← Eesti

2-08-49820/5

Obsah (6)§ 1§ 2§ 23§ 221§ 218§ 217

Tsiviilasi nr 2-08-49820 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-49820

§ 1lg 1 p 13 ettenähtud korras.

Kohtutäitur algatas 15.04.2008 täitemenetluse ning saatis välja võlgnikele täitmisteated. OG sai täitmisteate kätte 05.06.2008, kuid EM ei ole seda ametlikult kätte saanud käesoleva hetkeni. Sellele vaatamata on kohtutäituri MKadak’u poolt täitemenetluses teostatud mitmeid täitmistoiminguid. Kuna avaldajad leidsid, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse vaidlusalustes täiteasjades ebaseaduslikult, siis esitasid nad 09.06.2008 kaebuse kohtutäituri poolt võlgnike suhtes 15.04.2008 algatatud täiteasjade täitemenetluse lõpetamise nõudes. 12.06.2008 kl 12.00 kohtutäituri büroos, kus osales ka avaldajate esindaja. 02.07.2008 otsusega jättis kohtutäitur avaldajate kaebuse rahuldamata. Avaldajad on seisukohal, et kohtutäitur on täitemenetluse algatanud selleks seaduses tulenevaid nõudeid oluliselt rikkudes. Alates 01.01.2006 jõustunud

on kaotanud kehtivuse varemkehtinud

§-s 1 lg 1 p 13 sätestatud põhimõte, mille kohaselt võis kohesele sundtäitmisele kuuluda notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega. Alates 01.01.2006 kehtiva

§ 2

lg 1 p 18 kohaselt saab käesoleval hetkel rahalise nõude osas kuuluda kohesele sundtäitmisele notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Avaldajad leiavad, et kohtutäitur ei ole arvestanud, et kui täitemenetluse algatamise alus tuleneb kehtivuse kaotanud seadusest, siis peab õiguspärase ootuse ning õiguskindluse põhimõttest tulenevalt täitemenetluse algatamise menetluse osas samuti kohaldama varasemat seadust. Avaldajad märgivad, et kui kohtutäituri poolt on algatatud täitemenetlus varasemate täitedokumentide alusel kuni 01.01.2006 kehtinud

kohaselt, siis peab kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamise otsustamisel ning sellega seotud menetluslike küsimuste puhul juhinduma kuni 01.01.2006 kehtinud

sätetest. Kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 23

lg 4 kohaselt kui kohtutäiturile on esitatud

§ 1

  1. lõike punktides 8, 10, 13, 14 või 23 nimetatud täitedokument, saadab ta võlgnikule või kinnisasja omanikule täitedokumendi saamise kohta teate, milles viitab õigusele esitada vastuväide ning selgitab vastuväite esitamata jätmise tagajärgi. Avaldajate hinnangul on võlgnikul alus oodata, et varemkehtinud seaduse kohaldamisel kuuluvad kohaldamisele muu hulgas ka võlgniku õigusi ja huve kaitsvad sätted. Avaldajad leiavad muu hulgas, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nõude alusel, mis oli täitemenetluse algatamise hetkeks aegunud. 21.02.2001 poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 1.
  2. oli kokku lepitud, et täieliku laenusumma tasumise tähtaeg on 22.02.
  3. Järelikult muutus sissenõudja nõue sissenõutavaks kõige hilisemalt alates 22.02.
  4. Avaldajate 2

(7)Tsiviilasi nr 2-08-49820 hinnangul aegus laenulepingust tulenev nõue 01.07.2005, järelikult oli ka sissenõudja poolt täitmisavalduse esitamise hetkeks vaidlusalune nõue aegunud. Kirjeldatud olukorras ei ole seaduslik ega põhjendatud täitemenetluse algatamine, mistõttu kohtutäituri poolt algatatud täitemenetlus on samuti õigusvastane. Tulenevalt eeltoodust paluvad avaldajad tühistada kohtutäitur MKadak’u 02.07.2008 otsus täiteasjades nr 008/2008/4641 ja 008/2008/4642 ja lõpetada nimetatud asjades täitemenetlus. 25.11.2008 kohtumäärusega on kohus lugenud asjast puudutatud isikuks sissenõudja AKning kohustanud esitama teda kirjalik seisukoht. Sissenõudja leiab, et meelevaldne on avaldajate seisukoht, et kohtutäitur MKadak pidi täitemenetluse algatamisel nende suhtes juhinduma kuni 01.01.2006 kehtinud

