KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Lilianne Aasma, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1446 Haldusasi Oleg Bortniku kaebus Murru Vanglalt mittevaralise kahju eest 20 000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmiseks Tallinna Halduskohtu 17.03.2009 otsus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise viis Oleg Bortniku apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Oleg Bortnik Vastustaja – Murru Vangla Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Oleg Bortniku apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.03.2009 otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Oleg Bortnik esitas 07.11.2007 Murru Vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks elukaaslasega perioodil 07.12.2007-09.12.
- Murru Vangla 16.11.2007 otsusega jäeti taotlus rahuldamata, kuna O. Bortniku kooselu oli tõendamata ning O. Bortnikul oli 23 kehtivat distsiplinaarkaristust. O. Bortnik esitas 07.12.2007 Murru Vanglale taotluse pikaajaliseks kokkusaamiseks elukaaslasega perioodil 18.01.2008-20.01.
- Murru Vangla 27.12.2007 otsusega rahuldati taotlus, kuid taotlejale lubati kokku saada perioodil 25.01.2008-27.01.2008, sest nimetatud kuupäevaks möödus 6 kuud eelnevast kaebaja pikaajalisest kokkusaamisest, mis toimus 3-08-1446 25.07.2007-27.07.
- O. Bortnik loobus 03.01.2008 pikaajalisest kokkusaamisest, kuna elukaaslane T. J. ei saanud nimetatud kuupäeval O. Bortniku külastada. O. Bortnik pöördus 08.04.2008 Murru Vangla direktori poole tema psüühilisele tervisele tekitatud kahju pärast põhjusel, et perekond lõhuti vanglaametnik K. Pärti tegevuse pärast, mistõttu palus kanda elukaaslase T. J. isikukontole 20 000 krooni. Esitatud taotlusele saabus 30.04.2008 keelduv vastus nr 6-10/1018-
- O. Bortnik pöördus 02.05.2008 vaidega Justiitsministeeriumi poole ja esitas palve kanda tema elukaaslasele üle 20 000 krooni. Justiitsministeerium vastas 13.06.2008 keelduva vastusega nr 11-7/
- Oleg Bortnik esitas 21.07.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 20 000 krooni suuruse mittevaralise kahju väljamõistmist Murru Vanglalt. Murru Vangla tegevuse tõttu on kaebaja pereelu rikutud. Kahe kokkusaamise vahel ei pea olema mitte pool aastat, vaid kokkusaamine tuleb korraldada poolaasta jooksul. Kuna kaebaja viimane kokkusaamine oli 27.07.2007, pidi järgmine kokkusaamine olema 2008 jaanuaris. 2007 novembris ja detsembris keelduti kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi võimaldamast. Vangistusosakonna peaspetsialist K. Pärt tundis kaebaja vastu ebameeldivust ja valetas, et isiklikus toimikus puuduvad tõendid kooselu kohta. Vastustaja poolt võimaldati pikaajaliseks kokkusaamiseks üksnes need kuupäevad, mil kaebajal ja T. J.l ei olnud võimalik kokku saada. Vastustaja oleks pidanud võimaldama kaebajale pikaajaliseks kokkusaamiseks kuupäevi, mida kaebaja taotles. Vastustaja tegevuse tõttu sai kaebaja perekonna lõhkumisest sügava hingelise trauma ja oli selle tõttu pikalt mures. Kõik katsed taastada perekond lõppesid krahhiga. Kuigi kaebaja kirjutas avaldusi palvega võimaldada kokkusaamisi veebruaris ja märtsis, pereelu ei taastunud.
- Murru Vangla palus jätta Oleg Bortniku kaebuse rahuldamata. Kuna kaebajal toimus pikaajaline kokkusaamine Ämari Vanglas 25.07.2007–27.07.2007, tekkis kaebajal õigus pikaajalisele kokkusaamisele alles vastustaja poolt lubatud perioodil 25.01.2008–27.01.
- Järgnevalt keeldus kaebaja tema poolt taotletud kokkusaamisest perioodil 08.02.2008– 10.02.2008 ning 11.03.2008–12.03.2008 ei ilmunud kokkusaaja kohale. 14.10.2007, 11.11.2007, 17.12.2007 ning 12.05.2008 toimusid kaebaja ja T. J. vahel lühiajalised kokkusaamised. Asjaolu, et kaebaja oli tõendanud elukaaslase olemasolu Ämari Vanglas, ei keela Murru Vanglal uuesti hinnata ja koguda tõendeid kokkusaaja ja kaebaja ühise majapidamise ning faktilise kooselu kohta. Vangistusosakonna peaspetsialist K. Pärtile esitati algselt ebakorrektset infot kaebaja isiklikus toimikus oleva tõendi kohta. Hilisemal kontrollimisel siiski selgus, et kooselu tõendav dokument oli toimikus. Samas on olenemata ekslikust informatsioonist kaebajale vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-le 45 pikaajalisi kokkusaamisi võimaldatud. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peab kahju olema tekitatud õigusvastaselt. Vastustaja ei ole kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja toimis vastavalt seadusele, kuna vangla on kaebajale käesoleva aasta jaanuarist kuni märtsini kolmel korral andnud loa pikaajaliseks kokkusaamiseks oma elukaaslasega. Kokkusaamised ei ole aga reaalselt aset leidnud vanglast mitteolenevatel asjaoludel.
