte ühise lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsumma 2 175 krooni kuus. Kuigi kostja elab ja töötab XXXXXX, kus minimaalne töötasu on väiksem kui Eesti Vabariigis, on kostja 2 sissetulek olnud suurem XXXXX XXXXXXXXX keskmisest minimaalsest töötasust ja kostjal ei ole peale poolte ühise lapse rohkem alaealisi ülalpeetavaid. Kuna kostjal on alaealine poeg, on tal kohustus otsida töö, mis võimaldaks tal oma ülalpidamiskohustust täita. Tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. PkS § 61 lg3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 179 lg 1 ja § 129 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RlvS) § 56 lg 1 ja § 22 lg 2 alusel mõistis kohus kostjalt välja riigilõivu 1 250, mille tasumisest oli hageja vabastatud. Muud menetluskulud jättis kohus TsMS §-st 164 juhindudes poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
15. Kostja ei nõustunud maakohtu otsusega, pidas seda õigusvastaseks ja põhjendamatuks ning palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega elatisraha suurust vähendada.
16. Kostja mõistab enda alaealise lapse ülalpidamiskohustust ning kinnitab, et on seda regulaarselt täitnud hagejaga kooselatud perioodil. Kostja soovib ülapidamise kohustust ka edaspidi täita, kuid seoses töö puudumisega on see kohtuotsuses määratud mahus ülejõu käiv.
17. Arvestades, et XXXXX XXXXXXXXXs on kinnitatud kuupalga alammäär 800 XXXXX ehk 3 566,65 krooni ning Eesti Vabariigis on nii kuupalga alammäär kui elatustase kõrgemad kui XXXXX XXXXXXXXXs, palub kostja kohaldada väiksemat elatustasu kui PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud määr. Vastus apellatsioonkaebusele
18. Hageja ei pidanud apellatsioonkaebust õigeks ja vaidles sellele vastu ning palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks.
20. Sarnaselt esimese astme kohtu menetluses väljendatule on kostja ka apellatsioonimenetluses endiselt seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal lapsele hageja poolt nõutud ulatuses elatist maksta. Maakohus on hageja nõude osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata kostja vastuväidetele rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega täies ulatuses, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
21. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et PKS § 60 lg 1 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Õige on maakohtu järeldus, et ülalpidamise kohustust on rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole lapse vajadusi arvestades piisav. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole pärast poolte kooselu lõppu regulaarselt ja lapse vajadustele vastavas ulatuses elatist maksnud. Kohtu poolt elatise väljamõistmise alused sätestab PKS § 61 lg 1, mis näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtub kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.
22. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks igakuiselt välja mõistetud elatis vastab maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud elatise PkS § 61 lg 4 järgsele miinimumsuurusele, millest 3 väiksem võib vanemalt lapse ülalpidamiseks väljamõistetav elatis olla üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (PkS § 61 lg 6). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja ajutine töökaotus või elamine XXXXX XXXXXXXXXs ei ole asjaoludeks, mis annaks põhjust kostjalt väljamõistetavat elatist seaduses ettenähtud alamääraga võrreldes vähendada. Maakohus on elatise väljamõistmisel seaduse poolt ettenähtud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Kolleegiumil ei ole alust anda nõude aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt hagi põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevat seisukohta.
23. Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole väidetavalt arvestanud kostja võimaliku raske majandusliku seisundiga, ei ole põhjendatud. Hagejal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et lapse huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. Vanema ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus vajadusel teha lisapingutusi sissetulekute hankimiseks. Hageja on noor ja terve meesterahvas, kelle ajutine töötus ei anna alust arvata, et ta oleks püsivalt võimetu leidma sissetulekuid, et tagada lapsele seaduses ettenähtud miinimumsuuruses ülalpidamist. Asjaolusid, millest nähtuks, et kostja on teinud töö leidmiseks peale enda tööotsijana arvele võtmise pingutusi, kohtule esitatud ei ole. Hageja võimalik erialane ettevalmistus või ametialane eelistus ei anna lapse huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet.
24. Eeltoodu põhjal tuleb jätta maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Gaida Kivinurm Mare Merimaa 4