redaktsioonist. TsMSRS § 11 lg 4 kohaselt kuni

  1. aasta
  2. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast TsMSRS jõustumist. Täitemenetlus ise aga viiakse läbi kehtiva

redaktsiooni järgi. Hagejate väide, et õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt pidi kohtutäitur täitemenetluse algatamisel lähtuma varemkehtinud

redaktsioonist, ei ole põhjendatud ega kooskõlas ka sundtäitmise praktikaga. Varemkehtinud seaduse kohaselt oli võlgnikul, juhul kui täitmisele esitati notariaalselt tõestatud kokkulepe, tõepoolest õigus esitada enne täitemenetluse algatamist täiturile vastuväide. Samas on käesoleval ajal kehtiva

järgi võlgnikul õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Seega ei ole hagejate olukorda tegelikkuses sugugi halvemaks muudetud.

§ 221

lg 1 lause 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Avaldajad on ilmselt teadlikult jätnud viitamata konkreetsele õigusnormile millest tulenevalt pidi kohtutäitur täitemenetluse läbi viima kuni 01.01.2006 kehtinud

redaktsiooni kohaselt, sest sellist õigusnormi ei eksisteeri. Avaldajatele ei pidanud andma tähtaega vastuväidete esitamiseks, sest täitedokument esitati kohtutäiturile täitmiseks peale 01.01.2006. Eeltoodust tulenevalt on ainetu ka avaldajate väide, et kohtutäituri poolt kuni 01.01.2006 kehtinud

§ 23

lg 4 mittejärgimine muudab automaatselt õigusvastaseks täitemenetluste algatamise nende suhtes. Tähelepanuväärne on muidugi ka fakt, et ka avaldajad ise on oma kaebust motiveerides tuginenud just kehtivale

redaktsioonile mitte kuni 01.01.2006 kehtinud

redaktsioonile. Avaldajate väide, et sissenõudja esitas täitmisavaldused võlgnike suhtes kohtutäiturile hilinenult, s.t. et täitemenetluste algatamise ajaks oli nõue aegunud, ei ole põhjendatud. Täitedokumendiks on Tallinna notar SOrman´i asendaja A Ševtšuk´i poolt 21.02.2001 notariaalselt tõestatud laenuleping. Laenulepingu punkt 4.

  1. sätestas kohese sundtäitmise klausli ja punkt 2.
  2. kohaselt tuli laen sissenõudjale tagastada hiljemalt 22.02.
  3. VÕSRS § 9 lg 1 lause 1 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne
  4. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS ja TsÜS jõustusid 01.07.
  5. Sissenõudja solidaarnõue avaldajate suhtes tekkis enne
  6. juulit 2002 ja see ei olnud VÕSRS ja TsÜS kehtima hakkamise ajal 01.07.2002 kuidagi aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS redaktsiooni § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Sissenõudja nõude kohta ei olnud seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaega. TsÜS § 123 lg 1 lause 1 kohaselt (kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis) oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 3

