← Eesti

2-04-1138/15

Obsah (12)§ 158§ 28§ 197§ 198§ 200§ 635§ 637§ 113§ 103§ 160§159§ 104

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-1138 (endine nr 2-1007/04) Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2007, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi OÜ Al

) § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. /---/. Vastavalt

§ 158

lg 1, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu p-s 10.2. on pooled ette näinud raha maksmise kohustuse juhuks kui töövõtja süül ei täideta lepinguga võetud kohustust, ehitustööde teostamist, tähtaegselt. Tegemist ei ole rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega, mida eeldaks viivitusintressi (viivise) nõue. Et tegemist on 11

(23)kindlaksmääratud rahasumma maksmise kohustusega lepingu rikkumise korral, mis ei ole seotud rahalise kohustuse täitmisega, tuleb lepingu p 10.
  1. tõlgendada kui kokkulepet leppetrahvi osas. Kui rikkumine, mille puhuks leppetrahvi osas kokku lepiti, seisneb mitteõigeaegses täitmises, võib leppetrahv olla väljendatud ka kindlaksmääratud perioodi eest maksmisele kuuluva protsendina teatud summast. Käesoleval juhul 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et
  2. märtsi 2004 töövõtulepingu p-s 10.
  3. sätestatut tuleb tõlgendada kui poolte kokkulepet leppetrahvi tasumiseks lepingust tulenevate kohustuste mitteõigeaegse täitmise korral. Kohus peab vajalikuks täpsustada ka
  4. märtsi 2004 töövõtulepingu p 3.2.
  5. tõlgendust. Lepingu sõnastuse kohaselt „3.2.
  6. Tööde lõpetamine – objekti ekspluatatsiooni andmine – 01.06.2004.a.“. Tegemist on kahe teineteist välistava tingimusega. Ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 4 ja lg 6 kohaselt, kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult. Kohalik omavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates. Võib järeldada, et kasutusluba väljastatakse mitte vähem kui 20 päeva peale ehitise täielikku valmimist. Seega ei saa tööde lõpetamine ja ehitise kasutusele võtmine olla samal kuupäeval. Hageja väitel oli lepingu p-s 3.2.
  7. märgitud kuupäev
  8. juuni 2004 tööde lõpptähtaeg. Vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et lepingu kohaselt kohustus hageja teostama kuni
  9. juunini 2004 teise etapi ehitustöid summas 4 788 305 krooni ja andma samaks tähtajaks objekti ekspluatatsiooni. Vastuhagi avalduses väitis kostja/vastuhagi hageja, et lepingu kohaselt kohustus hageja/vastuhagi kostja ehitama ja andma ekspluatatsiooni kaubanduskeskuse aadressil XXX. Lepinguga oli objekti käiku andmise tähtajaks kokku lepitud
  10. juuni
  11. Samuti oli nimetatud kuupäev määratud tööde lõpetamiseks. Vastuses vastuhagile esitas hageja/vastuhagi kostja vastuväite, et kostja/vastuhagi hageja on avalduses ekslikult märkinud, et
  12. märtsi 2004 töövõtuleping sätestas ekspluatatsiooni andmise tähtaja
  13. juuni
  14. Ehituse ekspluatatsiooni loa saamine kuulub hoone omaniku kohustuste hulka. Termineid „ekspluatatsiooni andmine“ ja „ekspluatatsiooni luba“ ehitusseadus ette ei näe ning nende asemel tuleks eeldatavasti kasutada ehitusseaduse mõistet „kasutusluba“. EhS § 32 lg 1 kohaselt, ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Narva Linnavalitsuse
  15. juuli 2004 korraldusest nr 726-k (I kd. t.l.-148) selgub, et kaubanduskompleksi, asukohaga Kangelaste 37B, hoone ja välisvõrkude kasutusluba on välja antud kaubanduskompleksi omanikule ehk kostjale/vastuhagi hagejale. Kohus nõustub hageja/vastuhagi kostja vastuväitega. Lähtuvalt EhS § 29 lg 2 p 4 ehitise omanik kohustatud on taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba või esitama ehitise likvideerimise korral ehitise teatise ning vastavalt § 33 lg 8, kasutusloa taotluse peab esitama ehitise omanik./---/. Kasutusluba väljastatakse ehitise omanikule./---/.

§ 28

lg 6 ja lg 8 kohaselt, lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. 12

