lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
lg 1).
lg 1 kohaselt, vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last ning vastavalt
lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. 4
Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Elatusraha miinimummäär tagab vaid lapse eelduslike minimaalsete vajaduste rahuldamise, mis on vajalikud lapse täisväärtuslikuks arenguks ja kasvamiseks. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut laste vajadustele, kuna hageja soovib elatist alla seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et tema sissetulek ei võimalda tal hageja poolt nõutavat elatist maksta. Kostja nõustub elatusraha summaga 1500 krooni kuus kummalegi lapsele, leides, et hageja varalist seisundit on lastel olemas piisav sissetulek. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Trancom Eesti OÜ tõendi (tl 34) kohaselt on M.P.u keskmine töötasu ajavahemikus august 2008 kuni märts 2009 olnud 1885,50 krooni (tl 6). Kohtute Raamatupidamiskeskuse pangatõendi (tl 35) kohaselt on hageja keskmine töötasu ajavahemikus august 2008 kuni aprill 2009 olnud 15 577,65 krooni. Palgatõendite (tl 19,20) kohaselt oli kostja keskmine töötasu ajavahemikus august 2008 kuni veebruar 2009.a 6675,70 krooni. Esitatud palgalehtede (tl 57 – 60) kohaselt on kostja töötasu olnud 2009 juunis 4028 krooni, juulis 5937 krooni, augustis 5644 krooni, septembris 5644 krooni. Eelnimetatud tõendid annavad alust väita, et hageja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + 2 alaealist ülalpeetavat) on parem kui kostja ülalpidamisvõime. Kuna kostjal on kohustus oma lapsi ülal pidada ei, vabasta hageja parem ülalpidamisvõime iseenesest kostjat laste ülalpidamiskohustusest. Enamasti kannab vanem, kelle juures lapsed elavad, suurema osa lapse vajadustest, kui teine vanem. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab laste elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Lähtuvalt
lg 6 p 1-3, kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla
lg 4 sätestatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19. juuni 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et „…üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat
61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. /---/ …kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine.“. 5
lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Asjaolu, et hageja ülalpidamisvõime on parem kui kostjal, ei tähenda seda, et lapsel on piisav sissetulek
Kohus leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ning seega puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks kostja poolt soovitud summani 1500 krooni (ühele lapsele) kuus. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2000 krooni kummalegi lapsele. Lähtuvalt
lg 1 ja lg 2, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
lg 6 nimetatud asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et kostjal ei olnud võimalik täita ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20. novembri 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 p-s 11 asunud seisukohale, et „Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanema nõudel teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise välja, kui see vanem ei täida ülalpidamiskohustust.
lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Kolleegium on
Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal.“. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealiste lapse ülalpidamiseks alates 01. augustist 2008 kuni laste täisealiseks saamiseni kummalegi lapsele igakuise elatusrahana 2000 krooni. Kostja poolt esitatud tõendid laenulepingu ja laenumaksete tasumise kohta (tl. 61-77) jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud lepingust tulenevad kohustused ei vabasta kostjat iseenesest lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ega anna alust elatise väljamõistmiseks alla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.