(7)Tsiviilasi nr 2-08-49820 aastat. TsÜS kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsioonis ei sätestanud otsesõnu kui pikk on notariaalselt tõestatud lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg aga igal juhul ei saa väita, et see olnuks lühem kui 10 aastat ja seega ei olnud kostja nõue uue TsÜS redaktsiooni kehtima hakkamisel 01.07.2002 aegunud. 01.07.2002 kehtima hakanud TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. TsÜS § 157 lg 2 järgi TsÜS § 157 lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Seega VÕSRS § 9 lg 1 lause 1 ja kehtiva TsÜS § 157 lg 1 järgi aegunuks sissenõudja täitedokumendist tulenev nõue avaldajate suhtes alles 22.02.
  1. Lisaks eeltoodule väidavad võlgnikud, et nad on tegelikkuses täielikult rahuldanud sissenõudja nõude ja et eeltoodut kinnitab asjaolu, et sissenõudja pöördus kohtutäituri poole alles 6 aastat pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Mainitud avaldajate väide on tõendamata ja täiesti alusetu. Avaldajad ei ole sissenõudjale laenulepingu alusel mitte ühtegi makset teostanud. Vastupidist tõendada on avaldajatel võimatu. Asjaolu, et sissenõudja pöördus kohtutäituri poole alles rohkem kui 6 aasta möödumisel laenu tagastamise tähtaja saabumisest 22.02.2002, ei tõenda kuidagi seda, et võlgnikud oleksid oma kohustused sissenõudja ees täitnud. Sissenõudja ei soovinud varem kohtutäituri poole pöörduda, sest avaldajad lubasid pidevalt kohustuse vabatahtlikult täita. Paraku ilmnes aja möödudes, et tegu oli katteta lubadustega. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT Kohtutäitur MKadak on esitanud kirjaliku vastuse kaebusele, mille kohaselt palub jätta EM’a ja OG’u kaebus kohtutäitur MKadak’u 02.07.2008 otsusele täiteasjades nr 008/2008/4641 ja 008/2008/
  2. Kohtutäitur leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtutäitur märgib, et vale on kaebaja väide, et antud juhul oleks pidanud kohtutäitur täitemenetluse algatamisel juhinduma kuni 01.01.2006 kehtinud

sätetest. Kuivõrd täitedokumendiks olev notariaalselt tõestatav laenuleping on sõlmitud enne

jõustumist 01.01.2006 siis tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 11 lg –st 4. Lähtudes eeltoodust on notariaalselt tõestatud laenulepingu sundkorras täitmise eelduseks, et lepingus sisalduks võlgniku kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. 21.02.2001 sõlmitud laenulepingus esineb selline klausel. Kohtutäitur märgib muu hulgas, et on vale kaebajate väide, et EM ei ole käesoleva hetkeni kätte saanud täitmisteadet ja et mõlema avaldaja hoiused krediidiasutustes on arestitud. Täitmisteade on TsMS § 326 alusel kätte toimetatud 14.06.2008 kl 20.00 isiku elukoha postkasti Oti tn 7, Tallinn. Ning kuna täitemenetlus on Harju Maakohtu kohtumääruse alusel peatatud, siis ei ole arestitud isiku hoiuseid krediidiasutustes ega ka registrivara. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluse algatamise hetkeks ei olnud 21.02.2001 sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded aegunud ning täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4

(7)Tsiviilasi nr 2-08-49820 Kohus tutvunud esitatud kaebusega ja tõenditega leiab, et kohtutäituri otsuse tühistamiseks puudub alus, kuna otsus on tehtud järgides seadusi ning kohtutäituri ametile seatud nõudeid ja põhimõtteid. Käesoleva kaebuse läbivaatamise juures on oluline kohtutäituri tegevus otsuse tegemisel, kas see vastab kohtutäiturite tegevust reguleerivale seadusandlusele, eetikakoodeksile ja ametile kehtestatud reeglitele ning põhimõtetele. Kohtu ülesandeks on selgitada välja kohtutäituri eksimus, kas täitur on rikkunud antud toimingu tegemise nõudeid. Kohus ei tuvastanud kohtutäituri eksimust kehtestatud normide vastu ega avaldaja õiguste rikkumist antud toimingu tegemisel. Kohus asub seisukohale, et põhjendamatu on avaldaja väide nagu kohtutäitur on täitemenetlust algatades oluliselt rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on kaebused kohtutäituri otsuste peale hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lg 2 võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus peab võimalikuks lahendada käesoleva kaebuse kirjalikus menetluses. Avaldajad esitasid 09.06.2008 kaebuse kohtutäituri poolt täiteasjade nr 008/2008/4641 ja 008/2008/4642 algatamise suhtes, paludes täitemenetlused lõpetada. 02.07.2008 otsusega jättis kohtutäitur avaldajate kaebuse rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi

) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (

§ 218lg 1).

