alusel oma korraldava määrusega 08.04.2009 asjas välja eelistungi, et täpsustada hageja nõude (summas 4450 krooni) põhistatust ning anda kostja vastuväidetest tulenevalt nii hagejale kui ka kostjale võimalus oma väidete/vastuväidete osas tõendite esitamiseks. Kohus märkis ka, et
lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja poolt oma nõude juurde jäämisel oleks kostja vastuväidetest (sissetulekute suurusest ja varalisest seisust) tulenevalt vajalik hagejal täpsustada (põhistada esitatud nõude suurust), kas hagejale teadaolevatel andmetel on kostjal muid sissetulekuid peale kostja poolt nimetatu. 28.04.2009 saabus hagejalt kohtule taotlus vastavalt Elatiseabi seaduse § 2 lg 1 alusel elatisehagi tagamiseks. 28.04.2009 kohtumäärusega kohus rahuldas hageja taotluse ning kohustas kostjat tasuma hagejale kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni alaealisele lapsele N K `le elatusraha 2175 krooni kuus. 04.05.2009 saabus meili teel (kostja nimel) kohtule vastuoluline avaldus: väidetavalt kostja lepib sellega, et hagejal ei ole täiendavaid dokumente; kostja nõustus ka maksma 2200 krooni („seoses töö puudusega“). Lisatud oli kostja töötuna arvelevõtmise otsuse koopia. 04.05.2009 määratud eelistungile pooled ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei teatanud. Ka 25.05.2005 kohtuistungile pooled ei ilmunud. Kohus määras välja uue istungiaja – 18.08.2009. Nimetatud kuupäevaks kohtukutse kättetoimetamise kohta kohtul andmed puudusid; ka telefoni teel ega avaldusel märgitud e-posti aadressil hagejaga ühendust ei saadud. Kohus määras välja kohtuistungi toimumisega 21.10.2009, hoiatades kohtukutse väljastamisel, et hageja poolt kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmisel võib kohus jätta ka hagi läbi vaatamata.
kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohtukutsed 21.10.2009 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks on pooltel kätte saadud, kuid 3 kumbki pooltest määratud ajal kohtusse ei ilmunud, samuti ei ole teatatud mitteilmumise põhjustest ega ka elatisraha maksmise vaidluses asja lahendamisest.
kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus 1) lahendada asja sisuliselt 2) jätta hagi läbi vaatamata 3) menetluse peatada 4) lükata asja arutamise edasi. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud ei ole antud asjas kohtuotsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Seega, arvestades hageja esitatud nõuet ning selle põhistatuse kohta täiendavate andmete ja tõendite mitteesitamist, samuti kostja nimel võõralt meili-aadressilt esitatud vastuväidete vastuolulisust, ei ole asja sisuline lahendamine võimalik. Ka kohtuistungi edasilükkamine ei ole enam põhjendatud, kuna hageja on korduvalt jätnud määratud kohtuistungitele ilmumata, samuti ei ole ilmumata jätmise põhjustest kohtule teatanud. Kohtuistungi edasilükkamine saaks olla põhjendatud üksnes mõjuva põhjuse olemasolul. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt peab kohus põhjendatuks antud asjas hagi läbivaatamata jätmist (
Kohtuistungile ilmumata jätmise õiguslikud tagajärjed on hagejale väljastatud kohtukutsel teatavaks tehtud. Kohus leiab ka, et
Hagi esitamisel on hageja küll pidanud võimalikuks hagi läbivaatamist kirjalikus menetluse, kuid hagiavalduses märgitud nõude summast (4450 krooni) ja kostja vastuväidetest tulenevalt ei pidanud kohus kirjalikus menetluses hagi läbivaatamist võimalikuks. Hageja ei ole oma nõuet täpsustanud, samuti ei ole teatanud nõudest loobumisest ega vaidluse lahendamisest. Kohtukutsete väljastamisel on järgitud selleks sätestatud nõudeid, kohtusse ilmumata jätmise põhjusest ei ole kohtule teatatud (
lg 1 p 1-3).
lg 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega.
lg 4 tulenevalt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Käesolevas asjas on hagi tagatud
lg 3 tulenevalt ning vastavalt Elatisabi seaduse § 3 lg 1 p 2 makstakse elatiseabi vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määruse alusel.
lg 5 kohaselt võib kohus sama seadustiku § 378 lg 3 nimetatud asjaoludel tehtud hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kuna hageja ei ole kohtule teatanud, kas kostja on asunud lapse ülalpidamiskohustust täitma või on hagejal muud põhjused oma nõude täiendavate põhistuste esitamata jätmiseks ja kohtuistungile mitteilmumiseks, siis peab kohus põhjendatuks tühistada hagi tagamine käesoleva määruse jõustumisest alates. Tulenevalt Elatisabi seaduse § 9 lg 1 vanem, kellele elatisabi välja makstakse, on kohustatud viivitamata teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Sotsiaalkindlustusametile kõikidest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist, eelkõige hagi tagamise määruse tühistamisest, elatisnõude rahuldamata jätmisest, lapse kasvatamise lõpetamisest ja võlgniku ülalpidamiskohustuse täitma asumisest perekonnaseaduse § 61 lõikes 4 nõutavas ulatuses.
lg 3 ja 4 tulenevalt võib hageja taotleda 14 päeva jooksul hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates samas kohtus menetluse taastamist.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses 4 sama hagieseme üle uuesti kohtusse. Menetluskulude jaotus
lg 3 kohaselt näeb kohus ette menetluskulude jaotuses, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kostja menetluskulude taotlust asjas ei ole esitanud. Hageja kantud kulud jäävad seoses hagi läbivaatamata jätmisega hageja enda kanda.
kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Kohtunik /allkiri/ IrmaKülavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 16.detsembril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.