2-09-31071/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Kalm Otsuse kuulutamise aeg ja

1. oktoober 2009 a. Raplas kohtukantselei kaudu koht Tsiviilasja number 2-09-31071 Hagi ese Menetlusosalised Elatise võlgnevuse tasumisest vabastamise nõue Hageja: S P isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx, xxxxx x Kostja: M S isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxxxxxxx xx Kohtuistungi toimumise aeg 12.
3. a RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Vabastada S P Jõgeva Maakohtu 26.08.1993.a. otsusega nr.2-266 väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest osaliselt, so 62 988 (kuuskümmend kaks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaheksa) krooni ulatuses. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-09-31071 kannab kumbki pool ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 2 Jõgeva Maakohtu 26.08.1993.a. otsusega tsiviilasjas nr.2-266 mõisteti hagejalt välja tütre G S (sünd.xx.xx.xxxx.a.) ülalpidamiseks igakuine elatisraha ¼ osas hageja töötasust, kuid mitte vähem kui 1/6 osa ametlikust miinimumpalgast. 1994.a. jaanuarikuus jõudsid pooled kokkuleppele, et hageja sõlmib tütrele lastekindlustuslepingu ning asub elatist tasuma igakuiste kindlustusmaksetega ning vajadusel täiendavate maksetega rahas. 31.01.1994.a. peatati kostja avalduse alusel täitemenetlus. 10.01.2006.a. esitas kostja Rapla kohtutäitur Õnne Pajurile avalduse, milles palus pöörata uuesti täitmisele Jõgeva Maakohtu otsus nr.2-
4. Kostja teatas kohtutäiturile, et hageja on maksnud elatis perioodil 12.08.1999.a. kuni 10.08.2001.a. kokku 10 850 krooni ning perioodidel 26.08.1993.a. kuni 12.08.1999.a. ja 11.08.2001.a. kuni 7.03.2006.a. ei ole hageja üldse elatist maksnud. Kostja poolt esitatud andmete alusel määras kohtutäitur elatise võlgnevuse suuruseks ajavahemikul 26.08.1993.a. kuni 1.02.2006.a. 121 781.54 krooni. Hageja ei saa nõustuda kostja poolt kohtutäiturile esitatud andmetega. Kostja ei ole arvestanud 1994.a. jaanuaris poolte vahel sõlmitud kokkulepet, mida hageja on korrektselt täitnud. Hageja sõlmis 1.03.1994.a. tütrele lastekindlustuslepingu nr.xxxxxxxx ja tasus perioodil 1.03.1994.a. kuni 11.02.2006.a. kindlustusmakseid kokku summas 40 217.90 krooni. Leping lõppes 1.03.2009.a. ja G S on koos kindlustuspreemiaga välja makstud 45 435 krooni. Lisaks kindlustusmaksetele tasus hageja elatis ka rahas. Kuna 2001.a. augustikuus asus kostja elama Soome Vabariiki, jättes 10aastase tütre üksinda elama Jõgeval asuvasse korterisse, hakkas hageja 25.09.2001.a. alates tasuma kindlustusmaksetele täiendavat elatisraha tütre pangakontole. Hageja hinnangul on ta täitnud korrektselt elatisraha tasumise kokkulepet ja tal oli õigustatud ootus, et kostja ei esita enam kohtutäiturile avaldust Jõgeva Maakohtu otsuse sundtäitmiseks. Kostja käitumine on hageja asetanud olukorda, kus tal tuleks tasuda korraga 12 aasta elatisraha ning välja kuulutada eraisiku pankrot. PS § 71 tulenevalt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta osaliselt või täielikult väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Riigikohtu 12.03.2007.a. otsuse nr.3-2-1-19-07 kohaselt võib muuks mõjuvaks põhjuseks olla ka see, et varem kohtuotsusega väljamõistetud elatis ei vasta enam kohustatud isiku tegelikule varalisele seisundile ega maksevõimele. Hageja töötab käesoleval ajal Julgestuspolitseis ja tema 6 kuu keskmine brutosissetulek on olnud 12 700 krooni. Hageja igakuised möödapääsmatud kulutused (koos hagejalt Tartu Maakohtu 18.05.2009.a. määrusega G S kasuks väljamõistetud elatisrahaga) on 9200 krooni. Hagejal puudub kinnisvara ja realiseerimsikõlbulik vallasvara. Seega ei võimalda hageja varaline seisund elatise võlgnevust tasuda. Hageja hinnangul ei ole kostja suhtunud täie tõsidusega PS § 50 lg.1 sätestatud kohustusse last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Täitemenetlust pikaajaliselt peatades, pooltevahelist kokkulepet rikkudes ja nimetatud perioodi eest hiljem elatisraha korraga sisse nõudes juba täisealiseks saanud tütre ülalpidamiseks, ei tegutse kostja heas usus. Hageja palub end täielikult vabastada Jõgeva Maakohtu 26.08.1993.a. otsusega väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja keskmine palk on tunduvalt üle EV miinimumpalga. Suur elatise võlgnevus on tekkinud põhjusel, et hageja ei tundnud oma lapse käekäigu vastu mingit huvi. Täitemenetluse peatamine 3 poolte kokkuleppel ei vabastanud hagejat kohtuotsusega väljamõistetud elatise maksmisest. Kostjale ei olnud teada, kui suur on hageja poolt tasutav igakuine kindlustusmakse ning ta eeldas, et see katab suures osas elatise maksmise kohustuse. Vastavalt PS § 61 lg.1 mõistetakse lapse ülalpidamiseks mõeldud elatis välja last kasvatava vanema kasuks. Selle sätte mõte on tagada last kasvatavale vanemale võimalus kasutada elatisraha