- Tallinna Halduskohtu 17.03.2009 otsusega jäeti Oleg Bortniku kaebus rahuldamata. Asjaolu, kui palju tegelikkuses K. Pärti arvamused võisid mõjutada Murru Vangla juhtkonna 2
(5)3-08-1446 seisukohti, ei saa kohus tagantjärgi kindlaks teha. Näiteks kaebaja 10.12.2007 taotlustel, millel on direktori asetäitja lubav sanktsioon, on samuti ametnike tehtud märkus, et elukaaslase olemasolu on tõendamata, kuid ometi on otsustamisõigust omav K. Karuauk lubanud taotletavale tema palutud kokkusaamise perioodil 25.01.2008-27.01.
- Kaebaja väited, et 25.01.2008-27.01.2008 ei toimunud pikaajalist kokkusaamist põhjusel, et just T. J. ei saanud kaebaja juurde tulla, ei ole millegagi tõendatud. Kohus ei saa sedavõrd umbmääraste väidete alusel kontrollida, kas kokkusaajal oli ka tegelikult takistus ilmumiseks kokkusaamisele vangla poolt võimaldatud ajal või jäi kokkusaamine ära hoopiski muudel põhjustel. Samuti on tagantjärele võimatu selgeks teha, kas pikaajaline kokkusaamine oleks toimunud kaebaja poolt taotletud perioodil 18.01.2008-20.01.
- Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja pereelu katkes jaanuarist
- Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust T. J. tunnistajana üle kuulamiseks ning T. J. ei ole esitanud pretensioone vangla vastu. Samas suhete säilimisele viitavad kaebaja ja T. J. lühiajaline kokkusaamine
- a kevadel ja kaebaja soov kahjunõude ülekandmiseks T. J. kontole. Kuna kaebaja on taotlenud T. J.ga kohtumist külastaja kulul ja pikaajalised kokkusaamised on seotud oluliste kulutustega, võis kokkusaamise ärajäämise põhjus seisneda T. J. majanduslikes võimalustes. Sellele viitab kaudselt ka asjaolu, et hilisemad kokkusaamised kooskõlastas kaebaja T. J.ga ja viimane ei olnud ise huvitatud kokkusaamistest. Lühiajalised kokkusaamised võisid olla kokkusaajale märksa soodsamad. Vastustaja andmetel on kaebaja olnud lühiajalistel kokkusaamistel 14.10.2007, 11.11.2007, 17.12.2007 ning 12.05.2008.a. Väide, et detsembrist maikuuni lühiajaliste kokkusaamiste vahel toimunud paus näitab, et jaanuaris
- a toimus vangla süül „miski tema perekonnas“ ning et kokkusaamine jaanuaris jäi ära ja see viis perekonna konfliktini, ei ole millegagi tõendatud. Ei olegi usutav, et pereelu lõppemise kinnipeetavaga määrab ära üks sündmus. Kindlate sidemete korral ei katkesta suhteid ühe kokkusaamise ärajäämine, kuivõrd vanglasuhetest kasvanud pereelus tuleb arvestada, et nii kokkusaamise võimalused kui ka muu suhtlus võimaldatakse piiratud tingimustes. Väide, et kinnipeetav E. O. sai ametnik K. Pärdi soosingu tõttu kokkusaamisi tihedamini kui teised, ei vasta tõele. Kokkusaamiste graafik perioodi kohta 01.01.2008-31.03.2008 kinnitab, et E. O. figureeris nimekirjas 11.01.2008-13.01.2008, samas kui vastustaja oli võimaldanud kaebajale samal perioodil 3 pikaajalist kohtumist. Seega ei leidnud kinnitust kaebaja kahtlused teise isiku soosimises. Isegi kui kaebajal tekkis hingepiin kohtumiste ärajäämise tõttu, ei ole see võrreldav piinamisega. Piinamise kvalifitseerimiseks peab piin olema teadlikult tekitatud ühel või mitmel määratluses toodud eesmärgil ja seda ametiasutuste või -isikute õhutusel, teadmisel, korraldusel, nende vahetul osalemisel. Vastustaja tegevus sellisele määratlusele ei vasta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Oleg Bortniku 17.04.2009 apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 17.03.2009 otsus tühistada. Halduskohus on väitnud, et kaebaja sõnul hakkas T. J. käima lühiajalistel kokkusaamistel alates
- a jaanuarist, kuid tegelikult väitis kaebaja, et T. J. sõitis kaebaja juurde lühiajalistele kokkusaamistele 2-3 korda aastas. 3