(23)Töövõtulepingu eesmärgiks on kaubakeskuse ehitamine. Lepingu p 8.
  1. kohaselt ei ole töövõtja kohustatud täitma neid töid, mis ei ole lepingus ette nähtud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lepinguga oleks töövõtja võtnud endale kohustuse tegeleda kasutusloa saamisega seotud asjaajamisega tellija huvides. Et kasutusloa taotlemise õigus ja kohustus on ainult ehitise omanikul, ei saa seda kohustust töövõtulepinguga määrata ehitajale. Tegemist oleks ilmselt ebaseadusliku kokkuleppega. Tuleb eelistada
  2. märtsi 2004 töövõtulepingu p 3.2.
  3. tõlgendust, mille kohaselt kuupäev
  4. juuni 2004 on tööde lõpetamise tähtpäev, kuna selline tõlgendus tuleneb otseselt hoone ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingu olemusest ja eesmärgist ning ei ole seadusega vastuolus. Kohus leiab, et
  5. märtsi 2004 töövõtulepingu p-s 3.2.
  6. on pooled kokku leppinud lugeda kaubakeskuse ehitamisega seotud tööde lõpetamise kuupäevaks
  7. juuni
  8. Kasutusele võtmisega seotud haldustoiminguid võis ehitise omanik teha peale ehitise valmimist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tööde lõpetamise kuupäevaks ei olnud mitte
  9. juuni 2004, vaid tööd lõpetati
  10. juulil 2004, hilinemisega 57 päeva, ning kaubakeskus anti ekspluatatsiooni
  11. augustil
  12. Kaubanduskeskuse heakorratööd lõpetati
  13. juulil
  14. Vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja esitas kooskõlas lepinguga kostjale tasumiseks arveid tööde vastuvõtmise aktide alusel. Kostja oli arved tasunud. Kostja ei ole tasunud vaid
  15. augusti 2004 arvet nr 68 summas 681 299 krooni, mis esitati
  16. aasta juulikuus teostatud tööde vastuvõtmise aktide nr 55 ja 56-1 alusel. Arve tasumise tähtaeg oli
  17. august
  18. Arvel näidatud summast 681 299 krooni tasus kostja 135 432 krooni. Arve nr 68 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus moodustab 545 867 krooni. Kostja poolt 135 432 krooni tasumist tõendavad ka maksekorraldused
  19. septembrist 2004 ja
  20. septembrist 2004 (I kd. t.l.-50). Ülejäänud osas on arve käesoleva ajani tasumata. Hageja on arvestanud viivist. Seisuga
  21. juuni 2007 on kostja arve tasumisega viivituses 1183 päeva ning viivis selle aja eest moodustab kokku 1 291 521,32 krooni. Hageja vähendab viiviste osas nõuet põhinõude summa suuruseni 545 867 krooni. Kokku moodustab võlgnevus 1 091 734 krooni. Kostja viiviste arvestuse ja summa osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja nõue kostja vastu lähtub asjaolust, et kostja põhjendamatult on keeldunud tasumast hagejale lepinguga ettenähtud tasu ning sellega rikkunud poolte vahelist
  22. märtsi 2004 töövõtulepingut. Kostja/vastuhagi hageja on esitanud vastuväite, et poolte
  23. märtsi 2004 lepingust tulenevad tööd lõpetati
  24. juulil 2004 ja seda hilinemisega 57 päeva. Lepingu p-s 10.2 kohaselt oli tellijal oli õigus nõuda leppetrahvi määras 0,2% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kostja arvestas leppetrahvi summaks 545 867 krooni. Kostja esitas hagejale
  25. septembril 2004 kirja (I kd. t.l.-147), milles oli tehtud avaldus tasaarvestuse tegemiseks. Hageja kirjale ei vastanud. Et hageja arve nr 68 summa suuruseks oli 681 299 krooni ja kostja arvestatud leppetrahv moodustas 545 867 krooni, tasus kostja tasaarvelduse raames hagejale puuduva summa 135 432 krooni. Kostja on seisukohal, et ta on täielikult tasunud hagejale arvel nr 68 näidatud summad. Hageja on esitanud vastuväite, et vastuhagi hageja
  26. septembri 2004 kirja ei saa lugeda tasaarvelduse avalduseks. Nimetatud avaldus on vastuolus seadusega, sest tasaarvestust teostav pool ei saa teostada tasaarvestust nõude suhtes, millele teine pool võib esitada vastuväiteid. Kohus leiab, et nii hagi kui vastuhagi lahendamisel omab olulist tähendust asjaolu, kas poolte vahel sai toimuda tasaarvestus või mitte. Alles peale tasaarvestuse või selle puudumise tuvastamist on kohtul võimalik lahendada hagi ja vastuhagi nõuetesse puutuvad küsimused. 13
(23)Lähtuvalt

§ 197

lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt

§ 198, tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

§ 200

lg 4 kohaselt, tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestamise läbiviimiseks peab olema täidetud kaks peamist eeldust, peab olema tekkinud tasaarvestuse olukord ja tasaarvestuse teostamiseks peab üks isik esitama teisele tasaarvestuse avalduse. Kolmanda tingimusena tuleb arvestada tasaarvestuse lubatavust. Tasaarvestuse olukord ehk tasaarvestuse õigus tekib juhul kui poolte vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Sealjuures ei ole nõuab teise poole nõusolek. Oluline on, et teine pool oleks tasaarvestuse avalduse kätte saanud. Vorminõudeid tasaarvestuse avaldusele ette nähtud ei ole. Kohus leiab, et on otstarbekas lahendada esmalt küsimus, kas üks pooltest võis esitada vastuväiteid tasaarvestusele. Juhul kui selgub, et hageja omas vastuväiteid tasaarvestuse osas ning tasaarvestus ei olnud lubatud, langeb siinkohal ära vajadus tuvastada, kas tasaarvestuse avaldus oli õiguspärane ning kas tasaarvestuse õigus võis olla tekkinud. Kohus tuvastas, et hageja esitas

