2-09-43004/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16.novembril 2009.a. Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-43004 Tsiviilasi E.B. hagi K.J. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. B., isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx Kostja: K. J., isikukood xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg 26.oktoobril 2009.a. avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista K J E B kasuks tütar L J (sündinud 23.veebruaril 2007.a.) ülalpidamiseks elatis 2500.00 (kaks tuhat viissada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.oktoobrist 2009.a. kuni tütar L J täisealiseks saamiseni 23.veebruaril 2025.a. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse saab esitada Tallinna Rinkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud Poolte kooselust on xx.xxxxxxxx xxxxxxx.a. sündinud tütar L J. Hagiavalduse kohaselt elavad pooled eraldi ning kuigi kostja on siiani lapsele elatist maksnud, taotleb hageja elatise väljamõistmist kohtu kaudu alates augustist 2009.a. igakuise summana 3000.00 krooni. Kohtuistungil hageja vähendab oma nõuet, paludes kostjalt välja mõista elatis 2500.00 krooni kuus alates oktoobrikuust 2009.a. Kostja vastuväited Kostja ei ole vaidlustanud lapse vajadusi, kuid leiab, et ei ole suuteline tasuma rohkem kui seni ja peab põhjendatuks elatise maksmist seadusega sätestatud miinimummääras. Momendil kostja küll töötab, kuid ootamas on uus palgakärbe ning räägitud on ka Väike-Maarja päästekomando, kus kostja töötab, sulgemisest. Kostja leiab, et arvestada tuleb ka tema suurt maksukoormust ning asjaolu, et tema ema on pakkunud hagejale abi lapsele riiete muretsemisl ning töökoha leidmisel, kuid hageja on sellest abist keeldunud. Lisaks on kostjal pretensioone hagejale lapsega suhtlemise korraldamisel. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Pooled on xx. xxxxxxxxx xxxxxx.a. sündinud L J vanemad (tl 6). Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna vaidlust ei ole hageja poolt esitatud lapse igakuiste vajaduste üle, puudub kohtul vajadus eraldi analüüsida lapse vajaduste põhjendatust. Ka ei vaidle kostja selle üle, et elatist lapse ülalpidamiseks maksta. Hageja nõuab kostjalt elatist 2500.00 krooni kuus, esitades tõendid selle kohta, et tema sissetulekuks on üksnes sotsiaaltoetused (tl 5) ning on selgitanud kohtu arvates usutavalt põhjust, miks on alla 3-aastase lapse kõrvalt tööleminek raskendatud. Kostja omakorda leiab, et hageja poolt nõutud suuruses elatist ta maksta ei jõua ning on suuteline tasuma üksnes PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummääras. Kuigi kostja töötab (tl 21-26), on karta tema töötasu vähenemist. Ka on kostja esitanud vastuväidete kinnituseks tõendid oma rahaliste kohustuste kinnituseks laenu tagastamise graafiku näol (tl 19-20) ning eluasemekulude näol (tl 18). Riigikohtu lahendist 3-2-1-65-07 tulenevalt on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, seahulgas töötama suurema koormusega või realiseerima lapse ülalpidamiseks vajalike rahaliste vahendite saamiseks oma vara. Lapsega koos elava, antud juhul hageja, igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahusoleval vanemal ning PKS § 50 lg-te 1-4 kohaselt ei tohi kumbki vanem oma vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Kuigi hageja ei ole vajalike ülalpidamiskulude hulka märkinud elamiskulusid nagu seda on teinud kostja, ei tähenda, et neid kulutusi iseenesest ei ole. Lähtudes poolte sissetulekutest ei ole kohtu arvates hageja poolt nõutud elatise suurus, s.o. 2500.00 krooni, mis on ligilähedane elatise seadusega sätestatud miinimummäärale, kostja jaoks ülemäära koormav. Hageja poolt nõutud elatis on kooskõlas nii vanemate varalise seisundi kui ka lapse vajadustega. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus on selgitanud pooltele ka nende õigusi ja kohustusi lapse suhtes. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagi läbivaatamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ingrid Niinemägi Kohtunik 2 3