17.07.2008 on avaldajad Harju Maakohtule esitanud kaebuse kohtutäituri otsusele, millega kohtutäitur jättis rahuldamata nende kaebuse alustatud täitemenetluste lõpetamiseks. Avaldajad on seisukohal, et kohtutäitur on täitemenetluse algatanud selleks seaduses tulenevaid nõudeid oluliselt rikkudes. Avaldajad leiavad, et alates 01.01.2006 jõustunud

on kaotanud kehtivuse varemkehtinud

§-s 1 lg 1 p 13 sätestatud põhimõte, mille kohaselt võis kohesele sundtäitmisele kuuluda notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega. Alates 01.01.2006 kehtiva

§ 2

lg 1 p 18 kohaselt saab käesoleval hetkel rahalise nõude osas kuuluda kohesele sundtäitmisele notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Avaldajad leiavad, et kohtutäitur ei ole arvstanud, et kui täitemenetluse algatamise alus tuleneb kehtivuse kaotanud seadusest, siis peab õiguspärase ootuse ning õiguskindluse põhimõttest tulenevalt täitemenetluse algatamise menetluse osas samuti kohaldama varasemat seadust. Kohus leiab, et täitemenetlus on algatatud seaduslikul alusel, juhindudes TsMSRS § 11 lg-le 4, mille kohaselt kuni 2005. aasta 31. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, 5

(7)Tsiviilasi nr 2-08-49820 mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Nõudeks, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise, loetakse ka pandilepingust tulenev nõue, mille puhul peab kohese sundtäitmise kokkulepe sisalduma ka pandilepinguga tagatava nõude kohta koostatavas kokkuleppes. Ekslik on avaldajate seisukoht, et kui kohtutäitur on algatanud täitemenetluse varasemate täitedokumentide alusel kuni 01.01.2006 kehtinud

kohaselt, siis peab kohtutäituri poolt täitemenetluse algatamise otsustamisel ning sellega seotud menetluslike küsimuste puhul juhinduma samuti kuni 01.01.2006 kehtinud

sätetest. Avaldajad tuginevad asjaolule, et kuni 01.01.2006 kehtinud

kohaselt tulnuks võlgnikule anda kohustusliku tähtaja täitedokumendile vastuväidete esitamiseks. Kehtiv

ei kohusta kohtutäiturit andma võlgnikele tähtaega vastuväidete esitamiseks. Asjaolu, et täitedokumendiks oli kuni 01.01.2006 kehtinud

alusel tõestatud notariaalne kokkulepe, ei anna alust eeldada, et täitemenetluse läbi viimine peab samuti sõltuma täitemenetluse algatamise ajal juba kehtetu seaduse järgi. Menetlustoiming tehakse selle tegemise ajal kehtiva seaduse järgi (TsMS § 6), antud juhul on notariaalne kokkuleppe sundtäitmise võimalust reguleerinud rakendusseadus, kuid sellest ei tulene, et kohtutäitur kohustub täitemenetluse läbi viimisel samuti juhinduma kuni 01.01.2006 kehtinud

-st. Avaldajad leiavad muu hulgas, et kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nõude alusel, mis oli täitemenetluse algatamise hetkeks aegunud. Kohus juhib antud juhul menetlusosaliste tähelepanu Riigikohtu 02.06.2008 lahendile nr 3-2-142-08, kus Riigikohus märgib, et on vaja lahendada küsimus sellest, kas võlgnikul on üheaegselt võimalik kasutada kahte õiguskaitsevahendit (kaebus kohtutäituri tegevuse peale,

§ 217

) ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (

§ 221

). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on Riigikohus lähemalt analüüsinud

  1. jaanuari
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-134-
  3. Nimetatud hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet.

§ 217

kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. Kolleegium leiab, et

§ 217

alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument. Kolleegium on seisukohal, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitatakse lisaks materiaalõiguslikele väidetele ka väide, et dokument ei vasta täitedokumendi nõuetele ja seda ei oleks tohtinud täitmisele võtta, tuleb ka see väide lahendada hagimenetluses. Kuivõrd avaldajad on esitanud teises tsiviilasjas hagi sissenõudja vastu

§ 221

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ei pea kohus antud menetluse raames vajalikuks analüüsida nõude aegumise küsimust. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames on võlgnikul võimalik esitada oma vastuväited nõude aegumise osas, mis tagab võlgnikule piisavalt õiguskaitsevahendeid. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-08-49820 Tuginedes eelpool öeldule tuleb avaldaja kaebus jätta rahuldamata ja kohtutäituri otsus tühistamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses solidaarselt avaldajate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Hannes Olev Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.