Korralduse p-st 1 tulenevalt peaks nimetatud punkti alapunktides olema kirjas maa tagastamise tingimused, kuid tegelikult on selle asemel märgitud maa asukoht, pindala ja sihtotstarve. Samuti pole selge, millises suuruses kuulub maatükk tagastamisele. Korralduse p-st 2 võib järeldada, et tagastamisele kuulub kogu endine kinnistu nr 5022 pindalaga 3 290 m2. Korralduse p-s 4 jääb arusaamatuks, kuidas on saadud tagastamisest ülejäänud maa pindalaks 1006 m2. Korraldus ei ole põhjendatud (
). Pirita Linnaosa Valitsus kooskõlastas 26.02.2008 Tallinna Maa-ametile saadetud kirjas Xxxxxxxxxxx xxx xx krundi piiriettepaneku ning märkis, et maa tuleb tagastada ilma ehitusõiguseta sihtotstarbeta maana. Korraldusest nr 655-k ei nähtu, et maa tagastatakse ilma ehitusõiguseta maana, samuti pole põhjendatud, miks pole Pirita Linnaosa Valitsuse seisukohaga arvestatud. Kaebajat ei kaasatud korralduse ettevalmistamisse ega antud talle võimalust esitada oma vastuväited (
), vaatamata sellele, et kaebaja oli Xxxxxxxxxxx xxx xx krundi tagastamise küsimuses varem korduvalt pöördunud kirjalikult Tallinna Maa-ameti poole ning viimane pidi eeldama, et kaebajal võib olla olulisi vastuväiteid nimetatud krundi tagastamise suhtes. Kaebajat ei informeeritud korralduse vastuvõtmisest ja talle ei saadetud ka korralduse koopiat. Kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmisega on rikutud tema seaduslikke õigusi ning on takistatud ja raskendatud tal oma õiguste kaitsmist. Xxxxxxxxxxx xxx xx krundi piir on kaebajale kuuluva elamu seinast umbes 1 m kaugusel, mistõttu puudutab kõik see, mis on seotud nimetatud krundiga, otseselt kaebaja õigusi ja huve, seda eriti seetõttu, et kaebaja esitas 17.04.2006 Tallinna Linnavalitsusele avalduse Xxxxxxxxxxx xxx xx krundi ostueesõigusega erastamiseks. Tallinna Maa-ameti ametnik teatas 05.09.2007 e-kirjaga kaebajale, et maatükk, mida kaebaja soovis ribasuse alusel erastada, ei jää munitsipaliseeritava tänavamaa koosseisu ja kaebajal on võimalik see soovitud ulatuses erastada. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. 27.11.2005 jõustunud MaaRS § 22 lg 12 sätestab, et kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda selle maa erastamist liitmiseks oma kinnisasjaga ning erastamine toimub sel juhul maavanema loal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr 50 „Maareformi seaduse § 22 lõikes 12 sätestatud maa erastamise kord“ (Kord) § 1 lg 1 kohaselt saab erastada MaaRS § 22 lg-s 12 sätestatud korras eraomandis oleva kinnisasjaga piirnevat maad, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, liitmiseks piirneva(te) kinnisasja(de)ga, tingimusel, et maa ei kuulu tagastamisele või ostueesõigusega erastamisele muul MaaRS-s sätestatud alustel ning see maa ei kuulu riigi omandisse jätmisele või munitsipaalomandisse andmisele. Tallinna Maa-amet vastas kaebaja 17.04.2006 taotlusele 20.06.2006 kirjaga ja selgitas nn ribade eraldamisega seonduvat. Oma 07.11.2007 kirjas selgitas Tallinna Maa-amet Xxxxxxxxxxx xxx xx piirneva maa erastamist. Nimetatud kirjas osundati ka Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määruse nr 50 § 1 lg-le 1. Kaebaja poolt „ribana“ erastada soovitud endise kinnistu nr 5022 maa eras- 2
) ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ p-s 57 sätestatud nõuetega. Korralduses sisalduvad vastused kõigile kaebaja esitatud küsimustele. Preambulas on ära toodud õigusaktid ja vaidlustatud korraldusele eelnevad haldusaktid, mis on olnud korralduse vastuvõtmise aluseks. Kolmas isik Mark Sinisoo nõustus vastustaja seisukohtadega ning palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korraldus ei riiva mingil moel kaebaja huve. Ametniku lubadus ei saa tekitada kaebajale mingisuguseid õiguslikke ootusi. Kolmandal isikul on omandireformi õigustatud subjektina õiguspärane ootus, et riik täidaks omandireformi aluste seaduse (ORAS) kehtestamisel antud lubaduse ja likvideeriks varade tasuta natsionaliseerimisega tekitatud ebaõigluse. Vabariigi Valitsuse 22.02.2007 määrusega nr 50 kinnitatud Korra § 1 välistab kaebuse rahuldamise. Kaebuse põhjendused on otsitud. Kaebajasse ei puutu see, kuidas on vormistatud naaberkrundi dokumendid. Vastustaja ei pidanud korralduse ettevalmistamisel küsima kaebaja arvamust tagastamisele kuuluva maatüki suuruse ega muude asjaolude kohta, kuna kaebaja ei olnud asjas menetlusosaline. Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2009 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et see ei riku kaebaja õigusi. Lähtudes MaaRS § 22 lg-st 12 ja Korra § 1 lg-st 1 ei ole võimalik kaebaja kinnistuga piirneva Xxxxxxxxxxx xxx xx maa ostueesõigusega erastamine kaebajale ja selle maa liitmine kaebaja kinnisasjaga, kuna tegemist on maa tagastamise nõudeõiguse pärinud isikule tagastamisele kuuluva maaga. Tagastatava maa piirid kattuvad antud juhul erastamiseks taotletava maa piiridega. Kui on täidetud maa tagastamiseks vajalikud tingimused, siis on kohaliku omavalitsuse täitevorgan kohustatud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastama, sõltumata sellest, et samale maale on esitatud taotlus selle ostueesõigusega erastamiseks MaaRS § 22 lg 12 alusel. Asjaolu, et tagastatava maa piir on väidetavalt ainult 1 m kaugusel kaebajale kuuluva elamu seinast, ei oma maa tagastamise otsustamisel õiguslikku tähendust ega anna kaebajale õigust nõuda maa ostueesõigusega erastamist. Maa ostueesõigusega erastamine saab toimuda üksnes enne maa tagastamist. Vastustaja seletusest nähtuvalt on enne vaidlustatud maa tagastamise korralduse andmist Tallinna Maa-ameti poolt kaebajale selgitatud, et taotluses märgitud maa ostueesõigusega erastamine kaebaja poolt ei ole võimalik, kuna tegemist on õigusvastaselt võõrandatud maaga, mis vastavalt seadusele kuulub tagastamisele tagastamise nõudeõigust omavale isikule. Seega oli kaebaja teadlik sellest, et maa tagastamise korral tema taotlust ei rahuldata. Tallinna Maa-ameti teenistuja 05.09.2007 e-kiri, milles teatatakse kaebajale, et maatükk, mida kaebaja on soovinud ribasuse alusel erastada, ei jää munitsipaliseeritava tänavamaa koosseisu ja et kaebajal on võimalik see erastada, ei ole käsitletav tõendina selle kohta, et kaebajal oli tekkinud õigus nimetatud maad erastada. Tulenevalt
§-st 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebuses viidatud vormi- ja menetlusnõuete väidetavate rikkumiste osas puuduvad tõendid selle kohta, et need oleksid mingil viisil mõjutanud asja otsustamist. Kuna kaebaja ei olnud maa tagastamise protsessis menetlusosaline, puudus haldusorganil kohustus tema kaasamiseks menetlusse asja kohta oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks vastavalt
§-le 40. Asjaolu, et Maa-ameti ametnikele oli teada kaebaja täiendav taotlus maa erastamiseks, ei mõjutanud antud juhul maa tagastamise otsustamist. Maa on õigustatud subjektile vaidlusaluse korraldusega tagastatud sihtotstarbeta maana ja korraldusega ei ole õigustatud subjektile antud ehitusõigust. Vaidlustatud korraldus on piisavalt selge ja üheselt mõistetav ning sellest on võimalik aru saada. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.