  1. augustil 2004 kostjale arve nr 68 summas 681 299 krooni vastavalt kaetud tööde aktidele nr 55 ja 56-
  2. Kostja sai arve kätte
  3. augustil 2004 (I kd. t.l.-120). Kostja teatas hagejale
  4. augusti 2004 kirjaga nr 12/8 (I kd. t.l.-144) omapoolsest leppetrahvi arvestusest, kuna hageja oli tööde lõpetamisega viivituses 57 päeva. Kostja palus arvestada leppetrahvi summa maha arve nr 68 summast. Hageja vastas eelnimetatud kirjale
  5. augustil 2004 kirjaga nr 15 (I kd. t.l.-145) ja
  6. augusti 2004 kirjaga nr 13 (I kd. t.l.-146), milles palus kostjal üle vaadata leppetrahvi arvestus, kuna 57 päevane viivitus oli tingitud projektist, mis oli halvasti koostatud, ning vääramatust jõust. Samuti ei olnud hageja nõus leppetrahvi suurusega Kostja vastas sellele kirjale
  7. septembri 2004 kirjaga nr 7/9 (I kd. t.l.-147), milles teatas, et vähendab leppetrahvi summat 545 867 kroonini ja tegi hagejale ettepaneku teha nõuete tasaarvestus või vähendada arve nr 68 summat leppetrahvi võrra. Hageja sellele kirjale ei vastanud ning
  8. septembril 2004 esitas hagi kohtule. Kostja väide, et hageja ei ole kirjades esitanud mingeid vastuväiteid kostja leppetrahvi nõude tasaarvestamiseks, on ebaõige. Samuti on ebaõige kostja väide, et kostja ei esitanud vastuväiteid tasaarvestusavaldusele isegi mitte hagiavalduses, vaid alles vastuses vastuhagile. Poolte kirjavahetusest selgus, et kostja esitas hagejale avalduse tasaarvestuse tegemiseks
  9. septembri 2004 kirjas nr 7/9, millele hageja ei vastanud. Eelnevates kirjades tasaarvestuse avaldust esitatud ei ole ning seega ei saanud hageja enne
  10. septembri 2004 kirja tasaarvestuse osas vastuväiteid esitada. Peale
  11. septembri 2004 kirja esitas hageja 10 päeva pärast hagiavalduse kohtusse nõudega välja mõista kostjalt arvest nr 68 tulenev summa täies ulatuses. Hageja esitas hagiavalduses ka vastuväiteid kostja viivise arvestamisele põhjendusel, et objekti üleandmise viivitus ei tekkinud hageja süül ning oli tingitud vääramatust jõust ja täiendavate tööde teostamise vajadusest. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult esitanud vastuväiteid kostja nõudele ning tasaarvestus poolte vahel ei olnud võimalik olenemata sellest, kas tasaarvestuse avaldus oli õiguspärane ning kas tasaarvestuse õigus võis olla tekkinud. 14

(23)Kuna hagi ja vastuhagi lähtuvad ühest ja samast lepingust, omavad eeltoodud tuvastatud asjaolud olulist tähtsust nii hagi kui vastuhagi lahendamisel. Hagi Hageja on esitanud poolte vahel
  1. märtsil 2004 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmise nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on enamuse
  2. märtsi 2004 lepingust tulenevad arved tasunud. Osaliselt on tasumata hageja
  3. augusti 2004 arve nr 68 (I kd. t.l.-120). Arve on esitatud teostatud tööde vastavalt teostatud tööde aktidele nr 55 ja 56-
  4. Akt nr 56-1 (I kd. t.l.-123-128) on koostatud tööde kohta väärtuses 250 987 krooni. Tööd on vastu võetud, seda kinnitab allkiri tööde vastuvõtmise kohta aktil. Akti sisu ja vastuvõtmise üle pooled ei vaidle. Akt nr 55 (I kd. t.l.-150154) on koostatud tööde kohta väärtuses 670 312 krooni. Tööd on vastu võetud
  5. augustil 2004, seda kinnitab allkiri tööde vastuvõtmise kohta aktil. Akti sisu ja vastuvõtmise üle pooled ei vaidle. Hageja on saanud kostjalt ettemakseid 240 000 krooni. Arve nr 68 kogusumma on 681 299 krooni. Vaidlust ei ole, et kostja on
  6. septembril 2004 ja
  7. septembril 2004 tasunud sellest 135 432 krooni.

§ 635

lg 1 kohaselt, töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lähtuvalt

§ 637

lg 4 ja lg 5, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Poolte vahel

  1. märtsil 2004 sõlmitud lepingu p 5.1 kohaselt toimub maksmine arvete ja tellija poolt heaks kiidetud tööde vastuvõtuaktide alusel. Lepingu p 5.
  2. kohaselt maksab tellija arve viie päeva jooksul peale arve kättesaamist. Lepingu p 9.
  3. kohaselt on tellija kohustatud tasuma töövõtjale tehtud ja vastuvõetud tööde eest vastavalt lepingule. Kostjal mingeid pretensioone ehituse kvaliteedi suhtes ei olnud. Kostja väidet, et arve tasumine toimus tasaarvestuse ja 135 432 krooni tasumisega, ei saa lugeda põhjendatuks. Kohus tuvastas, et hageja nõuet ei saanud tasaarvestada, kuna hageja esitas tasaarvestavale poole nõudele vastuväiteid. Aktides nr 55 ja 56-1 märgitud tööd on kostja vastu võtnud. Arve on kostjale kätte antud
  4. augustil
  5. Seega muutus arvel nr 68 näidatud summa sissenõutavaks
  6. augustil
  7. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud hagejale tasuma aktides nr 55 ja 56-1 näidatud tööde eest tasu 250 987 + 670 312 - 240 000 - 135 432 = 545 867 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt 545 867 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on arvestanud kostja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmisel viivist. Viivis ajavahemiku
  8. august 2004 kuni
  9. august 2004 moodustab 14 988 krooni. Arvestades võla osalist kustutamist summas 59 000, moodustab viivise summa ajavahemiku
  10. september 2004 kuni
  11. september 2004 eest 16 351,20 krooni. Arvestades võlgnevuse osalist kustutamist summas 76 432 krooni moodustab viivise summa ajavahemiku
  12. september 2004 kuni
  13. september 2004 eest 7 467,60 krooni. Ajavahemiku eest alates
  14. septembrist 2004 kuni
  15. aprill 2005 moodustab viivise summa 232 538 krooni. Viivis seisuga
  16. aprill 2005 moodustab kokku 15

