Obsah (7)

§ 177§ 142§ 407§ 444§ 162§ 468§ 174

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Pärnu Maakohus Heino-Vello Pihlak 10. november 2009.a Paide kohtumaja 2-09-10598 Tsiviil

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Valde Jaas ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Valde Jaas võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostja abikaasale allkirja vastu.

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et x.xx.xxxx.a põhjustas kostja xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tee
2. km-il xxxxxxxxxx liiklusõnnetuse, juhtides sõidukit TOYOTA registrimärgiga xxx xxx, olles alkoholijoobes. Liiklusõnnetusega põhjustas kostja tervisekahju T R. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduk kindlustatud hageja poolt vastavalt liikluskindlustuse poliisile nr xxxxxxxxxxxxx. Hageja hüvitas Eesti Haigekassale viimase poolt kannatanule tasutud ajutise töövõimetuse tasu (tervisekahju) summas 98008 krooni, millele lisandub kahjujuhtumi käsitlemise eest käsitluskulu 1500 krooni.
3. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu liikluskahju. Vastavalt LKindlS §-le 48 lg 2 p 2 on kindlustusandjal õigus kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. LkindlS § 48 lg 3 kohaselt on hageja õigustatud tagasinõudega nõudma ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Käesolevas asjas on kohtule esitatud materjalidega tõendatud, et toimus liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja juhtides sõidukit joobeseisundis. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis liikluskahju. Hageja kindlustusandjana on õigustatud esitama tema vastu tagasinõude nii hüvitatud kahju kui käsitluskulude osas. Kuna kostja vabatahtlikult hageja tagasinõuet rahuldanud ei ole, tuleb teda 2 selleks kohustada kohtuotsusega. Hageja tagasinõue kostja vastu hagiavalduses märgitud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivist arvestanud VÕS § 113 lg 1 alusel seadusega kehtestatud määras, s.o EKP + 7% aastas perioodi eest 29.03.2008 kuni 7.10.2009 kokku summas 15 166.91 krooni. Kostja ei ole viivise arvestust vaidlustanud ning kohus loeb selle kostja poolt omaksvõetuks ning rahuldab hageja viivisenõude. 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. 5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu on hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 10 000 krooni. Vajadus nimetatud kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3