Obsah (6)

§ 68§ 69§ 72§ 135§ 136§ 4

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 09.oktoober 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-8161

) § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TLS § 72 lg 1 kohaselt peab tööandja töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatama kirjalikult ning tingimusteta. TLS § 72 lg 2 kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda ainult teise poole nõusolekul.

§ 68

lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.

§ 69

lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

§ 72

3 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Käesoleval juhul sai hageja kätte kostja tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks 02.07.

1. Kostja ei ole esitanud hagejale teistsugust tahteavaldust töösuhte lõpetamise või jätkamise osas. Samuti ei ole kostja loobunud töölepingu lõpetamise teatisest. Seega on kostja esitanud hagejale oma selge õiguslikke tagajärgi kaasa toova tahteavalduse, hageja on selle tahteavalduse kätte saanud ning ta sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest teate kättesaamisel 02.07.
3. TLS § 143 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ning ITVS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Uue, alates 01.09.2009 kehtima hakkava TLS § 105 lg 1 kohaselt peab töötaja esitama kohtule hagi tööandja poolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. See kinnitab ka käesoleval ajal kehtiva TLS regulatsiooni mõtet ja eesmärki, mille kohaselt tuleb töölepingu lõpetamise vaidlustamise tähtaja arvestamisel aluseks võtta aeg, mil töötaja sai teada või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, mitte aeg, mil temaga tööleping lõpetati. 5.

§ 135

lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 135

lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

§ 136

lg 3 kohaselt saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga. Käesoleval juhul sai hageja oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 02.07.2008, mil talle esitati teatis töölepingu lõpetamise kohta. Seega algas hageja nõuete esitamise tähtaeg 03.07.2008 ning nõude esitamise tähtajaks oli 03.08.

1. Hageja on esitanud oma nõude pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning tema nõue on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
2. 22.06.2009 vaheotsusega jättis Harju Maakohus rahuldamata Airline Services Estonia AS-i taotluse aegumise kohaldamiseks.
3. Vaidluse aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud TLS § 143 lg 1 järgi võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest ning lg 2 kohaselt võivad pooled töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. ITVS § 6 lg-ga 2 on kehtestatud, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtajaks on üks kuu. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest.
4. Hageja esitas nõude töölepingu TLS § 86 p 3 alusel lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Tööleping lõpetati 02.11.
5. Tulenevalt hageja nõudest on hageja poolt tema väidetavate õiguste rikkumisest teada saamise päevaks 02.11.
6. Hagejal puudus võimalus esitada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuet 4 enne, kui tööleping lõpetati. Hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamise teatist. Õige on hageja väide, et vastavalt TLS § 72 lg-le 2 oli kostjal õigus hageja nõusolekul töölepingu lõpetamise teatisest loobuda. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kostja taotlus aegumise kohaldamiseks jätta rahuldamata ja kohus jätkab asja menetlemist. Apellatsioonkaebus
7. Airline Services Estonia AS palus maakohtu vaheotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada hagi aegunuks ja jätta see rahuldamata.
8. TLS § 143 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Sisuliselt täpselt samasuguse regulatsiooni sätestab ka ITVS, mille § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg üks kuu ning § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest.
9. Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise tähtaja arvestamisel tuleb aluseks võtta aeg, mil töötaja sai teada või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest, mitte aeg, mil tema töösuhe tegelikult lõppes ning vormistati töölepingu lõpetamine TLS § 73 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul sai hageja oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 02.07.2008, mil talle esitati teatis töölepingu lõpetamise kohta. Seega algas töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 03.07.2008 ning nõude esitamise tähtajaks oli 03.08.
10. Seetõttu on hageja esitanud oma nõude pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaja möödumist ning tema nõue on aegunud. 12.

§ 4

kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest. Käesoleval juhul on TLS-s ning ITVS-s täpsustamata, mis hetkest alates tuleb hakata lugema tähtaega töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamiseks ning mis hetke tuleb lugeda õiguste rikkumisest teadasaamise või teada saama pidamise hetkeks.

1. VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldub VÕS ka töölepingutele. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb leping muuhulgas ülesütlemisega. TLS § 72 lg 1 toodud töölepingu lõpetamise teatis on oma sisult ja olemuselt tavaline ülesütlemisavaldus VÕS tähenduses. Seega kui tööandja on töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatanud (VÕS tähenduses esitanud ülesütlemisavalduse), loetakse, et töösuhe lõpeb teatises toodud tähtajal. Kostja on seisukohal, et hageja sai või pidi saama oma väidetavate õiguste rikkumisest teada juba töölepingu lõpetamise teatise saamisel 02.07.2008, mitte töösuhte tegeliku lõppemise päeval 02.11.
2. Asjaolu, kas töölepingu lõpetamine eraldi vormistati või mitte, ei muuda olematuks töölepingu lõpetamist ehk ülesütlemist. Lepingu ülesütlemist ning lepingu tegeliku lõppemise hetke ei saa teineteisest eraldada. Ülesütlemisavalduse esmaseks ja peamiseks funktsiooniks on anda teisele poolele teada, et leping lõpeb. Ülesütlemisavalduse vahetuks ja otseseks õiguslikuks tagajärjeks on lepingu lõppemine ning selleks, et vaidlustada lepingu ülesütlemine/lõpetamine, tuleb vaidlustada ülesütlemisavaldus. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et lepingu ülesütlemisavalduse saab justkui eraldada lepingu tegelikust lõppemisest ning et neid saab vaidlustada eraldi.
3. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, millal sai või pidi hageja saama teada oma õiguste väidetavast rikkumisest seoses töölepingu lõpetamisega. Kohus on jätnud selgelt ning arusaadavalt põhjendamata, kuidas võis hageja saada oma õiguste 5 rikkumisest seoses töölepingu lõpetamisega teada alles töösuhte faktilise lõppemise päeval, aga mitte juba töölepingu lõpetamise teatise saamise hetkel. 15.

§ 68

lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TLS § 72 lg 1 kohaselt peab tööandja töölepingu lõpetamisest töötajale ette teatama kirjalikult ning tingimusteta. TLS § 72 lg 2 kohaselt võib töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest loobuda ainult teise poole nõusolekul.

§ 68

lg 2 kohaselt on tahteavaldus otsene, kui selles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg.

§ 69

lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

§ 72

kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal, jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Käesoleval juhul sai hageja kostja selgesõnalise ning õiguslikke tagajärgi toova tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks 02.07.

1. Kostja ei ole pärast ülesütlemisavalduse esitamist esitanud hagejale teistsugust tahteavaldust töösuhte lõpetamise või jätkamise osas. Samuti ei ole kostja loobunud töölepingu lõpetamise teatisest. Seega on kostja esitanud hagejale oma selge õiguslikke tagajärgi kaasa toova tahteavalduse ja hageja on selle tahteavalduse kätte saanud ning seega hageja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest teate kättesaamisel 02.07.
2. Seega on ekslikud maakohtu seisukohad, et töölepingu lõpetamise teatist (lepingu ülesütlemisavaldust) ja töösuhte faktilist lõppemist (lepingu lõppemist) tuleks käsitleda teineteisest eraldi ja et hageja sai oma õiguste rikkumisest teada alles 02.11.2008, mil tema töösuhe lõppes ning et ta ei saanud vaidlustada oma töölepingu lõpetamist enne 02.11.
3. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu vaheotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
6. TLS § 143 lg 2 ning ITVS § 6 lg 2 ja § 7 lg 1 järgi võib töötaja pöörduda töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või oleks pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hagejaga lõpetati tööleping 02.11.2008 ja ta vaidlustas töölepingu lõpetamise õigsuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, esitades kohtule hagi 02.12.
7. Kostja seisukoht, nagu oleks tähtaja kulgemine alanud hagejale töölepingu lõpetamise kohta teatise kätteandmise päevale järgnevast päevast, s.o 03.07.2008, ei ole õige. Hageja ei ole vaidlustanud TLS § 72 lg 1 järgi toimunud töölepingu lõpetamisest etteteatamist. G. Kivinurm K. Paal A. Tänav