(23)271 345 krooni. Kostja ei ole kuni käesoleva ajani asunud vabatahtlikult võlgnevust kustutama. Seisuga 18. juuni 2007 on kostja arve tasumisega viivituses 1183 päeva ning viivis selle aja eest moodustab kokku 1 291 521,32 krooni. Hageja vähendab viiviste osas nõuet põhinõude summa suuruseni 545 867 krooni.

§ 113

lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel

  1. märtsil 2004 sõlmitud töövõtulepingu punkt 10.
  2. kohaselt, juhul kui tellija ei tasu õigeaegselt arveid, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2 % saamata jäänud summast iga viivitatud päeva eest. Lepinguga ette nähtud viivise määr on kõrgem kui seaduses sätestatud ning kohaldada tuleb lepingus kokkulepitud intressimäära. Kohus nõustub hageja esitatud viiviste arvestusega. Hageja esitatud viiviste arvestused (I kd. t.l.70,85) kajastavad sama tulemust. Hageja on omal algatusel vähendanud viivise nõuet mõistliku suuruseni nii, et viivis ei ületaks põhinõude summat. Kostja on jätnud alates
  3. augustist 2004 tasumata poolte
  4. märtsi 2004 töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse summas 545 867 krooni. Kostja hageja poolt arvestatud viiviste osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja nõue kostjalt 545 867 krooni ulatuses viiviste väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 545 867 krooni ja viivis 545 867 krooni, kokku 1 091 734 krooni. Vastuhagi Vastuhagi on esitatud leppetrahvi nõudmiseks lähtuvalt asjaolust, et vastuhagi kostja ei täitnud
  5. märtsi 2004 töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Vastuhagi hageja nõudeks on välja mõista vastuhagi kostjalt leppetrahv töödega viivitamise aja eest. Vastuhagi hageja palub välja mõista vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks leppetrahv kokku 545 867 krooni.

§ 158

lg 1, leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte

  1. märtsi 2004 töövõtulepingu p 10.
  2. kohaselt, juhul kui töövõtja süül ei ole tööd õigel ajal lõpetatud, on tellijal õigus nõuda viivise (leppetrahvi) maksmist 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Vastuhagi hageja väitel rikkus vastuhagi kostja lepingu p-st 3.2.2 tulenevat kohustust tööde tähtaegse valmimise osas. Tööd lõpetati tegelikult 57 päeva kokkulepitust hiljem, so
  3. juulil
  4. Viimased tööde üleandmise-vastuvõtu aktid nr. 55 ja 56-1, allkirjastati
  5. augustil
  6. Faktiliselt lõpetati lepingujärgsed tööd
  7. augustil 2004, kuid lepingu p. 3.2.
  8. sätestatud valmidus, st objekti ekspluatatsiooni andmine, saavutati juba
  9. juulil
  10. Vastuhagi kostja väitel nägi töövõtuleping ette täiendavate tööde teostamist. Töövõtulepinguga määratletud tööde käigus tekkis vajadus teha täiendavaid töid ning need kooskõlastati vastuhagi hagejaga. Täiendavate tööde vastuvõtmise aktid nr 51 ja 56-1 on vastuhagi hageja poolt alla kirjutatud. Ilma täiendavate töödeta ei oleks vastuhagi hageja saanud luba ehitise ekspluateerimiseks. Täiendavate tööde tegemine kooskõlastati vastuhagi hagejaga, millest annab tunnistust täiendavalt teostatud tööde akti allakirjutamine tema poolt, mida tuleb vaadelda kui 16