lapse jooksvateks vajadusteks. Seega ei saa hageja poolt ajavahemikul 25.09.2001.a. kuni 1.12.2007.a. tütre kontole kantud summasid lugeda elatise tasumise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Kostja on valmis asja lahendama kompromissiga, arvestades võlasummast maha hageja poolt tasutud kindlustusmaksed 40 838 krooni ja kostja kontole tasutud summa 10 850 krooni. Kui hageja kompromissettepanekuga ei nõustu, tuleb tema nõue võlgnevuse tasumisest vabastamiseks jätta rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja süüdistustega, et ta on lapse hooletusse jätnud. Kostja on G üksinda kasvatanud ning Soome Vabariiki tööleminek oli tingitud eelkõige sellest, et tagada lapse normaalseks arenguks vajalikud vahendid mõlema vanema eest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Õige on kostja seisukoht, et täitemenetluse peatamine ei vabastanud hagejat kohtuotsusega väljamõistetud elatise tasumisest. Jõgeva Maakohtu 26.08.1993.a. otsuse /t.l.9-10/ kohaselt oli hageja kohustatud G ülalpidamiseks andma ¼ oma töötasust ja mitte vähem kui 1/6 ametlikult kehtestatud miinimumpalgast igas kalendrikuus. 1994.a. algul leppisid pooled kokku, et hageja sõlmib Gle lastekindlustuslepingu ning kindlustusmaksed arvatakse igakuise ülalpidamiskohustuse hulka. Ülejäänud osa elatisest pidi hageja andma rahas. Seega, kui hageja oleks kohtuotsusega väljamõistetud alimentide tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud ja andnud tütre ülalpidamiseks igakuiselt ¼ oma sissetulekust, ei oleks elatise võlgnevust tekkinud. 6.09.1993.a. (so Jõgeva Maakohtu otsuse jõustumisest) kuni 12.08.1999.a. ei andnud hageja lapsele ülalpidamist muul viisil, kui 1.03.1994.a. sõlmitud kindlustuslepingu täitmise kaudu. Hageja väited, et nimetatud perioodil ei maksnud ta täiendavat raha põhjusel, et kostja „kadus koos lapsega“ ära, ei ole tõsiseltvõetavad ega ka asjakohased. Alates 12.08.1999.a. kostja arveldusarvele ja alates 25.09.2001.a. G S arveldusarvele tehtud ülekanded näitavad, et elatise tasumine ei toimunud ka nimetatud perioodidel igakuiselt. Summad on kuude lõikes erinevad ja ümmargused, milline asjaolu viitab sellele, et hageja ei lähtunud elatisraha maksmisel oma sissetuleku ühest neljandikust. Õige on kostja seisukoht ka selles osas, et G Sle tehtud ülekandeid ei saa käsitleda elatise tasumisena, kuna kohtuotsuse kohaselt tuli nimetatud kohustus täita kostjale. Seda enam, et elatise ülekandmiseks lapse arveldusarvele puudus õigustatud isiku, so kostja nõusolek. Samuti olid G arvele tehtud maksed 21.02.2003.a. alates sedavõrd väikesed, et tegemist sai olla vaid taskuraha mitte ülalpidamise andmisega. Perioodil 1.12.2007.a. kuni G täisealiseks saamiseni 19.12.2008.a. ei tasunud hageja taas midagi peale kindlustusmaksete. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja seisukoht oma kohustuste heauskse täitmise kohta on väär. Asjaolu, et hageja suhted kostja või tütrega olid periooditi halvad või et hagejal oli etteheiteid kostja või tütre käitumisele, ei saa olla õigustuseks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisele. Seega ei ole hagejal olnud mõjuvaid põhjusi, millised takistanuks tal G S ülalpidamiskohustuse nõuetekohast täitmast ning elatisraha võlgnevus on kujunenud tema enda süül. Ebaõige on hageja seisukoht ka selles osas, et tema varaline olukord ei võimalda tal tekkinud võlgnevust tasuda ja väljamõistetud elatis ei vasta enam tema tegelikule maksevõimele. Hageja on töövõimeline isik, kes võla kujunemise perioodil on pidevalt ka töökohta omanud. Seega on hageja olnud ning on ka käesoleval ajal väljamõistetud elatise (so ¼ hageja palgast) tasumiseks võimeline. 4 Hageja peab end maksejõuetuks põhjusel, et võlgnevuse tasumine ühekordse maksena käib talle üle jõu, mis aga ei tähenda, et ta tuleks seetõttu võla tasumisest vabastada. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et Jõgeva Maakohtu otsuse alusel tasumisele kuuluva elatisraha võlgnevusest tuleks maha arvata hageja poolt lastekindlustuslepingu nr.xxxxxxx alusel tasutud kindlustusmaksete summa 40 217.90 krooni ja kostja arvele perioodil 12.08.1999.a. kuni 10.08.2001.a. tasutud summa 10 850 krooni /t.l.31/, millega ka kostja on nõustunud. Kohtu hinnangul oleks õiglane hageja võlast maha arvata siiski ka see rahasumma, millise ta tasus perioodil 25.09.2001.a. kuni 1.12.2007.a. G S arveldusarvele (kokku 11 920 krooni). Kuigi ülelpidamiskohustuse selline täitmine oli kostjaga kokku leppimata ja lapse vanust arvestades ebamõistlik, on hageja käitumine olukorras, kus laps elas kostjast eraldi, siiski mõistetav. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et S P hagi tuleb osaliselt rahuldada ning tema elatisraha võlgnevusest maha arvata 62 987.90 krooni, millises ulatuses tuleb ülalpidamiskohustus lugeda tema poolt täidetuks. Kohtunik: Anne Randjärv