(5)3-08-1446 VSKE § 45 alusel ei võimaldata kokkusaamist mitte poole aasta pärast, vaid üks kord poole aasta jooksul. Vastustaja väide, et kokkusaamistest keelduti, kuna pool aastat polnud eelnevast pikaajalisest kohtumisest veel möödas, on vale, sest taotluste alusel oli põhjuseks, et puudub informatsioon elukaaslase kohta. Väide, et kaebaja ei ole tõendanud pereelu katkemist, on vale. Kaebaja esitas sellesisulised tõendid kaebuses. Seejuures ei ole kaebaja kohustatud kõiki perekondlikke üksikasju välja tooma. Perekonna lõhkiminemist tõendab kaebus kohtule. Kaebaja soovis raha kanda T. J. arvele põhjusel, et näidata talle, et vastustaja süü on tõendatud. Kaebaja ei taotlenud T. J.t tunnistama, kuna ei tahtnud tema aega raisata. Väide, nagu kaebaja oleks peale
- a jaanuari kokkusaamist kooskõlastanud kokkusaamised T. J.ga, on vale. Kaebaja esitas hilisemad taotlused põhjusel, et soovis T. J.ga ära leppida. Väited lühiajaliste kokkusaamiste kohta sellel perioodil on valed. Kaebaja loobus 25.01.2008-27.01.2008 kokkusaamisest, kuna K. Pärt ei võimaldanud tal valida teisi kuupäevi. Kuigi kaebaja selgitas, et E. O.it eelistati kokkusaamiste võimaldamisel
- a oktoobrist
- a veebruarini, kontrollis halduskohus perioodi
- a jaanuarist
- a märtsini.
- Murru Vangla palub jätta Oleg Bortniku apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et kaebaja ei ole tõendanud pereelu lõhkumist. Kaebaja väide, et soovides raha elukaaslase arvele üle kanda, tahtis ta T. J.le näidata, et vastustaja süü on tõendatud, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja viibis T. J.ga lühiajalisel kokkusaamisel peale
- a jaanuari Murru Vanglas 12.05.2008 ning Tallinna Vanglas 06.06.2008 ja 15.08.
- Kaebaja on esitanud Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-08-2521 kaebuse Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja on nimetatud haldusasjas märkinud, et ta läks elukaaslasega tülli, kuna Tallinna Vangla poolt määratud pikaajaline kokkusaamine 13.10.2008 tema elukaaslasele ei sobinud. Eelnevast tulenevalt ei saanud kaebaja pereelu puruneda põhjusel, et
- a jaanuaris ei võimaldatud talle Murru Vanglas pikaajalist kokkusaamist talle sobivatel päevadel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus ei hakka kontrollima, kas pikaajaliste kokkusaamiste võimaldamine kaebajale toimus õiguspäraselt, sest leiab, et tõendatud ei ole mittevaralise kahju tekkimine.
- Kaebaja on märkinud, et vastustaja tegevuse tagajärjel lõppes tema pereelu T. J.ga, mis tekitas talle hingelist valu ja kannatusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et pereelu lõhkumine ei ole tõendamist leidnud ega korda halduskohtu otsuses kajastatut. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebus halduskohtule ei ole tõendiks ning ainuüksi kaebuse esitamine ei saagi tõendada kaebuses kirjeldatud sündmuste asetleidmist. Kaebaja selgitus, et ta ei soovinud T. J.t tunnistajana kohtusse kutsuda, sest ei tahtnud tema aega raisata, ei vabasta kaebajat oma väidete tõendamise kohustusest. Kui kaebaja loobub olulise tõendi (antud juhul tunnistaja ütluse) kasutamisest, peab ta esitama mingid muud tõendid või arvestama võimalusega, et esitatud kaebus võib jääda rahuldamata. 4
(5)3-08-1446 Asjaolule, et pereelu Murru Vangla tegevuse tagajärjel
- a lõpus ja
- a alguses ei katkenud, viitab ka O. Bortniku poolt 12.12.2008 kaebuse esitamine haldusasjas 3-08-
- Nimetatud kaebusega palus O. Bortnik Tallinna Vanglalt välja mõista mittevaralist kahju summas 50 000 krooni, sest pikaajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamisega kaebaja poolt soovitud aegadel
- a augustis ja oktoobris tekitati kahju kaebaja perekonnaelule T. J.ga. Kaire Pikamäe Lilianne Aasma Virgo Saarmets 5
(5)