(23)töövõtulepingus sätestatud nõusolekut. Täiendavate tööde tegemiseks kulutati 60 päeva, seega viivitust lepingujärgsete tööde teostamisele ei olnud. Tuleb samuti märkida, et vastuhagi hageja korraldusel sõlmiti alltöövõtu leping AS-ga Talot töövõtulepingus mitte ettenähtud tööde teostamiseks, ilma milleta ei oleks saanud objekti ekspluatatsiooni anda. Nende tööde tegemine mõjutas oluliselt lepingujärgsete tööde lõpetamise tähtaega Vastuhagi hageja esitas vastuväite, et täiendavad tööd ei olnud ehitamisel viivitamise põhjuseks. Töövõtulepingu kohaselt on lisatööde korral vaja sõlmida kirjalik täiendav kokkulepe. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Lepingu p. 3.2.2 kohaselt oli tööde teostamise lõpptähtajaks
  1. juuni
  2. Selleks tähtajaks pidid olema teostatud kõik lepingujärgsed II etapi tööd maksumusega 4 788 305 krooni. Kõik poolte vahel täiendavalt kokkulepitud tööd pidid samuti olema teostatud nimetatud tähtajaks, kuna teistsugused kokkulepped tähtaegade osas poolte vahel puuduvad. Poolte kokkuleppel lepingus sätestatud tööde lõpptähtaega ei pikendatud. Vastuhagi kostja taotlust tähtaja pikendamiseks ei esitanud. Kohus nõustub vastuhagi hageja vastuväitega. Poolte
  3. märtsi 2004 töövõtulepingu p 7.
  4. kohaselt, täiendavate tööde kohta koostab töövõtja täiendava eelarve, mis kooskõlastatakse tellijaga kirjalikult enne täiendavate tööde alustamist ning pooled sõlmivad täiendava kokkuleppe. Lepingu p 15.
  5. kohaselt, kõik muutused kehtivad vaid juhul kui mõlemad pooled on need vormistanud ja neile alla kirjutanud. Poolte vaheline
  6. märtsi 2004 töövõtuleping nägi ette lepingu muutmiseks kirjaliku vormi. Samuti nägi leping ette täiendava kokkuleppe sõlmimist täiendavate tööde puhuks. Täiendav kokkulepe pidi olema sõlmitud enne tööde algust. Lepingus ei sisaldu sellist sätet, mis annaks täiendavate tööde korral alust lepingu tähtaja pikendamiseks. Lepingu tähtaja pikendamine pidi olema kirjalikult vormistatud. Tööde teostamise graafikut pooled kohtule ei esitanud. Tunnistaja V S ütlustest selgub, et ta oli küll ehitusel tehnilise järelevalve teostaja, kuid tööde teostamise graafikut ta näinud ei olnud. Kohtule esitatud eelarvetest on eelarve nr 18 (II kd. t.l.-41-46) koostatud esimese etapi ehitustööde teostamiseks
  7. oktoobril 2003 sõlmitud töövõtuleping alusel. Nimetatud eelarve ei oma asjas tähtsust, kuna vaidlust
  8. oktoobri 2003 töövõtulepingu üle poolte vahel ei ole. Eelarvetest nr 51 (II kd. t.l.-12-20,47-56), nr 66 (II kd. t.l.-57-65), nr 56 (II kd. t.l.-66-68) ei ole võimalik tuvastada nende koostamise kuupäeva ega eeldatavat täitmise kuupäeva. Samuti ei ole eelarvetelt võimalik tuvastada, kellega need on kooskõlastatud. Kohtul puudub võimalus tuvastada, mis ajal olid eelarved koostatud ning millal pidid eelarvel kajastatud tööd valmis saama. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kas eelarved koostati lepingu sõlmimisel, lepingu kestel või peale tööde teostamise tähtaja möödumist. Valmis tööde vastuvõtmise aktist nr 60 (II kd. t.l.-78-80), aktist nr 45 (II kd. t.l.-69-71), aktist nr 49 (II kd. t.l.-72-75), aktist nr 47 (II kd. t.l.-76-77), aktist nr 56 (II kd. t.l.-81,82) ja aktist nr 54 (II kd. t.l.-83-85) selgub, et aktides kajastatud tööd olid vastu võetud. Aktil nr 56 ja 54 kuupäevad puuduvad. Akt nr 60 on vastu võetud
  9. juulil 2004, akt nr 61
  10. juulil 2004 ja akt nr 55
  11. augustil 2004, so peale lepingu tähtaega. Tööde vastuvõtmine peale tähtaja lõppu ei tõenda, et tegemist oleks lisatööga, milles pooled eraldi kokku leppisid. Tööde vastuvõtmine peale lepingus määratud tähtaega tõendab ka asjaolu, et töövõtja oli aktis nr 60 märgitud töödega viivituses ning lõpetas need peale tähtaja lõppu. Aktid nr 47, 49,45 on vastu võetud lepingu kestel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks lepingu tähtaega poolte kokkuleppel muutnud. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleks kokku leppinud tööde teostamise tähtaja pikendamises juhuks kui peaks teostama täiendavaid töid. Lepinguga määratud tööde teostamise 17
(23)lõpptähtaega
  1. juuni 2004 poolte kokkuleppel muudetud ei ole. Pooled ei vaidle, et tööd lõpetati alles
  2. juulil 2004, so 57 päeva hiljem kui lepingus kokku lepitud. Kohus leiab, et vastuhagi kostja oli tööde lõpetamisega viivituses 57 päeva. Vastuhagi kostja väitel peatas tehniline inspektor raskete ilmastikutingimuste tõttu objektil töö. Vastuhagi kostja on seisukohal, et tööde peatamine oli tingitud vääramatust jõust, mis tõi kaasa töödega viivitamise. Vastuhagi hageja väitel on pooled lepingut sõlmides olnud ühisel seisukohal, et vastuhagi kostja vastutusest vabanemine tööde mittetähtaegsel täitmisel võib põhineda vabandatavuse põhimõttel, kuid vastuhagi hageja ei nõustu vastuhagi kostja väitega, et objekti ekspluatatsiooni andmise viivitamine oli seotud halbade ilmastikutingimustega. Tegemist on tavaliste ilmastikuoludega, mitte „vääramatu jõuga". Vastuhagi hagejale ei ole teada ühtegi juhust, mil objekti ehitamise kestel oleks dokumentaalselt fikseeritud „ vääramatu jõu" olemasolu. Vastuhagi kostja viited halbadele ilmastikuoludele on alusetud ja tõendamata. Vastuhagi kostja ei ole millegagi tõendanud tavapärastest ja vastavatele aastaaegadele iseloomulikest ilmastikuoludest erinevate ilmastikuolude esinemist.

§ 103

lg 1, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 ja lg 3, kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

§ 160

, kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Poolte

  1. märtsi 2004 töövõtulepingu p 15.
  2. kohaselt, lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine või kohustuste täitmisega hilinemine ei ole lepingu rikkumine, kui vastav mittetäitmise või täitmisega hilinemise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu olemasolu peab tõendama lepingut rikkunud pool, kes vääramatule jõule soovib tugineda. Vastuhagi kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lepingu täitmise kestel, so alates
  3. märtsist 2004 kuni
  4. juunini 2004 oleks esinenud tavapärasest erinevaid asjaolusid, mis viitaksid vääramatu jõu mõjule. Tunnistaja V S ütluste kohaselt esines ehitusel eriolukordi, mis takistasid objekti õigeaegset üleandmist. Katusetöödel on asju, mida ei saa teha tugevate tuulte ja vihmadega. Tunnistaja ütlustest aga ei selgu, milles seisnesid eriolukorrad ja kas need põhjustasid objekti üleandmise viivituse. Vastuhagi kostja viidet töö peatamisele raskete ilmastikutingimuste tõttu ei saa pidada põhjendatuks. Ilmastikutingimusi vastuhagi kostja küll mõjutada ei saa, kuid ta pidi lepingut sõlmides ette nägema, et ilmastikutingimused võivad ehituse ajal muutuda ning olles elukutseline ehitaja, pidi ta oskama tööde planeerimisel ette näha ilmastiku muutumise mõjusid tööde teostamisele. Kohus leiab, et vääramatu jõu olemasolu, mis põhjustas tööde lõpetamise viivituse, ei ole tõendatud. Vastuhagi kostja väitel ei teatanud vastuhagi hageja viivitamatult töövõtulepinguga ettenähtud tööde lõpetamise tähtaegade rikkumisest ja seega kaotas ta õiguse nõuda leppetrahvi tasumist. Kui 18

(23)vastuhagi hageja leidis, et
  1. märtsi 2004 töövõtulepingu tingimuste rikkumine saabus
  2. juunil 2004 ehk tööde lõpetamise kuupäevaga, oleks ta pidanud koheselt teatama leppetrahvi tasumise nõudest. Vastuhagi hageja esitas vastuväite, et leppetrahvi nõude esitas ta vastuhagi kostjale koheselt pärast lepingu eesmärgi saavutamist. Kohus nõustub vastuhagi hageja vastuväitega. Lähtuvalt

§159

lg 2, kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Leppetrahvi esmakordse nõude on vastuhagi hageja esitanud vastuhagi kostjale

  1. augustil 2004 kirjas nr 12/8 (I kd. t.l.-144), milles vastuhagi hageja teatab, et kuigi lepingu kohaselt kohustus vastuhagi kostja kaubanduskeskuse valmis ehitama
  2. juuniks 2004, anti objekt ekspluatatsiooni
  3. juulil 2004, so 57 päevase hilinemisega. Vastuhagi hageja teatas, et vastavalt lepingu p-le 10.
  4. on tal õigus nõuda viivise (leppetrahvi) tasumist suuruses 0,2% lepingu maksumusest ning esitas ka leppetrahvi arvestuse. Kohus leiab, et teade leppetrahvi nõudmise kohta on esitatud mõistliku aja jooksul. Teade leppetrahvi nõudmise kohta on esitatud vastuhagi kostjale
  5. augustil 2004, so üle kahe kuu hiljem
  6. juunist 2004, mil pidi toimuma lepingu rikkumisest teadasaamine. Lepingust tulenevad tööd pidid olema vastuhagi kostja poolt lõpetatud
  7. juuniks 2004 ning seega pidi vastuhagi hageja samal päeval teada saama, et vastuhagi kostja on töödega viivituses ja lepingut rikkunud. Võib eeldada, et vastuhagi hageja ei võinud ette näha töödega viivitamise kestvust ning seega ei saanud ta ka vastuhagi hagejale konkreetset ja rahalises vääringus väljendatud leppetrahvi nõuet esitada. Leppetrahvi lõplik summa selgus alles peale kõigi lepingust tulenevate tööde valmimist 28.juulil 2004 ning kahe nädala möödudes esitas vastuhagi hageja teate leppetrahvi nõudest. Vastuhagi hageja on leppetrahvi nõuet korranud ka vastuhagi kostjale
  8. septembril 2004 saadetud kirjas nr 7/
  9. Vastuhagi kostja väide, et teate leppetrahvi nõudest oleks pidanud esitama koheselt peale lepingu rikkumisest teadasaamist, on ebatäpne, kuna seadus näeb ette teate esitamist mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et kaks nädalat peale konkreetse nõude väljaselgitamist esitatud teade leppetrahvi nõudest on esitatud mõistliku aja jooksul ning seega on vastuhagi hagejal õigus nõuda leppetrahvi tasumist.

§ 104

lg 1, seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.

§ 104lg 2, lg 3, lg 4 ja lg 5, süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Poolte

  1. märtsi 2004 töövõtulepingu p 10.
  2. kohaselt, juhul kui töövõtja süül ei ole tööd õigel ajal lõpetatud, on tellijal õigus nõuda viivise (leppetrahvi) maksmist 0,2% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Seega on vastuhagi hagejal õigus nõuda leppetrahvi vaid siis kui on tõendatud vastuhagi kostja süü lepingu rikkumises. 19

(23)Vastuhagi hageja väitel ei ole vastuhagi kostja tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis annaksid aluse viidata vastuhagi kostja süü puudumisele seoses lepingu rikkumisega. Kuna vastuhagi kostja on asjaolusid ebaõigesti hinnanud ja ei suutnud kokkulepitud tähtajaks töid lõpetada, kusjuures ei esinenud vastuhagi hagejast tingitud takistust, võib eeldada, et lepingu mittetähtaegse täitmise põhjustas vastuhagi kostja hooletus eesmärgi saavutamise osas. Vastuhagi kostja vastuväite kohaselt põhjustas tööde lõpptähtaja rikkumise vastuhagi hageja, kuna ta esitas ebakvaliteetse projekti. Asjakohatu on ka vastuhagi hageja väide, et kaubanduskeskus anti käiku viivitusega vastuhagi kostja süül. Vastuhagi kostja sõlmis vastuhagi hageja kui tellija korraldusel
  1. mail 2004 alltöövõtulepingu nr 21/05/04 AS-ga Talot nende tööde teostamiseks, mis ei olnud
  2. märtsi 2004 töövõtulepingus ette nähtud. Kaubanduskeskuse heakorrastustööd lõpetati
  3. juulil
  4. Tööde vastuvõtmise akt nr 60
  5. aasta juuli kohta kirjutati hageja poolt alla ning tööd lõpetati. Alles peale heakorrastustööde teostamist või hageja taotleda ehitise ekspluatatsiooniluba. Seoses vastuhagi hageja kui tellija projekti mittetäielikkusega tekkis juba tööde teostamise alguses täiendavate tööde vajadus, ilma milleta ei oleks olnud võimalik teostada põhitöid ja objekti üle anda. Seoses sellega kinnitasid tellija ja töövõtja täiendavate tööde eelarve nr 66 ja eelarve nr 56 territooriumi heakorrastamiseks. Nende eelarvete raames teostati töid märtsis, aprillis, juulis ja augustis
  6. Samal ajal teostati töid ka põhieelarve nr 51 raames, mis oli kooskõlastatud töövõtulepingu allakirjutamisel. Kõik eelarvete nr 66 ja 56 järgi teostatud tööd võeti vastuhagi hageja poolt vastu ja nende eest tasuti samuti, nagu ka põhieelarve 51 järgi Kohus nõustub vastuhagi kostja vastuväidetega. Vastuhagi kostja ja AS Talot vahel
  7. mail 2004 sõlmitud alltöövõtu lepingust (I kd. t.l.-111) selgub, et vastuhagi kostja on AS-lt Talot tellinud betoonkivi paigalduse kaubanduskeskuse objektile koguses 1500 – 2100 m
  8. Betoonkivi paigaldamiseks on koostatud heakorratööde eelarve nr 56 (II kd. t.l.-67). Tööde alguseks on lepingu järgi
  9. mai
  10. Betoonkivi paigaldus on vastu võetud akti nr 60 (II kd. t.l.-78-80) alusel
  11. juulil 2004, so peale
  12. märtsi 2004 lepingu tähtaja möödumist. Vastuhagi hageja on sellele alla kirjutanud. Esialgselt koostatud II etapi eelarve nr 51 (II kd. t.l.-47-56) betoonkivi paigaldamist ette ei näe. Tunnistaja V S ütlustest selgub, et objekti ei oleks saanud ilma heakorratöid lõpetamata vastu võtta. Kui tööd lõpetamata, objekti vastu ei võeta. Ehituse käigus asjaolud muutusid ja tellija nõudel tekkis lisatööde tegemise vajadus. Esines olukordi, kus oli vajalik muudatuste tegemine projekti, kuna tuli töid ümber teha. Ümbertegemisele võis kuluda rohkem kui kuu aega. Tunnistaja N B ütlustest selgub, et lisatööde käigus ehituse tähtaeg pikenes ja objekti üleandmine hilines. Töötati tellijaga koos ning ehituse tähtaja edasilükkamine oli tellija arvamus, millest ka lähtuti. Kohus leiab, et vastuhagi kostja süü ehituse lõpetamise viibimises ei ole tõendatud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et projekti muutmine ja tööde tähtaegade pikenemine oli tingitud tellija initsiatiivist. Tööde tegemisel lähtuti tellija arvamusest. Sellest võib järeldada, et vastuhagi kostja teostas töid, mis tõid kaasa ehituse tähtaja pikenemise, vastuhagi hageja teadmisel ja nõusolekul. Vastuhagi kostja tahtlust, hooletust või rasket hooletust töödega viivitamisel tuvastada ei õnnestunud. Kuna vastuhagi kostja süülist käitumist tuvastada ei õnnestunud, ei vastuta vastuhagi kostja lepingu rikkumise eest ning vastuhagi hagejal ei ole lepingu p-st 10.
  13. tulenevalt õigus nõuda vastuhagi kostjalt leppetrahvi tasumist. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. 20
(23)Kostja/vastuhagi hageja väide, et kaubakeskuse ekspluatatsiooni andmisega hilinemine põhjustas kostjale olulise kahju, ei ole asjakohane. Kostja/vastuhagi hageja on esitanud vastuhagis nõude hagejalt/vastuhagi kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks. Võimaliku kahju hüvitamise nõuet kostja/vastuhagi hageja esitanud ei ole. Kohus leiab, et kostjale/vastuhagi hagejale tekitatud kahju küsimus väljub hagi ja vastuhagi piiridest ning seega ei ole kostja/vastuhagi hageja väited kaubakeskuse ekspluatatsiooni andmisega hilinemisega põhjustatud kahju osas asjakohased. Samuti ei ole asjakohased kostja/vastuhagi hageja tõendid, mis kinnitavad kahju tekkimist raamatupidamise tõendid
  1. oktoobrist 2004 (I kd. t.l.-51,52), raamatupidamise tõend koos lisadega (I kd. t.l.-89-103). Hageja/vastuhagi kostja väide, et lepingust tulenevate tööde teostamisel tehtud kulutuste vähendamisega säästeti kostjale 394 761 krooni, ei ole asjakohane, sest pooled ehitustööde maksumuse osas ei vaidle. Hageja/vastuhagi kostja raamatupidamise tõendi nr 3 (II kd. t.l.-100) osas leppisid pooled kokku, et tegemist ei ole tõendiga. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne
  2. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  3. septembril 2004 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne
  4. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne
  5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja/vastuhagi hageja kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009.a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: RESOLUTSIOON 1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  6. Tühistada Viru Maakohtu
  7. novembri 2007 otsus osas, millega mõisteti OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks välja viivised 545 867 krooni, jäeti OÜ Narsil vastuhagi OÜ Alavest vastu 545 867 krooni väljamõistmiseks rahuldamata ning jäeti menetluskulud täies ulatuses 21
(23)OÜ Narsil kanda. 3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Alavest hagi OÜ Narsil vastu viiviste väljamõistmiseks osaliselt ja mõista OÜ-lt Narsil OÜ Alavest kasuks välja viivised 7299.80 krooni, rahuldada OÜ Narsil vastuhagi OÜ Alavest vastu täielikult ja mõista OÜ-lt Alavest OÜ Narsil kasuks välja 545 867 krooni leppetrahvi katteks. 4.Jätta muutmata maakohtu otsus, millega mõisteti OÜ-lt Narsil välja OÜ Alavest kasuks põhivõlg 545 867 krooni. 5.Tasaarvestada OÜ Alavest nõue OÜ Narsil vastu 545 867 krooni ulatuses OÜ Narsil nõudega OÜ Alavest vastu 545 867 krooni ulatuses. 6.Kokkuvõttes tuleb OÜ-lt Narsil välja mõista OÜ Alavest kasuks 7299.80 krooni (seitse tuhat kakssada üheksakümmend üheksa krooni ja 80 senti). 7.Hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivud jätta poolte kanda ning OÜ Alavest poolt tasutud tunnistajatasu 269 krooni OÜ Alavest kanda. 8.Välja mõista OÜ-lt Alavest OÜ Narsil kasuks 48 500 krooni (nelikümmend kaheksa tuhat viissada) apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivu katteks ja 52 857.06 krooni (viiskümmend kaks tuhat kaheksasada viiskümmend seitse krooni ja 6 senti) õigusabikulude katteks, kokku menetluskulude katteks 101 357.06 (ükssada üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse krooni ja 6 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 22
(23)Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009.a kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 14.12.2009.a kohtuotsusega, kusjuures riigikohus otsustas: RESOLUTSIOON
  1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsus osas, millega tühistati Viru Maakohtu
  4. novembri
  5. a otsus OÜ-lt NARSIL OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks viivise 538 567 krooni 20 sendi väljamõistmine ja mõisteti OÜ-lt ALAVEST (pankrotis) OÜ NARSIL kasuks välja menetluskulu 101 357 krooni 6 senti. Tühistatud osas teha uus otsus ja mõista OÜ-lt NARSIL OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks välja viivis 538 567 krooni 20 senti ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  6. Kohtuotsuse lõplik resolutsioon on järgmine: 2.
  7. OÜ ALAVEST (pankrotis) (registrikood 10855010) hagi rahuldada. Mõista OÜ-lt NARSIL (registrikood 10580694) välja OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks põhivõlg ja viivis, kokku 1 091 734 (üks miljon üheksakümmend üks tuhat seitsesada kolmkümmend neli) krooni. 2.
  8. OÜ NARSIL vastuhagi rahuldada. Mõista OÜ-lt ALAVEST (pankrotis) välja OÜ NARSIL kasuks leppetrahv 545 867 (viissada nelikümmend viis tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni. 2.
  9. Tasaarvestada OÜ NARSIL nõue 545 867 krooni OÜ ALAVEST (pankrotis) nõudega 545 867 krooni ulatuses. 2.
  10. Välja mõista OÜ-lt NARSIL tasaarvestamata 545 867 (viissada nelikümmend viis tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni OÜ ALAVEST (pankrotis) kasuks. 2.
  11. Hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõiv ja menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  12. OÜ ALAVEST (pankrotis) kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  13. OÜ NARSIL kassatsiooniastmes kantud õigusabikulu jätta tema enda kanda.
  14. Tagastada OÜ-le Menetlus (arvelduskonto nr XXX, Swedbank) OÜ ALAVEST (pankrotis) kassatsioonkaebuselt
  15. juulil
  16. a tasutud kautsjon 5459 (viis tuhat nelisada viiskümmend üheksa) krooni. 23
(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.